Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu esitas 02.06.2015 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse füüsilise isiku Aivis Ohtla vastu. Avalduse kohaselt on võlgnikul maksukohustuslaste registri andmetel maksuvõlg 27.05.2015 seisuga 452 737,06 eurot. Võlgnevus tuleneb vastutusotsusest nr 13-7/136-22. Nõue on tekkinud seoses AS Liiwi Heliis tasumata maksuvõlaga summas 482 306,91 eurot. Vastutusotsus jõustus 24.11.2014 Riigikohtu määrusega kaebuse mittemenetlemise kohta. Käesolevalt on vastutusotsuse täitmine peatatud alates 02.10.2012 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 02.10.2012. Tartu Maakohus määrusega 02.06.2015 (tl 39 II kd) võttis pankrotiavalduse menetluse ja määras eelistungi ajaks 15.07.2015. Eelistungit ei toimunud seoses edasilükkamise taotlustega ning võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisega. Määrusega 21.10.2015 (tl 95 II kd) maakohus liitis ts.asjas 2-15-8144 (pankrotiavaldus) ja 2-15-11929 (võlgade ümberkujundamise avaldus) ühte menetlusse, jättes asja numbriks 2-15-11929. Kohus arutas liidetud pankrotiasja eelistungil 27.10.2015 (tl 104 II kd). Võlausaldaja esindaja jäi pankrotiavalduse juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud. Määrusega 27.10.2015 (tl 105 II kd) kohus tegi huvitatud isikule ettepaneku tasuda menetluskulude katteks kohtu tagatiskontole 1000 eurot. Kinnitus summa tasumise kohta esitati kohtule 30.10.2015 (tl 106 II kd). Kohus arutas pankrotiasja teistkordselt eelistungil 02.11.2015 (tl 110 II kd), võlausaldaja esindaja jäi pankrotiavalduse juurde. Võlgnik eelistungile ei ilmunud, kutse oli toimetatud teadaoleva elukoha postkasti. Määrusega 02.11.2015 kohus nimetas Aivis Ohtla ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Margo Normanni (tl 111 II kd), kes esitas oma tegevuse aruande 24.11.2015. Määrusega 11.01.2016. (tl 157 II kd) jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata võlgniku Aivis Ohtla taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks asjas, so pankroti väljakuulutamise edasilükkamine kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõpplahendi jõustumiseni. Määrusega 25.01.2016 (tl 164 II kd) jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata võlgniku määruskaebuse Tartu Maakohtu 22.10.2015 määrusele, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast võlgniku avaldust võlgade ümberkujundamiseks. Maakohus arutas pankrotiavaldust sisuliselt kohtuistungil 30.03.2016, millest võtsid osa võlausaldaja esindaja ja ajutine pankrotihaldur. Võlgnik kohale ei ilmunud, asja arutamisest pidi olema teadlik. Maakohtu 30.03.2016 määruse alusel tasus võlausaldaja kohtu tagatiskontole 12.04.2016. pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku vara Võlgnikul on kontod järgmistes krediidiasutustes:

-

AS SEB Pank, arvelduskonto nr XXX, saldo on 19.11.2015 seisuga 38,tg22 EUR; AS Swedbank, arvelduskonto nr XXX, saldo on 13.11.2015 seisuga 0.18 EUR;

-

Nordea Bank AB Eesti filiaal, konto nr XXX, saldo seisuga 11.11.2015 on 0,01 EUR ja konto nr XXX, saldo on 0,00 EUR.

Rahalised vahendid krediidiasutustes on kohtumääruse ja ajutise halduri korralduse alusel arestitud. Võlgnik omab vintraudset revolvrit Taurus, kaliiber 38, tehase nr XXX. Relv on arestitud PPAs. Muu vara (kinnisasjad, ehitused, sõidukid, väärtpaberid,) võlgnikul puudub. Võlgnik on juhatuse liige ja töötab OÜ-s C. (registrikood XXX; põhikapital 4569 EUR ́). Ettevõtte omanik on M. K.. Töötasu OÜ-s on XXX eurot kuus. Alates 03.07.2015 tegutseb Aivis Ohtla FIE-na (reg nr 12874425), tegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Ettevõtlusest on saanud tasu juulis 2015.a XXX eurot, augustis XXX eurot, septembris XXX eurot, (OÜ-ga B. G. on sõlmitud turundusleping). Veel on Aivis Ohtla üks seitsmest osanikust OÜ-s EAL-EMF SPORT (reg nr 11082550, põhikapital 40 000 EEK). Ettevõte ei ole ilmselt tegutsev ettevõte, viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2011ndal aastal. Võlgniku kohustused Nr Sissenõudja

Summa (eurot)

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

451 975,82

AS SEB Pank

91 371,83

Nordea Bank AB Eesti filiaal

194 667,18

R. O.

155 264,35

V. M.

980 000,00 Kokku: 1 873 279,18

Võlgnikul on kohtutäitur Arvi Pinki juures täitmisel võlgnevus Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Täitemenetlus on kohtumääruse ja halduri korralduse alusel peatatud. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele Ajutise pankrotihalduri kogutud andmeil on Aivis Ohtla võlad käesoleval ajal vähemalt 1 873 279,18 eurot. Vara praktiliselt puudub. Sissenõuet on käesoleval ajal võimalik pöörata ainult töötasule ja relvale. Võlgniku ülalpidamisel on XXX laps, XX.XX.XXXX.a. sündinud B. O.. Analüüsides asjas kogutud materjale, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik Aivis Ohtla on maksujõuetu ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema tegevus pankrotistunud AS Liivi Heliis juhatuse liikmena, milline materialiseerus Maksu-ja Tolliameti vastutusotsusega nr 13-7/136-22. Vastutusotsuses on heidetud võlgnikule ette mitmeid Aivis Ohtla kui AS-i Liiwi Heliis juhatuse liikme ülesannete minetusi (alusetud tasaarveldused, laenude andmised, rahaliste vahendite kasutamise mitteotstarbekus, nõuete üleandmine jms). Vastutusotsuses on antud hinnang selle kohta, et Aivis Ohtla on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga AS Liiwi Heliis juhatuse liikme ülesannete täitmisel, mis on kaasa toonud suure rahalise nõude juhatuse

liikme vastu. Jõustunud vastutusotsusega on tuvastatud, et Aivis Ohtla teadliku ja tahtliku tegevuse ning AS-i Liiwi Heliis maksuvõla vahel on põhjuslik seos. Arvestades ajalist faktorit ei ole võimalik väita, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Pankrotimenetluse dokumentidest selgub, et Aivis Ohtla on XX.XX.XXX võõrandanud XXX R. O. le järgmised varad: -

Kinnistu regitriosa nr XXX kantud kinnistu, asukohaga XXX; Kinnistu nr XXX regitriossa nr XXX kantud hoonestusõigus, katastritunnusega XXX, asukohaga XXX, Kinnistu regiotriossa nr XXX nr XXX kantud hoonestusõigus, katastritunnusega XXX, asukohaga XXX.

Hoonestusõigusele katastritunnusega nr XXX oli IV jakku seatud hüpoteek kaks miljonit viissada tuhat krooni intressimääraga kakskümmend kaks (22) % aastas ja kõrvalõuete suurusega nelisada tuhat (400 000) krooni aastas. Samuti selgub dokumentidest, et Aivis Ohtla XX.XX.XXXX võõrandanud temale kuuluva 1/18 osa XXX asuvast kinnitust XXX E. O.le. Dokumentidest selgub veel, et 12.05.2014 on Aivis Ohtla kui liisinguvõtja loobunud liisingu varast - korter XXX ja Swedbank Liising AS on müünud nimetatud kinnisvara Alco Outlet OÜ-le hinnaga 194 000 eurot, millest 110 000 eurot oli Aivis Ohtlale tasutud ja 82 072,44 eurot tasus ostja AS Swedpank kontole liisinglepingu lõpetamise eest. 04.02.2015 on ostja äriregistrist kustutatud. Aivis Ohtla selgitas, et tehingu eesmärk oli vabaneda kohustustest Swedbank Liising AS-i ees. Kuna ostja on registrist kustutatud, on ajutisel pankrotihalduril raske tehingu iseloomule hinnangut anda. Ajutine pankrotihaldur pöördus R. O. poole teabenõudega tehingu asjaolude kohta. Eelkõige huvitas ajutist haldurit nimetatud tehingu eest tasumine ja hüpoteegiga seotud kohustuste võimalik täitmine. R. O. vastas, et 11.11.2010 toimunud tehingu eest kokkulepitu on Aivis Ohtlale üleantud ja tehingu eest on tasutud. Samas dokumente või kviitungit summa 44 738,15 eurot tasumise kohta R. O. ei esitanud. AS SEB Pank on teatanud, et Aivis Ohtla kohustused, mis on seotud XXX kinnistule seatud hüpoteegiga on 91 371,83 eurot. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et R. O. on asunud 2010.a omandatud kinnisasjadega tegema tehinguid. XX.XX.XXXX on registriossa nr XXX seatud isiklik kasutusõigus XXX G. O. ja D. O. kasuks. Samuti on XX.XX.XXXX seatud kinnistule hüpoteek L.T.i kasuks summas 100 000 eurot. Kuna R. O. ei ole esitanud dokumenti Aivis Ohtlale tasumise kohta, asub ajutine haldur seisukohale, et tehingu eest ei ole Aivis Ohtlale tasutud. Seega saab praeguse eelinfo alusel oletada, et R.O. on saanud tulu vähemalt 44 738,15 eurot ja see kuulub temalt väljamõistmisele. Arvamus pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis viitaks võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema majandusliku olukorra järsule paranemisele. Seega saab öelda, et võlgnik on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi, ta on püsivalt maksejõuetu ja tema suhtes tuleb välja kuulutada pankrot.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuivõrd võlgnikul puudub vara, s.h sissetulekud, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku selline seisund ei ole ajutine ja on kestnud juba aastaid. Välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku varalist olukorda on asjas põhjalikult uuritud, sh võlgniku enda poolt esitatud võlgade ümberkujundamise menetluse raames. Kohtud on varasemalt põhjalikult analüsinud võlgniku majanduslikku olukorda võlgade ümberkujundamise menetluse raames ning leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku enda arvates on ta suuteline oma kohustusi tasuma mõistlike kokkulepete alusel. Arvestades, et vähemalt pankrotiavalduse aluseks olev nõue on sissenõutav ning täietementeluses ei ole õnnestunud seda rahuldada pikema aja jooksul, on tegemist sisuliselt võlgniku pankrotiga. Võlgnik on küll suuteline tekitama endale toimetulemiseks piisavat sissetulekut, kuid selle arvelt ei ole võimalik tasuda ajutise halduri aruandes väljatoodud kohustusi. Võllgnikul puudub vara, mille arvelt sisuliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu, juhul, kui huvitatud isik maksabpankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Antud juhul on pankrotiavalduse esitaja tasunud menetluskulude katteks 2000 eurot. Seetõttu kohus ei lõpeta menetlust raugemisega, vaid kuulutab välj avõlgniku pankroti. Võlgnik Aivis Ohtla ei ole esitanud taotlust kohustustest vabastamiseks PankrS § 170 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et Margo Normann vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada AIVIS OHTLA pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 10 töötunni eest koos käibemaksuga 840 eurot (tunnistasu määraga 70 eurot) ja kulude suuruseks 56,40 eurot (s.h käibemaks 9,40 eurot). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis tuleb välja mõista avaldaja poolt 30.10.2015 deposiidina tasutud 1000 euro arvelt (tl 107) Menetlusosalised ei ole menetluskulusid vaidlustanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.