Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-15-11929
Tsiviilasi
A.O. avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.O. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: A.O. (isikukood: XXXXXXXX; elukoht XXXXXXX; XXXXXXXXX)
esindajad
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
näitajatega, millel puudub põhjuslik seos võlgniku majandustegevusega. FIE-na tegutsemise rahavoogude prognoos (tl 125) on üksnes arvutuslikku väärtust omav, mille põhjal pole võimalik kindlaks teha, millistele eeldustele tuginedes on võlgnik oma arvutused teinud. Võlgniku lisatud Cadabell OÜ õiend (tl 126) ei oma antud asjas tähendust, sest ei anna kindlust võlgniku tulevaste sissetulekute suhtes. Barrell Grupp OÜ õiendite (tl 127-132) asjaolude üle ei ole käesolevas kohtuasjas vaidlust. Senine lühiajaline koostöö ning paatide ja paadimootorite suhteliselt piiratud müügiturg Eestis ning tihe konkurents ei anna alust arvata, et nende kaubagruppide vahendamisega õnnestuks võlgnikul märgatavalt oma sissetulekuid suurendada ja hoida neid stabiilsena. Võlgnik on seni suutnud saavutada üksnes suhteliselt tagasihoidlikku sissetulekut (miinimumpalk 500-700 eurot kuus), mis võlgniku varasemat tegevust, võimekust, ettevõtlus- ja ärijuhtimise kogemust arvestades on ebamõistlikult väike. Kohtumenetluse käigus on võlgnik asunud väitma, et suudab sissetulekuid suurendada, esitamata ühtegi kontrollitavat põhjendust, miks ta ei ole seda teinud varem. Võlgniku taotletavat menetlust välistavaks asjaoluks on ilmselt tahtlik võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemine VÕVS § 17 lg 2 p 7 tähenduses. Asjaoludest nähtub võlgniku vara võõrandamine lähikondsetele isikutele (11.11.2010 ja 09.11.2010), mille suhtes pole võlgnik esitanud veenvat põhistust. Tehingute ajastus viitab võlgniku kavatsusele vältida võimalikku varalist vastutust võlausaldaja (MTA) ees. Sellele viitab otseselt ka võlgniku-poolne ulatuslik sularahas arveldamine varade müümisel ja erinevate tasude saamisel. Võlgnik ei ole käitunud heas usus ning ei ole teinud kõike endast sõltuvat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5) on kaebaja esitanud kõik maakohtu poolt nõutud dokumendid koos esialgse avalduse ja hilisema maakohtu 22.09.2015 määruse täitmisega. Peale kohtu poolt nõutud täiendavate dokumentide esitamisest ei ole kohus kordagi pööranud tähelepanu sellele, et vajalik oleks olnud lisaks esitada audiitorarvamusi, klientide nimekiri, positiivse stsenaariumi analüüs, konkreetse turundamisalase nõustamise kirjeldus. Samuti pole kohus kaebaja poolt esitatud dokumentide ebapiisavust väljendanud; 6) on maakohtu hinnang kaebaja ümberkujundamiskava täitmise vähetõenäolisusele oletuslik ning kaebaja arvates ei ole maakohus hinnanud võlgade tasumise väljavaateid pankrotimenetluses; 7) on maakohus kaebaja sissetulekute hindamisel arvestanud vaid juhatuse liikme töötasu ning jätnud arvestamata majandustegevuse FIE-na; 8) pole maakohus kohaselt hinnanud MTA 20.10.2015 taotluses toodud seisukohti kaebaja maksejõuetuse ja võlausaldajate huve kahjustavate tehingute kohta; 9) on maakohus MTA 20.10.2015 taotluse rahuldamisega kahjustanud nii kaebaja kui võlgniku kui ka kõigi võlausaldajate huve, sest pankroti korral ei ole reaalne võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohtumenetluse raames on kaebaja teised võlausaldajad, V.M. ja R,O. väljendanud toetust kaebaja poolt pakutud võlgade ümberkujundamiseks. See annab kaebaja hinnangul võlausaldajatele võimaluse mingi osa võlast tagasi saada. See argument on maakohtu poolt jäetud tähelepanuta, tuginedes üksnes MTA kui võlausaldaja seisukohale.
arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Maakohtul oli seadusest tulenevalt kohustus hinnata kava täitmise tõenäosust, arvestades nii võlgniku maksejõulisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist, kui ka tuleviku perspektiivis. Maakohus andis hinnangu võlgniku võimekusele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Asjaolu, et avaldaja sissetulekud on käesoleval ajal suurenenud sai maakohus hinnata koosmõjus eelneva kolme aasta sissetulekuga. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esitatud andmed ei ole kooskõlas ajutise halduri poolt tuvastatud võlgniku majandusliku olukorraga ning ka võlgniku enda poolt esitatud sissetulekute suurus ei luba igakuiselt võlgu vähendada sellises summas nagu kavas pakutud. Seisukohta, et A.Ohtla lubab igakuiselt võlga tasuda suuremas summas, kui on tema enda deklareeritud sissetulek, kinnitab kohtuistungi protokoll, milles A.O. vastuseks märkusele, et tema arvelduskontodel sissetulekuid ei kajastu, teatas, et „arveldamine käib sularahas, suudaksin 1800 eurot kuus tasuda võlgade katteks, juba praegu on sissetulek 1800-1900 eurot“ (II kd lk 136).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.