1.Jätta Tartu Maakohtu 22.10.2015 määrus muutmata ja A.O. määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta avalduse ja määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud A.O. kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 02.06.2015 pankrotiavalduse A.O. püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. A.O. esitas 11.08.2015 Tartu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 21.11.2015 liitis Tartu Maakohus tsiviilasjad ühte menetlusse, liidetud tsiviilasjade numbriks jäeti 215-11929. Tartu Maakohus nimetas 02.11.2015 A.O. ajutiseks pankrotihalduriks M. Normanni. Ajutine haldur esitas 24.11.2015 A.O. pankrotimenetluses ajutise halduri arvamuse, mille kohaselt on A.O. maksejõuetu ja võlgniku suutmatus majandada ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine (II kd lk 116). A.O. avalduse kohaselt on avaldajal kohustusi enam kui 1,5 miljonit eurot ja sissetulekuks umbes 1600 eurot. Avaldaja esitas 12.10.2015 täiendused ja ümberkujundamiskava. Avaldaja märkis, et taotleb kohustuste vähendamist mõistliku suuruseni, milleks oleks 5% ja võlgnevuse osamaksetena tasumise võimaldamist viie aasta jooksul. Hetkel on avaldaja sissetulekuks 1800-1900 eurot kuus, millest oleks võlausaldajatele võimalik tasuda 1343,64 eurot. Abielu R.O.ga lahutati 2007. aastal, enne seda jagati ka kogu ühisvara. Avaldaja lahusvaraks jäänud kinnisasjad müüs avaldaja enda endisele abikaasale 2010. aastal, et tasuda pangalaene.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.22.10.2015 määrusega Tartu Maakohus keeldus VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel avaldaja taotluse võlgade ümberkujundamiseks menetlusse võtmisest. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole suutnud veenvalt põhistada, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel suudab ta võlausaldajate ees oma kohustused täita. Võlgniku senine (aastatel 2012-2015) sissetulekute tase ei veena väljapakutud kava edukuses. Avaldajal on võlgnevusi, mille ümberkujundamist avaldaja taotleb, enam kui 1,5 miljoni euro ulatuses. Avaldaja pakutud ümberkujundamiskava näeb ette võlgnevuste vähendamise 5%-ni, mis kohtu hinnangul ei ole kohustuste suurusi, võlgnevuste tekkimise aega ning võlausaldajate huvisid arvestades mõistlik. Vähemalt üks võlausaldaja, Maksu- ja Tolliamet (MTA) on esitanud kohtusse pankrotiavalduse ning sellega väljendanud veendumust selle kohta, et pankrotimenetluse kaudu on nõuete rahuldamise tõenäosus suurem. Võlgnik ei ole põhistanud, kuidas ta suudab sissetulekuid stabiilselt suurendada väljapakutud ulatuses (tl 120). Võlgnik ei ole kavandatavate tegevuste põhistamiseks lisanud tõendeid, nt äriplaane, rahavoogude prognoose. Igakuiste tulude kasv on võlgniku poolt esitatud meelevaldselt kujundatud
näitajatega, millel puudub põhjuslik seos võlgniku majandustegevusega. FIE-na tegutsemise rahavoogude prognoos (tl 125) on üksnes arvutuslikku väärtust omav, mille põhjal pole võimalik kindlaks teha, millistele eeldustele tuginedes on võlgnik oma arvutused teinud. Võlgniku lisatud Cadabell OÜ õiend (tl 126) ei oma antud asjas tähendust, sest ei anna kindlust võlgniku tulevaste sissetulekute suhtes. Barrell Grupp OÜ õiendite (tl 127-132) asjaolude üle ei ole käesolevas kohtuasjas vaidlust. Senine lühiajaline koostöö ning paatide ja paadimootorite suhteliselt piiratud müügiturg Eestis ning tihe konkurents ei anna alust arvata, et nende kaubagruppide vahendamisega õnnestuks võlgnikul märgatavalt oma sissetulekuid suurendada ja hoida neid stabiilsena. Võlgnik on seni suutnud saavutada üksnes suhteliselt tagasihoidlikku sissetulekut (miinimumpalk 500-700 eurot kuus), mis võlgniku varasemat tegevust, võimekust, ettevõtlus- ja ärijuhtimise kogemust arvestades on ebamõistlikult väike. Kohtumenetluse käigus on võlgnik asunud väitma, et suudab sissetulekuid suurendada, esitamata ühtegi kontrollitavat põhjendust, miks ta ei ole seda teinud varem. Võlgniku taotletavat menetlust välistavaks asjaoluks on ilmselt tahtlik võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemine VÕVS § 17 lg 2 p 7 tähenduses. Asjaoludest nähtub võlgniku vara võõrandamine lähikondsetele isikutele (11.11.2010 ja 09.11.2010), mille suhtes pole võlgnik esitanud veenvat põhistust. Tehingute ajastus viitab võlgniku kavatsusele vältida võimalikku varalist vastutust võlausaldaja (MTA) ees. Sellele viitab otseselt ka võlgniku-poolne ulatuslik sularahas arveldamine varade müümisel ja erinevate tasude saamisel. Võlgnik ei ole käitunud heas usus ning ei ole teinud kõike endast sõltuvat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.A.O. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015 määrus ning võtta menetlusse kaebuse esitaja, A.O. avaldus võlgade ümberkujundamiseks. Määruskaebuse kohaselt: 1) pole maakohus põhjendanud võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata jätmist. Samuti pole maakohus selgitanud ja kontrollinud faktilisi asjaolusid ning ei anna kriitilist hinnangut MTA toodud seisukohtadele; 2) seoses kaebuse esitaja aktiivse tegevusega OÜ X juhatuse liikmena ja füüsilisest isikust ettevõtjana turundusalases nõustamises, on kaebaja enese väitel saavutanud igakuise stabiilse sissetuleku ning eksisteerib väljavaade tulusid suurendada. Kaebaja hinnangul tema kui füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel rakendatakse tema suhtes ärikeeldu, mis välistaks kaebaja hinnangul tema tegevuse juhatuse liikmena ja ettevõtjana. Sellega väheneksid kaebaja sissetulekud, samuti raskendaks see negatiivse kuvandi tõttu oluliselt kaebaja tegevust ettevõtluses; 3) on maakohtu määrus motiveerimata ja pealiskaudne, tuginedes üksnes kaebaja 2012.-2014. aasta sissetulekutele, arvestamata kaebaja praeguseid sissetulekuid, majandustegevust ja maakohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid. 4) ei ole maakohus teostanud uurimispõhimõtet nõuetekohaselt;
5) on kaebaja esitanud kõik maakohtu poolt nõutud dokumendid koos esialgse avalduse ja hilisema maakohtu 22.09.2015 määruse täitmisega. Peale kohtu poolt nõutud täiendavate dokumentide esitamisest ei ole kohus kordagi pööranud tähelepanu sellele, et vajalik oleks olnud lisaks esitada audiitorarvamusi, klientide nimekiri, positiivse stsenaariumi analüüs, konkreetse turundamisalase nõustamise kirjeldus. Samuti pole kohus kaebaja poolt esitatud dokumentide ebapiisavust väljendanud; 6) on maakohtu hinnang kaebaja ümberkujundamiskava täitmise vähetõenäolisusele oletuslik ning kaebaja arvates ei ole maakohus hinnanud võlgade tasumise väljavaateid pankrotimenetluses; 7) on maakohus kaebaja sissetulekute hindamisel arvestanud vaid juhatuse liikme töötasu ning jätnud arvestamata majandustegevuse FIE-na; 8) pole maakohus kohaselt hinnanud MTA 20.10.2015 taotluses toodud seisukohti kaebaja maksejõuetuse ja võlausaldajate huve kahjustavate tehingute kohta; 9) on maakohus MTA 20.10.2015 taotluse rahuldamisega kahjustanud nii kaebaja kui võlgniku kui ka kõigi võlausaldajate huve, sest pankroti korral ei ole reaalne võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohtumenetluse raames on kaebaja teised võlausaldajad, V.M. ja R,O. väljendanud toetust kaebaja poolt pakutud võlgade ümberkujundamiseks. See annab kaebaja hinnangul võlausaldajatele võimaluse mingi osa võlast tagasi saada. See argument on maakohtu poolt jäetud tähelepanuta, tuginedes üksnes MTA kui võlausaldaja seisukohale.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus jätab maakohtu 22.10.2015 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
6.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on maakohus põhjendatult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna avaldaja on ajutise halduri aruande kohaselt püsivalt maksejõuetu. VÕVS § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.
7.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et puuduvad VÕVS § 17 lg-1 toodud alused, mis välistaksid avalduse menetlusse võtmise. Maakohus on avalduse menetlemise keeldumisel tuginenud VÕVS § 17 lg-le 2. VÕVS § 17 lg-s 2 on 7 punkti. Ringkonnakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ei pea sättes nimetatud alused olema kumulatiivselt, st kõik samaaegselt täidetud, vaid piisab, kui täidetud on mõni keeldumise alus. VÕVS § 17 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ning kõrgema astme kohus kontrollib üksnes seda, kas maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on diskretsiooniõigust kohaldanud kaalutlusruumi piires õigesti ning puudub alus maakohtu määrust muuta.
7.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Määruskaebuse esitaja etteheide, et maakohus hindas avaldaja sissetulekuid perioodil 2012-2014, kuid jättis põhjendamatult arvestamata avalduse esitamise aja sissetulekud, ei ole õige. VÕVS § 17 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline,
arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Maakohtul oli seadusest tulenevalt kohustus hinnata kava täitmise tõenäosust, arvestades nii võlgniku maksejõulisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist, kui ka tuleviku perspektiivis. Maakohus andis hinnangu võlgniku võimekusele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Asjaolu, et avaldaja sissetulekud on käesoleval ajal suurenenud sai maakohus hinnata koosmõjus eelneva kolme aasta sissetulekuga. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esitatud andmed ei ole kooskõlas ajutise halduri poolt tuvastatud võlgniku majandusliku olukorraga ning ka võlgniku enda poolt esitatud sissetulekute suurus ei luba igakuiselt võlgu vähendada sellises summas nagu kavas pakutud. Seisukohta, et A.Ohtla lubab igakuiselt võlga tasuda suuremas summas, kui on tema enda deklareeritud sissetulek, kinnitab kohtuistungi protokoll, milles A.O. vastuseks märkusele, et tema arvelduskontodel sissetulekuid ei kajastu, teatas, et „arveldamine käib sularahas, suudaksin 1800 eurot kuus tasuda võlgade katteks, juba praegu on sissetulek 1800-1900 eurot“ (II kd lk 136).
7.2.Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole teostanud uurimispõhimõtet, ei ole õige. Käesolevas asjas esitati eelnevalt võlausaldaja poolt võlgniku (A.O.) pankrotiavaldus ja seejärel esitas võlgnik võlgade ümberkujundamise avalduse. Pankrotimenetluses on esitatud dokumendid A.O. majandusliku seisukorra kohta. Ajutine haldur on materjalidega tutvunud ning ajutise halduri aruandes kinnitanud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu, ta ei suuda oma kohustusi täita ning puuduvad alused, mille põhjal oleks alust arvata, et tal on potentsiaali võlgade tasumiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt avaldajale kinnisvara ei kuulu, rahalised vahendid krediidiasutustes praktiliselt puuduvad, arvestatava väärtusega vallasvara avaldajal puudub. Avaldaja töötasu on 644,07 eurot kuus, millele lisandub alates 03.07.2015 tasu FIE-na töötamisest, millest suurim kuutasu oli 1000 eurot (II kd lk 116).
7.3.Määruskaebuse esitaja väide, et pankrotimenetluses jääksid võlausaldajad halvemasse olukorda, kui pakutud ümberkujundamiskava kinnitamisel, ei ole õige. Kaebuse esitaja on oma väidet põhistanud seletusega, et pankrotimenetluse lõppedes ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et avaldaja ei ole võimeline täitma võlgade ümberkujundamiskava. Avaldaja suhtes toimuvas pankrotimenetluses on ajutine pankrotihaldur märkinud, et on säilinud võimalus tagasi võita kaebuse esitaja lähikondsele, R.O.’le näilise tehinguga müüdud kinnisasi. Ringkonnakohus märgib, et kuigi käesolevas menetluses ei ole tuvastatud et võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, mis võib olla avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus VÕVS § 17 lg 2 p 7 järgi, siis viitab ajutise halduri seisukoht sellisele võimalusele. Ringkonnakohus leiab, et muus (täite) menetluses on suure tõenäosusega tagasivõitmise võimalus minetatud, samas pankrotimenetluses on see säilinud, seetõttu on pankrotimenetlus enam võlausaldajate huve arvestav.
8.Ringkonnakohus jätab seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud A.O. kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.