Rita Ohtla (võlausaldaja V) (isikukood XXX, surnud XXX), esindaja advokaat Allar Laugesaar
5.AS SEB Pank (võlausaldaja VI) (registrikood 10004252), esindaja Maire Saare
6.Pankrotihaldur Margo Normann
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 15. juuni 2018 määrus muutmata, arvestades ringkonnakohtu põhjendustega.
2.Jätta Veljo Madibergi ja Aivis Ohtla määruskaebused rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (võlausaldaja I) esitas 28.05.2015 Tartu Maakohtule avalduse Aivis Ohtla (võlgnik) pankroti välja kuulutamiseks. Tartu Maakohtu 21.04.2016 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja määrati pankrotihalduriks Margo Normann. 23.09.2016 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus tunnustati II rahuldamisjärgus järgmised nõuded: Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 453 556,77 eurot, kohtutäituri Arvi Pink nõue summas 12 248,63 eurot, Veljo Madibergi nõue summas 980 000 eurot, Nordea Bank Finland Plc nõue summas 186 822,16 eurot, Rita Ohtla nõue summas 184 065,55 eurot ja AS SEB Pank nõue summas 89 424,74 eurot. Nordea Bank Finland Plc on 02.02.2017 loovutanud oma nõude SEM Kaks OÜ-le.
2.16.05.2017 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses tehtud kompromissotsuse, taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks, halduri tasu määramiseks ning halduri vajalike ja põhjendatud kulutuste kinnitamiseks. 08.09.2017 määrusega jättis kohus kinnitamata võlgniku võlausaldajate 10.05.2017 üldkoosolekul tehtud kompromissi.
3.25.01.2018 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks, halduri tasu määramiseks ning halduri vajalike ja põhjendatud kulutuste kinnitamiseks. Võlausaldajate üldkoosolek võlgniku esitatud kompromissettepaneku arutamiseks toimus 20.10.2017. Kompromissi sisuks oli võlausaldajatele nõuete tasumine 20 000 euro ulatuses ning pankrotimenetluse kulude kandmine summas 1500 eurot. Koosolekul osales neli võlausaldajat, kes esindasid nõudeid summas 1 804 444,48 eurot ja neil oli kokku 1 804 445 häält. Kompromissotsuse poolt oli kolm võlausaldajat kokku 1 350 888 häälega, mis on 70,87 % kogunõuete summast ehk üle 2/3 pandiga tagamata võlausaldajate kogunõudest. Kogunõuete summa on 1 906 117,85 eurot.
4.Võlgniku tööandja teatas, et võlgnik töötab X OÜ-s nõunikuna, tema tööülesanneteks on eelkõige turundus- ja finantsalane nõustamine, eelarvestamine jm. Tööandjal etteheiteid võlgniku tööle ei ole.
5.Halduri selgitustel kohtule elab võlgnik tagasihoidlikult. Kohtule on esitatud ülevaade võlgniku väljaminekute kohta. Haldur leidis, et olemasolevate andmete järgi on võlgniku elukorraldus vastavuses tema sissetulekutega.
6.AS SEB Pank vaidles kompromissi sõlmimisele vastu.
7.Võlausaldaja Veljo Madiberg oli kompromissiga nõus.
8.Võlausaldaja kohtutäituri Arvi Pink hinnangul peab võlgnik ise esitama võlausaldajatele ettepaneku võlgnevuste tasumiseks, kuna tunneb kõige paremini oma reaalset varalist olukorda ning võimekust tasuda võlausaldajate nõudeid. Arvestades kõikide nõuete kogusummat, peab võlgniku poolt tehtav ettepanek olema võlausaldaja hinnangul vastav ning näitama soovi tasuda oma kohustusi võlausaldajate ees võimalikult suures ulatuses.
9.Maksu- ja Tolliamet oli kompromissi kinnitamisele vastu.
10.Võlausaldaja SEM Kaks OÜ jäi oma varasema seisukoha juurde kompromiss sõlmida.
11.Võlausaldaja Rita Ohtla leidis, et kõigi asjaosaliste – nii võlgniku, võlausaldajate kui ka võlgniku laste huvides oleks sõlmida kompromiss.
12.23.05.2018 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks, halduri tasu määramiseks ning halduri vajalike ja põhjendatud kulutuste kinnitamiseks. Võlausaldajate üldkoosolek võlgniku esitatud kompromissettepaneku arutamiseks toimus 21.05.2018. Kompromissi sisuks oli võlausaldajatele nõuete tasumine 30 000 euro ulatuses ning pankrotimenetluse kulude kandmine summas 1500 eurot. Koosolekul osales kolm võlausaldajat, kes esindasid nõudeid summas 1 350 887,71 eurot ja kokku oli neil 1 350 888 häält. Kompromissiotsuse poolt olid kõik kolm kohalviibinud võlausaldajat 1 350 888 häälega, mis on 70,87% kogunõuete summast ehk üle 2/3 pandiga tagamata võlausaldajate kogunõudest. Nõuete kogusumma on 1 906 117,85 eurot.
13.Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet oli kompromissi kinnitamise vastu, kuna leidis, et võlgniku poolt pakutud summa ei ole proportsionaalne võlgniku kohustuste suurusega. Kompromissis pakutav summa 30 000 moodustab kohustustest vaid 1,53%. Võlausaldaja kordas eelmise kompromissi kohta avaldatut: arvestades asjaolu, et enne pankroti väljakuulutamist pakkus võlgnik Maksu- ja Tolliameti nõude katteks 60 000 eurot, siis on alust arvata, et isik on tegelikkuses võimeline tasuma pankrotipessa võlausaldajate nõude katteks suurema summa kui 30 000 eurot. Võlausaldaja leidis, et võlgniku eesmärgiks on vabaneda kohustustest võimalikult kiiresti, kuna kohustustest vabastamise menetlus on võrreldes kompromissiga oluliselt koormavam. Eeltoodust tulenevalt on Maksu- ja Tolliamet jätkuvalt kompromissile vastu.
14.Võlausaldaja Rita Ohtla jäi oma varasemate seisukohade juurde, et kompromissi sõlmimine on võlausaldajatele selgelt soodsam kui menetluse raugemisega lõpetamine.
15.Võlausaldaja Veljo Madiberg on hääletanud võlausaldajate üldkoosolekutel kompromissi tegemise poolt ja on jätkuvalt kompromissi poolt.
16.Võlausaldaja SEM Kaks OÜ oli kompromissi sõlmimisega nõus.
17.Võlausaldaja kohtutäitur Arvi Pink ei olnud kompromissiettepanekuga nõus. Võlausaldaja tõi välja, et tema nõue võlgniku vastu on 12 248,63 eurot ning kompromissi kohaselt tasutaks nõude katteks 192,90 eurot. Pakutav summa moodustab 1,57 % võlausaldaja nõudest ning seetõttu ei ole arvestatav lähtudes PankrS § 175 lg-st 11. Kompromissettepanek ei ole proportsionaalses suhtes kõikide kohustustega. Võlgniku poolt tehtav ettepanek peab näitama soovi ja tahet tasuda oma kohustusi võlausaldajate ees võimalikult suures ulatuses.
18.Võlausaldaja AS SEB Pank oli kompromissi kinnitamise vastu. AS SEB Pank nõustub Maksu- ja Tolliameti esitatud vastuväidetega, mh väitega, et võlgnik on tegelikkuses võimeline tasuma võlausaldajate nõuete katteks suuremaid summasid.
MAAKOHTU SEISUKOHT
19.Maakohus jättis võlausaldajate 20.10.2017 üldkoosolekul tehtud kompromissotsuse kinnitamata. Samuti jättis maakohus kinnitamata võlausaldajate 21.05.2018 üldkoosolekul tehtud kompromissiotsuse. Võlgnik on esitanud 25.01.2018 ning 23.05.2018 kompromissettepaneku. Võlgniku pankrotimenetluses on 23.09.2016 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõudeid kokku summas 1 906 117,85 eurot. Teade teise kompromissettepaneku läbivaatamise päevakorraga võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 20.10.2017 on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.10.2017. Koosolekust võttis osa neli võlausaldajat, kelle poolt esitatud nõuded on tunnustatud kokku summas 1 804 444,48 eurot (Maksu- ja Tolliameti nõue summas 453 556,77 eurot, Veljo Madibergi nõue summas 980 000 eurot, SEM Kaks OÜ nõue summas 186 822,16 eurot ja Rita Ohtla nõue summas 184 065,55 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena). Kõigi võlausaldajate nõuete summa on 1 906 117,85 eurot, millest 2/3 moodustab 1 270 745,23 eurot. Koosolekul osalenud võlausaldajad Veljo Madiberg, SEM Kaks OÜ ja Rita Ohtla nõustusid kompromissettepanekuga. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet kompromissettepanekuga ei nõustunud. Kompromissi poolt hääletas vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest ning kompromissi poolt hääletanud võlausaldajate nõuded summas 1 350 887,71 eurot on üle 2/3 kõigi nõuete summast. Vastuvõetud kompromissotsuse sisu on järgnev. 1) Võlausaldajatele tasutakse järgmiselt: Võlausaldaja EMTA Kohtutäitur Arvi Pink Veljo Madiberg SEMI Kaks OÜ Rita Ohtla SEB Pank AS Kokku:
2) Võlgnik kohustub kandma pankrotimenetluse kulud (ajutise pankrotihalduri ja halduri tasu jm menetlusega seotud kulud) summas üks tuhat viissada (1500) eurot. 3) Kompromissisummad tasub Elke Ohtla 15 päeva jooksul peale kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist.
20.Teade kolmanda kompromissettepaneku läbivaatamise päevakorraga võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 21.05.2018 on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.05.2018. Koosolekust võttis osa kolm võlausaldajat, kelle poolt esitatud nõuded on tunnustatud kokku summas 1 350 887,71 eurot (Veljo Madibergi nõue summas 980 000 eurot, SEM Kaks OÜ nõue summas 186 822,16 eurot ja Rita Ohtla nõue summas 184 065,55 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena). Kõigi võlausaldajate nõuete summa on 1 906 117,85 eurot, millest 2/3 moodustab 1 270 745,23 eurot. Koosolekul osalenud võlausaldajad Veljo Madiberg, SEM Kaks OÜ ja Rita Ohtla nõustusid kompromissettepanekuga. Kompromissi poolt hääletas vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest ning kompromissi poolt hääletanud võlausaldajate nõuded summas 1 350 887,71 eurot on üle 2/3 kõigi nõuete summast. Vastuvõetud kompromissotsuse sisu on järgnev. 1) Võlausaldajatele tasutakse järgmiselt:
Võlausaldaja EMTA Kohtutäitur Arvi Pink Veljo Madiberg SEMI Kaks OÜ Rita Ohtla SEB Pank AS Kokku:
2) Võlgnik kohustub kandma pankrotimenetluse kulud (ajutise pankrotihalduri ja halduri tasu jm menetlusega seotud kulud) summas üks tuhat viissada (1500) eurot. 3) Kompromissisummad tasub Elke Ohtla 15 päeva jooksul peale kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist.
21.Kohus leidis, et nii 20.10.2017 kui ka 21.05.2018 kompromissotsuse vastuvõtmisel on täidetud PankrS § 180 lõikest 3 tulenev nõue: kompromissettepaneku poolt on hääletanud vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Kompromissiotsuste kinnitamise formaalne tingimus on mõlema kompromissiotsuse puhul täidetud. Kohus jäi 08.09.2017 kohtumääruses toodud seisukohtade juurde leides, et ka 20.10.2017 ning 21.05.2018 kompromissiotsused on tehtud pettuse mõjul. Ei ole usutav, et võlgnik ei suudaks võlausaldajatele enam tasuda nõuete katteks, kuivõrd kohtule teadaolevalt ei ole faktilised asjaolud kompromissiotsuste tegemiste vahepeal oluliselt muutunud, küll aga on suurenenud võlausaldajatele väljamakstav summa 10 000 eurolt 30 000 euroni. Võlgniku poolt kohtule korduvalt esitatud taotluste eesmärk on luua ettekujus näilisest suutmatusest suuremat tulu teenida. Kohus leidis, et objektiivne tegelikkus ei vasta võlgniku loodud kuvandile ning seetõttu tuleb lugeda seda pettuse katseks. Täistööajaga töötamine turundus- ja finantsalase nõustamise, eelarvestamise ja müügitegevuse valdkonnas eeldab üldteadaolevalt oluliselt suuremat töötasu kui võlgniku poolt nimetatud keskmise palgale lähedane sissetulek. Võlgnik ei käitu heas usus ning kohus seetõttu ei kinnita esitatud kompromissettepanekuid.
22.Kohtu hinnangul ei ole tegemist PankrS § 178 lg 1 mõttele vastava kompromissiga olukorras, kus võlgnik tasuks selle kinnitamise korral 1,57 % kogu nõuetest lisaks halduri tasu ja kulutuste hüvitamisele (summas 1500,00 eurot). Kompromissleping peab vastama osapoolte tahtele, praegusel juhul on mitmed menetlusosalised järjekindlalt vaielnud kompromissile vastu. Võlausaldajate häälteenamusega vastuvõetud kompromissi kinnitamine kohtu poolt ning sisuliselt pealesurumine vähemusele ei oleks antud juhul õige. Ka asjas esineva avaliku huvi tõttu ei saa olla vastuvõetav avalik-õiguslike nõuete vähendamine kompromissi korras mitmekümnekordselt. Kohus nõustus Maksu- ja Tolliameti ning AS-i SEB Pank seisukohaga, et võlgniku pakutav summa, s.o 30 000 eurot, on liiga väike võttes arvesse nõuete kogusummat, mis on 1 906 117,85 eurot. Kohtu hinnangul ei saa 1,57 % ulatuses võlgade vähendamist lugeda olemuslikult kompromissiks. Võlausaldajate saadavad vahendid nõuete katteks oleksid ebamõistlikult väikesed ning kompromissiga saavutatav eesmärk ei oleks õiglane.
23.Kompromissi kinnitamise kaudu väldiks võlgnik kohustustest vabastamise menetlust ning sellega kaasnevaid kohustusi nagu kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, või kui seda ei ole, siis seda otsida. Samuti on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja kohtu järelevalve all. Kohustustest vabastamise menetlusel on oma olemuselt distsiplineeriv toime – võlgnikule antakse uus võimalus, ent seejuures peab ta 3-7 aasta vältel täitma temale seadusest tulenevaid koormavaid kohustusi. Kompromissi kinnitamisel ei peaks võlgnik sisuliselt ise pingutama ebaõnnestunud krediidisuhete heastamisel võlausaldajatele, sest kompromissiks vajaliku
raha saaks võlgnik õelt. Kompromissi kinnitamine käesolevas pankrotiasjas ei ole eeltoodud põhjustel kõiki asjaolusid arvesse võttes õiglane.
VELJO MADIBERGI MÄÄRUSKAEBUS
24.Võlausaldaja Veljo Madiberg (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning teha uus määrus, millega võlausaldajate 21.05.2018 kompromissiotsus kinnitada. Määruskaebuse kohaselt on kohus kohtumääruses üldsõnaliselt püstitanud hüpoteesi, et võlgnik on võimeline tasuma suuremat kompromissisummat ning pidanud pankrotivõlgniku poolt pakutavat kompromissisummat 30 000 eurot liiga väikeseks võttes arvesse nõuete kogusummat 1 906 117,85 eurot. Määruskaebuse esitaja hinnangul on kohtu eeltoodud hüpotees ekslik. Pankrotiseaduses ja kohtupraktikas ei ole näidatud minimaalset piiri, millises ulatuses saab kompromissi sõlmida. Arvestades võlgniku pankrotimenetluses senini ilmnenud asjaolusid (nõuete maht 1 906 117,85 eurot, pankrotivara puudumine, võlgniku sissetulekud) on võlausaldajatele tasutav summa 30 000 eurot absoluutväärtuses asjakohane. Võlgniku puhul on pankrotimenetluses tuvastatud faktiline olukord, et tegemist on tavalise palgatöötajaga. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kompromissini mittejõudmine ja –täitmine kahjustab võlausaldajate ühiseid huvisid. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei kahjusta kompromiss selle poolt või vastu hääletanud võlausaldajate huve. Vastavalt kompromissile rahuldatakse kõigi võlausaldajate nõuded võrdses proportsioonis, seega ei ole ühtegi võlausaldajat teisele eelistatud ja sellega võlausaldajat II ega võlausaldajat V ebavõrdselt koheldud, samuti ei saa sellest, et nõuded rahuldatakse 1,57 % ulatuses, järeldada, et kompromiss kahjustab kõigi võlausaldajate huve. Olukorras, kus kompromiss jääb kinnitamata ja pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega, puuduvad võlausaldajatel reaalsed võimalused raha saamiseks. Jääb arusaamatuks, millele on kohus tuginenud leides, et võlgniku potentsiaal ning võime luua rahalisi väärtusi on oluliselt suurem, kui ta on seda teinud seni menetluses. Arvestades OÜ X maksustatavat käivet on võlgnikule makstav töötasu igati kooskõlas tööandja majandustegevusega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et võlgniku positsioon tööjõuturul on ebakindel. Kohus on jätnud kompromissi kinnitamata üksnes põhjusel, et kohtu arvates on kompromiss tehtud pettuse mõjul ning pettus seisneb selles, et võlgnik töötab töökohas, mis maksab talle brutotasu 925,83 eurot kuus. Määruskaebuse esitaja leiab, et võlgniku poolt täistöökohaga töötamine ei ole kuidagi käsitletav pettusena, mis annaks aluse jätta kompromiss kinnitamata. Praeguse töötasuga suudaks ta tasuda võlausaldajatele 3-4 korda väiksema summa 5-7 aasta jooksul võlgadest vabastamise menetluse jooksul kui kompromissi täitmise korral. Arvestades Elke Ohtla poolt 11.04.2018 kohtuistungil avaldatut, on tal võimalik võlgniku eest maksed tasuda ja kompromiss täita sisuliselt kohe.
25.AS SEB Pank leidis, et maakohtu määrus on õiguspärane ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks või muutmiseks. Menetluskulud palus AS SEB Pank jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kohus leidis õigesti, et kompromissi kinnitamine ei ole kõiki asjaolusid arvesse võttes õiglane.
26.Võlgnik märkis, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning tal ei ole võimalik kompromissisummat rohkem suurendada. Pankrotimenetluse jätkumisel ei ole võlgnikul võimalusi suuremat tulu teenida. Võlgnik palub maakohtu määrus tühistada ning viimane kompromiss, millega tasutakse võlausaldajatele 30 000 eurot kinnitada.
AIVIS OHTLA MÄÄRUSKAEBUS
27.Võlgnik (määruskaebuse esitaja II) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti kinnitamata 21.05.2018 võlausaldajate üldkoosolekul tehtud kompromissiotsus. Võlgnik palub teha ringkonnakohtul uus määrus, millega kinnitada võlausaldajate 21.05.2018 üldkoosolekul tehtud kompromissiotsus. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks otsustas jätta kinnitamata 21.05.2018 võlausaldajate üldkoosolekul tehtud kompromissiotsuse. Maakohus on Maksu- ja Tolliameti taotluste rahuldamisega kahjustanud nii võlgniku kui ka kõigi võlausaldajate huve, sest kompromissi mittesaavutamise korral ei ole reaalne võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik juhib tähelepanu, et võlausaldajad Rita Ohtla ja Veljo Madiberg on väljendanud oma toetust pakutud kompromissiettepanekutele. Võlgnik leiab, et on käitunud kohusetundlikult, teinud pidevalt palgatööd, mille eest saan ka igakuiselt palka ega ole hoidunud oma pankrotivõlgniku kohustuste täitmisest kõrvale. Tõenäosus võlgniku majandusliku olukorra oluliseks paranemiseks on väga väike. Pankrotiinfo on üleval ka Krediidiinfo maksehäireregistris, seal on näha ka maksuvõlg ja maksehäired pankade ees. Tööleasumise võimalused mõnesse ettevõttesse juhtivale ametikohale on välistatud. Praeguse seisuga ei ole võimalik pakutavat kompromissisummat 30 000 eurot suurendada, selleks ei ole võlgniku õel rahalisi võimalusi, samuti ei ole pankrotivõlgnikul võimalik saada laenuna täiendavaid rahalisi vahendeid. Vastuseks Maksu- ja Tolliameti seisukohtadele, mis puudutavad 60 000 eurost pakkumist, märkis võlgnik seda, et 2015. a detsembris oli võlgnikul võimalik võtta laenu 10. aastaks summas 60 000 eurot ja see summa Maksu- ja Tolliametile tasuda. Maksu- ja Tolliamet seda pakkumist ei aktsepteerinud ja peale pankroti väljakuulutamist ei ole laenu saamine enam võimalik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendustega. Määruskaebustes toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
28.Esmalt märgib ringkonnakohus, et rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt suri võlausaldaja Rita Ohtla 30.05.2018. TsMS § 353 lg 2 kohaselt ei peatu füüsilisest isiku surma puhul menetlus, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel. Kuivõrd Rita Ohtlal on menetluses lepinguline esindaja ning ükski menetlusosaline pole taotlenud menetluse peatamist, leiab ringkonnakohus, et menetlust saab jätkata.
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud võlausaldajate 20.10.2017 üldkoosolekul ja 21.05.2018 üldkoosolekul vastu võetud kompromissiotsused kinnitamata. Kompromiss on PankrS § 178 lg 1 järgi võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Kompromissi eesmärk on pankrotivõlgniku tegevuse jätkamise võimaldamine võlausaldajate järeleandmiste teel. Tsiviilõiguslikult vastab kompromiss tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-s 1 antud tehingu mõistele ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 8 antud lepingu mõistele, millele VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldub ka võlaõigusseadus. Olemuslikult sarnaneb kompromiss pankrotiseaduse tähenduses VÕS § 578 lg-s 1 toodud kompromissilepingu mõistele /.../ (vt ka Riigikohtu 27.01.2014 määruse nr 3-2-1-176-13, p 15 ja 24.05.2005 määrus nr 3-2-1-53-05, p 18).
Kohus peab kontrollima, kas kompromissiga on erinevate võlausaldajate ühiste huvidega maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajat ei ole näiteks häälteenamusele tuginedes põhjendamatult eelistatud (Riigikohtu 24.05.2005 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05, p 21).
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kompromissi kinnitamine ei vasta hea usu põhimõttele. Kompromissi ettepanekuga nõustusid võlausaldajadSEM Kaks OÜ, Rita Ohtla ja Veljo Madiberg. Kompromissiga ei nõustunud Maksu- ja Tolliamet, AS SEB Pank ning kohtutäitur.
30.1.Rita Ohtla oli võlgniku endine abikaasa, kes leidis, et kompromiss tuleks kinnitada, kuivõrd on selge, et ei ole võimalik lahutuse ajal sõlmitud (ühisvara jagamise) kokkulepet täita (III kd, tl 70). Seega viitas võlausaldaja Rita Ohtla justkui huvi puudumisele raha saamiseks, kuid sellegipoolest oma nõudest võlgniku vastu loobunud ei ole.
30.2.Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas nr 2-15-10091 esitas Veljo Madiberg võlgniku vastu 06.07.2015 hagi 607 160,66 euro, intresside ja viiviste väljanõudmiseks. Hagiavaldusega koos esitati üksnes laenuleping, kuid puudusid kontoväljavõtted vm tõendid, millest oleks nähtunud, et võlgnik ka tegelikult Veljo Madibergilt laenu sai. Mh sisalduvad hagiavalduses väited, et võlgnik ei vasta telefoni ega Skype’i teel. Kohus võttis hagi 30.07.2015 menetlusse ning sellele järgnes koheselt 03.08.2015 kompromissiettepanek, milles võlgnik nõustus tasuma Veljo Madibergile 980 000 eurot. Nimetatud kompromissi sõlmimisel pooltel suhtlemisel probleeme ei ilmnenud ning neli päeva pärast hagi menetlusse võtmist allkirjastati kompromissileping digitaalselt. Maakohtu 7. augusti 2015. a määrusest tsiviilasjas nr 2-15-10091 nähtub lisaks, et kostja (võlgnik) pidi tasuma võlgnevuse 980 000 eurot võlausaldajale Veljo Madibergile hiljemalt 31. detsembriks 2019. a, seega sai võlgnik ligi nelja ja poole aasta pikkuse tähtaja võlgnevuse tasumiseks.
30.3.Võlgnik esitas 11.08.2015 võlgade ümberkujundamise avalduse, s.o samal kuupäeval, kui jõustus Veljo Madibergi ja võlgniku vahelise kompromissi kinnitanud maakohtu 07.08.2015 määrus. Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlemisel teatas 21.08.2015 Veljo Madiberg, et tal pole vastuväiteid võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise vastu ning et on positiivne, et võlgnik on nõus midagi vabatahtlikult maksma (I kd, tl 94). Seejuures on vastuoluline, et vaid vähem kui kaks kuud varem (s.o 06.07.2015) esitas Veljo Madiberg võlgniku vastu hagi kogu väidetava võlgnevuse saamiseks. 07.08.2015. a kinnitatud kompromissi kohaselt aga oli võlgnevuse tasumise tähtajani jäänud veel enam kui 4 aastat, s.o võlgnevus ei olnud muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada eluliselt usutavaks, et 07.08.2015 seisuga oli võlausaldaja piisavalt veendunud võlgniku suutlikkuses tasuda ligi miljoni euro suurune võlg, kuid vaid paar nädalat hiljem oli talle selge, et võlgnikult siiski lootust raha saada ei ole. Eeltoodu annab alust arvata, et võlgnik ja võlausaldaja Veljo Madiberg teadsid juba kompromissi sõlmimisel, et võlgnik ei ole võimeline tasuma 980 000 eurot.
30.4.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et esimene kompromissi ettepaneku summas 10 000 eurot tehti 10.05.2017 võlausaldajate üldkoosolekul peale seda, kui 02.02.2017 oli Nordea Bank AB Eesti Filiaal loovutanud oma nõude SEM Kaks OÜ-le. SEM Kaks OÜ esindaja on juhatuse liige Toomas Sumeri, kes on varasemalt seotud Aivis Ohtlaga AS-i Liiwi Heliisi (kustutatud) kaudu, olles olnud nimetatud ettevõtte viimane tegevjuht ning äriregistri andmete kohaselt ka nõukogu liige. Eeltoodust nähtub, et nõude loovutamisega tekitati olukord, kus võlgnikuga tihedamat seotust omavatele võlausaldajatele Rita Ohtlale, Veljo Madibergile ning SEM Kaks OÜ-le kuulus 2/3 nõuetest, mistõttu oli võimalik kompromissi ettepanek võlausaldajate koosolekul kinnitada. 11.04.2018 istungil kinnitas võlgnik, et ei ole võimalik suuremas summas kompromissi tasuda kui 20 000 eurot (III kd, tl 64 pöördel). Samas kuu aega hiljem (14.05.2018) esitas võlgnik kompromissiettepaneku täienduse, milles tegi ettepaneku tasuda 30 000 eurot võlgnevuste katteks.
Seega kõigest kuu ajaga muutus võlgniku seisukoht, sellest, et pole üldse võimalik üle 20 000 euro tasuda, selleni, et on võimalik lausa 10 000 eurot rohkem tasuda.
31.Asja materjalide kohaselt on võlausaldaja Veljo Madibergi nõuet summas 980 000 eurot tunnustatud võlgniku pankrotimenetluses automaatselt. Aivis Ohtla võlausaldajate 22. septembri 2016 a üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise protokolli kohaselt on Veljo Madibergi nõue tunnustatud jõustunud kohtulahendiga (Viljandi Maakohtu määrus 07.08.2015) ja loetakse tunnustatuks kaitsmiseta. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtumäärusega kinnitatud kompromiss ei ole kohtulahend, mis kuuluks PankrS § 103 lõike 4 järgi igal juhul automaatselt tunnustamisele. Nimetatud sätte järgi loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Kompromissi korral lepivad pooled ise omavahel kokku, millises ulatuses võlgnik võlausaldaja nõuet tunnistab ja missuguse rahasumma ta kohustub võlausaldajale tasuma, kohus seejuures nõude põhjendatust ei hinda. Kui jõustunud kohtulahendit, eelkõige kohtuotsust, ei ole TsMS § 456 lg 1 järgi enam võimalik vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, siis kompromissi on võimalik TsMS § 430 lõigete 8 ja 9 järgi nii tühistada, tugineda selle tühisusele kui ka tunnistada kompromiss tagasivõitmise korras kehtetuks. Seega juhul, kui võlausaldaja nõue põhineb kohtumäärusega kinnitatud kompromissil, on pankrotihalduril kohustus kaaluda ka kompromissi sõlmimise asjaolusid ning hinnata, kas esineb aluseid kompromissi kehtetuse maksmapanekuks. Võlausaldajate ja ka võlgniku huvides on halduril PankrS § 55 lõike 1 järgi niisuguste aluste olemasolu korral neile tugineda. Praegusel juhul on võlgniku pankrotiavaldus võlausaldaja poolt esitatud 28.05.2015. a, kuid enne ajutise halduri nimetamist esitas võlgnik võlgade ümberkujundamise avalduse, mille kohus jättis oktoobris 2015 menetlusse võtmata. Ajutine haldur on nimetatud 02.11.2015. a määrusega. Ringkonnakohus leiab, et toodud asjaoludel on pankrotihalduril jätkuvalt võimalik hinnata 07.08.2015 maakohtu määrusega kinnitatud kompromissi kooskõla võlausaldajate huvidega ning kompromissi tagasivõitmise aluste esinemist. Seda ei välista asjaolu, et kompromissist tulenevat nõuet on 22.09.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsusega juba tunnustatud.
32.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-53-05 kohaselt ei tohi kompromiss olla vastuolus heade kommete ega seadusega (TsÜS §-d 86 ja 87). Nagu muu lepingu, peab ka kompromissi saama tühistada olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul tegemise tõttu või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu (TsÜS § 90 lg 1). Tsiviilasja materjale hinnates ei teki ringkonnakohtul veendumust, et tegemist oleks heade kommetega kooskõlas oleva kompromissiga. Kompromiss kahjustaks ebamõistlikult kompromissiga mitte nõusolevaid võlausaldajaid, vaatamata sellele, et kõik võlausaldajad saaksid kompromissis pakutud summas nende nõuete suurusega proportsioonis oleva summa. Ringkonnakohus selgitab, et kompromissi kinnitamisel ei tule kohtul piirduda üksnes kompromissi tingimuste formaalsete nõuete täitmist (eelkõige kas on täidetud 2/3 häälteenamus PankrS § 180 lg 3 alusel). Kohtul tuleb kompromissi hinnata ka sisuliselt, mida maakohus on ka õigesti teinud.
33.Iseenesest on õige määruskaebustes toodud väide, et ainuüksi see, et kompromissi tulemusel rahuldataks üksnes 1,57 % nõuetest, ei ole aluseks kompromissi kinnitamata jätmiseks, kuid see ei anna alust ka kompromissi kinnitamiseks. Asjaolu, et Aivis Ohtla kinnitusel puuduvad tal võimalused kompromissisumma suurendamiseks üle 30 000 euro, ei tähenda, et kompromiss tuleks seetõttu kohtul kinnitada. Nimelt kinnitas võlgnik enne seda, et tal ei ole võimalik kompromissisummat suurendada üle 20 000 euro, kuid sellegipoolest
suutis suurendada summat 30 000 euroni. Selliselt on võlgnik ise loonud olukorra, kus on põhjendatud tema väidetes ja kinnitustes kahelda. Kohtule esitatud andmetel kavatseb võlgniku asemel tasuda võlausaldajatele nende nõuete katteks 30 000 eurot võlgniku õde Elke Ohtla. Seega ei ole tegemist mitte võlgniku enda võimekuse hindamisega leida võlausaldajate nõuete katteks rahalisi vahendeid, vaid rahasumma on lubanud tasuda võlgniku lähisugulane. Kuna võlgniku sugulased ei ole iseenesest kohustatud võlgniku eest tema kohustusi täitma, siis ei ole kohtul ka alust hinnata võlgniku lähisugulase varalist võimekust. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
33.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.