Avo Naar hagi Imre Kivi vastu lepingu tagasitäitmise, kahju hüvitamise ja intressi nõudes
Tsiviilasja hind
22 454,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Avo Naar, * Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Mart Sikut, ja Tõnu Sarapuu Kostja Imre Kivi, * Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm
Kohtuistungi aeg
21. märts 2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Avo Naar hagi Imre Kivi vastu müügisumma 18 720 euro väljamõistmise nõudes, intressi nõudes, kulutuste nõudes summas 786, 12 eurot ja kahju hüvitamise nõudes summas 2 989,20 eurot.
2.Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 1.Hageja Avo Naar esitas kostja Imre Kivi vastu 28.07.2015 hagi Pärnu maakohtu Pärnu kohtumajja lepingu tagasitäitmise, kahju hüvitamise ja intressi nõudes. 13.08.2015 saabus tsiviilasi lahendamiseks kohtualluvusel Haapsalu kohtumajja Kärdlas. 27.08.2015 võttis kohus hagi menetlusse. 18.09.2015 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse kolmanda isiku Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kaasamiseks menetlusse hageja poolel. Kohtumäärus jõustus 06.10.2015. 03.06.2016 lõpetas kohus osaliselt menetluse seoses hageja poolt osalise hagist loobumisega kahju hüvitamise nõudes summas 1366,24 eurot ja kulutuste nõudest summas 1 131,24 eurot. Hageja nõue
2.Peale osalist hagist loobumist põhjendab hageja oma nõudeid alljärgnevalt. Hageja soovis soetada hülgekindlaid püügivahendeid, sest hallhülgerünnakud kalapüünistele tekitavad hagejale, kui rannakalurile, tõsist kahju. Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava raames oli toetuse saamiseks avatud meede 1.4. „Väikesemahuline rannapüük“, mille abikõlbulikuks kuluks olid hülgekindla püügivahendi ostmise ja kapitalirendi kulu. Hageja küsis kostjalt hinnapakkumist 3 meetri kõrguse hülgekindla raammõrra ostmiseks. Kostja esitas hinnapakkumise 01.11.2012 hülgekindla raammõrra valmistamiseks Ühe raammõrra maksumus oli 3 900 eurot, millele lisandub käiemaks 780 eurot. Kostja selgitustel pidi hülgekindluse tagama Dyneema mõrralina, mis on oluliselt tugevam kui tavaliselt kapronist kasutatav mõrralina. Hagejale oli materjal tundmatu. Kuid kostja selgitused ning Hiiu Lehes avaldatud artikkel veensid hagejat, et tegemist on hülgekindla lahendusega.
3.Kostja esitas hagejale arve kahe komplekti raammõrra valmistamise eest. Hageja tasus ettemaksu ja hiljem ka arve lõplikult. 10.07.2013 andis kostja hagejale üle kaks 3,0 meetrise suu kõrgusega hülgekindlat raammõrda 150 meetrise tiivaga. Ülejäänud kahe mõrra eest tasus hageja 28.08.2013 ning 29.08.2013 andis kostja hagejale üle kaks 3,0 meetrise suu kõrgusega hülgekindlat raammõrda 150 meetrise tiivaga. Kokku ostis hageja kostjalt 4 komplekti rammmõrdu. Müügitehingu koguväärtus oli 18 720 eurot.
4.2014 kevadhooaja püügil hülgekindlusega probleeme ei olnud. Sügispüügil 2014 lõhkus hüljes meres olnud kahel mõrral kalakoti. Ühel mõrral kolmest kohast ja teisel mõrral kahest kohast. Hageja avastas kahjustused 2014 oktoobri keskel ning informeeris koheselt kostjat. Kostja alguses ei uskunud, et kahjustused on tekitatud hallhülge poolt, kuid hiljem tunnistas, et mõrralina on lõhutud hallhülge poolt. 28.11.2014 vaatas mõrralina üle looduskaitsebioloog T. T., kes koostas hüljeste poolt tekitatud kahjustuste hindamise akti, milles märkis, et kahjustuse on tekitanud hallhüljes. 05.12.2014 esitas hageja kostjale ettepaneku kalakottide asendamiseks kahe kuu jooksul nii, et oleks tagatud hülgekindlus. Seega tegi hageja ettepaneku mõrdade lepingutingimustele vastavusse viimiseks. 17.12.2014 vastuses kostja keeldus ettepanekust, väites, et jämedamast materjalist kalakotid oleks oluliselt kallimad kui senised ning siis ei saa neid lugeda enam samaks tooteks. 09.02.2015 esitas hageja kordusettepaneku kalakottide asendamiseks ehk lepingutingimustele
vastavusse viimiseks ühe kuu jooksul arvates nõude saamisest. 10.03.2015 vastas kostja eitavalt hageja kordusettepanekule. 07.05.2015 teatas hageja kostjale, et taganeb müügilepingust. Ühtlasi tegi hageja kostjale kompromissettepaneku. 25.05.2015 vastas kostja hagejale, et ei ole lepingut rikkunud, rääkimata lepingu olulisest rikkumisest. Mõistlik tähtaeg on väidetavatest rikkumistest teadasaamistest möödunud ning hageja on kaotanud õiguse taganemisele.
5.Hageja on lepingust taganenud, seetõttu kuulub leping tagasitäitmisele. Kostja ei nõustunud taganemisavaldust vastu võtma. Pooled vaidlevad, kas hagejal oli õigus lepingutingimuste rikkumise tõttu lepingust taganeda, kas hageja tegi seda mõistliku aja jooksul, kas hagejal on õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, tekitatud kahju hüvitamist ja intressi. Seetõttu on hageja esitanud oma huvide kaitseks sooritushagi, lepingu tagasitäitmise, kahju hüvitamise ja intressi nõudes.
6.Tegemist on oluliste lepingutingimuste rikkumisega. Kogu asjas on läbivaks mõisteks hülgekindlus. Hageja hinnangul „hülgekindel“ kui asja omadus on väga selge ja üheselt mõistetav. Hageja, kutselise kalurina pidas ostetud mõrdade juures hülgekindlust ülimalt oluliseks ja sellele rajanes kogu tema õigustatud ootus. Seetõttu oli ta nõus tasuma oluliselt kõrgemat hinda. Hülgekindla püügivahendi ostmise kulud olid tunnistatud ka väikesemahulise rannapüük toetuse raames abikõlbulikuks kuluks. Hinna määras eelkõige mõrra valmistamisel kasutatav materjal. Hageja kasutatava materjali omadusi ja tehnilisi andmeid ei teadnud, tema tellis ja ostis hülgekindlust. Kõik vajalikud otsused hülgekindluse tagamiseks tegi kostja. Dyneema materjali hülgekindlus oli müüja peamine argument. Kostja valis kõige peenemast niidist mõrralina ehk kõige nõrgema. Valmistatakse erineva niidijämedusega Dyneema mõrralina. Mõrrapüügil selgus, et mõrraaed ei püsinud meres vajalikul määral ja „uppus“ st ujukite tõstejõu ei olnud piisav. Hageja teatas sellest peale esimest püüki kostjale. Hageja selgitas kostjale, et paigaldatud ujukid ei vasta hinnapakkumisele oma mõõtudelt. Kostja hinnapakkumises pidi ühe mõrra kohta olema 210 ujukit mõõtudega 130x180 mm. Esimesel kahel komplektil neid paigaldatud ei ole. Selle asemel on kasutatud ujukeid mõõtudega 65x100 mm ühe mõrra kohta 212 tükki. Kui hageja oli kostjale selle pretensiooni esitanud, siis seadis kostja kahele teisele mõrrale PVC ujukeid nii, et kummalgi mõrrale pandi ujukeid mõõtudega 130x180 mm 20 tükki ja ujukeid mõõtudega 65x100 mm 200 tükki. Kokku on nelja mõrra kohta paigaldamata ujukeid mõõtudega 130x180 mm 800 tükki.
7.Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud müügilepingut. Ostetud raammõrd ei vastanud lepingutingimustele. Raammõrral ei olnud kokkulepitud omadusi. Kostja on oluliselt rikkunud müügilepingut, sest ta keeldus ostetud mõrdu parandamast mõistliku aja jooksul, kui ta sai teada lepingutingimustele mittevastavusest. VÕS § 114 lg 4 alusel oli hagejal õigus lepingust taganeda. Hageja tegi kostjale taganemisavalduse. Kumbki pool teab teisele poolele tagastama lepingu alusel üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad pooled täitma üheaegselt. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi alates raha saamisest. Seega peab kostja tasuma intressi hagejale VÕS §-s 94 sätestatud määras.
8.Kui kohus rahuldab tagasitäitmise nõude, siis korvab see tekitatud kahju. Kui tagasitäitmise (esmane) nõue jääb rahuldamata, siis nõuab hageja kahju hüvitamist. Hageja nõuab kahju hüvitamist paigaldamata ujukite eest summas 2989,20 eurot. PRIA dokumentide koostamise eest nõuab hageja kostjalt kahju 786,12 eurot.
9.Kostja sai lepingu taganemise avaldusest teada 14.05.2015, intressi tuleb arvestada alates 15.05.2015. Sissenõutavaks muutunud intress on seisuga 22.01.2016 summas 1044,89 eurot.
10.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht
11.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud ei ole. Hageja lootis, et mõrrad on sellised, millesse ükski hüljes ühtegi auku teha ei suuda. Mõiste hülgekindlus sisustamisel tuleb lähtuda Põllumajandusministri 15.11.2013 määruse § 4 p 16, mille kohaselt toetuse saamiseks on abikõlbulikud kulud, mis tehakse ühe kalalaeva kohta kuni kahe hülgekindla püügivahendi ostmiseks. Seejuures on oluline, et Euroopa Kalastusfond toetab varustusega varustamise ja uuendamistööde rahastamisel, kui need on tehtud püügivahendite ja saagi kaitseks eest röövloomade eest, sealhulgas püügivahendite osade materjalide muutmisega, tingimusel, et see ei suurenda püügikoormust ega vähenda kalapüügivahendite selektiivsust ning et on võetud kõik asjakohased meetmed röövloomade füüsilise ohustamise vältimiseks. Hagejale anti toetust PRIA-st „Väikemahuline rannapüük“ alt nelja 3. meetrise hülgekindla raammõrra valmistamiseks. Seega tuleneb hülgekindlus PRIA poolt taotletava toetuse vajalikust tingimusest – valmistatav mõrd peab olema hülgekindel, st püügivahendi osade materjali on muudetud selliselt, et need oleksid kindlamad kui vanad ning et saak oleks kaitstud röövloomade füüsilise ohustamise vältimiseks. Hülgekindluse sisustamisel tuleb lähtuda PRIA tingimustest. Kui PRIA kiidab heaks ehitatava püügivahendi, siis ongi püügivahend hülgekindel ning see kuulub toetamisele. Hageja tõlgendus mõistest hülgekindlus ei ole reaalne. See tähendaks sellise püünise ehitamist, millele ükski hüljes ei suudaks kunagi midagi teha. Mõistet hülgekindlus saab toetuse saamise mõttes tõlgendada üksnes viisil, mida näeb ette EÜ määrus 27.07.2006 „Euroopa kalandusfondi kohta“ 1198/2006 art 25“Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud“ p 6 lg „e“. Hageja ja kostja leppisid kokku mõrdade ehitamise Dyneema linast 210/23-16mm, mida kostja ka tegi. Seega oli tagatud vajalik hülgekindluse suurenemine.
12.Hageja esitas suulise tellimuse telefoni teel. Mõrrad pidid vastama PRIA toetuse saamise nõuetele – oleksid hülgekindlad. Hageja suulise taotluse alusel tegi kostja hinnapakkumise. Hageja oli kostja pakkumusega nõus. Hageja soovis saada selliseid mõrdasid, mis vastaksid PRIA toetuse maksmise tingimustele. Seega leppisid pooled kokku 01.11.2012 kostja poolt hinnapakkumises märgitud mõrdade tegemises. Hageja ei ole tellinud kostjalt erilisi, 100% hülge poolt mittepurustatavaid püüniseid.
13.Püünised anti hagejale üle 10.07.2013 ja 29.08.2013. See, et mõrdadele paigaldatud ujukid olid väiksemad lepiti hagejaga kokku ning oli näha juba mõrdade üleandmisel 10.07.2013 ja 29.08.2013. Üleandmisaktile ei ole hageja märkinud ühtegi puudust. Mõrdade ujuvuse üle on hageja esmakordselt viidanud alles hagis.
14.Hageja on rikkunud asja ülevaatamise ja õigeaegse teatamise kohustust. Hageja sai kaks mõrda kätte 10.07.2013, kuid esmakordselt teatas puudustest 05.12.2014, kui mõrrad olid juba kolmel hooajal olnud püügil. Mõistlik tähtaeg puudustest teatamiseks on möödunud, hageja on
kaotanud õiguse lepingust taganeda. Kostja lepingut rikkunud ei ole, mistõttu hagejal puudub alus lepingust taganemiseks. Kostja valmistas mõrrad vastavalt poolte vahel kokkulepitule. Hageja, võttes mõrrad vastu pidi väidetavatest puudustest teadma juba vastuvõtmisel. Rohkem kui aasta pärast kõikidest asjaoludest teadasaamist ei saa enam tugineda müüdud asja puudustele, sest mõistlik aeg on möödunud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle, et nende vahel oli sõlmitud müügileping ning kohus nõustub, et sõlmitud leping vastab müügilepingu tunnustele ja kohaldamisele kuuluvad müügilepingu sätted. Kuna poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, siis esmalt tuvastab kohus, millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid. Hinnapakkumise küsimise ettepanekuga on tõendatud, et hageja soovis saada kostjalt hinnapakkumist kahele 3 meetri kõrgusele hülgekindlale mõrrale. Hinnapakkumine tuli esitada enne 12.11.2012 ja pidi olema jõus kuni 30.04.2013 ( I kd tl 1415/. Hageja on hagis kinnitanud, et soovis saada toetust Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava raames. Rakenduskava on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatav dokument, mille eesmärgiks on kavandada aastateks 2007–2013 Euroopa Kalandusfondist (EKF) rahastatavad abikõlblikud tegevused ning nende rahastamise maht ja tingimused kalanduse arendamiseks. Rakenduskava raames oli avatud meede 1.4. Väikesemahuline rannapüük. Põllumajandusministri määrusega 02.04.2009 nr 42 kehtestati Euroopa Kalandusfondi 2007– 2013 rakenduskava” meetme 1.4 „Väikesemahuline rannapüük” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Nimetatud korra § 4 lg 3 p 16 kohaselt olid abikõlbulikud kulud programmiperioodi jooksul ühe kalalaeva kohta kuni kahe hülgekindla püügivahendi ostmise ja kapitalirendi kulu. Korrast ei tulene, milles seisneb hülgekindlus. EÜ määrus 27.07.2006 nr 1198/2006 Euroopa Kalastusfondi kohta art 25 p 6 alapunkt “e” kohaselt EKF võib osaleda varustusega varustamise ja uuendamistööde rahastamisel, kui need on tehtud püügivahendite ja saagi kaitsmiseks röövloomade eest, sealhulgas püügivahendite osade materjali muutmisega, tingimusel et see ei suurenda püügikoormust ega vähenda kalapüügivahendite selektiivsust ning et on võetud kõikasjakohased meetmed röövloomade füüsilise ohustamise vältimiseks. Eeltoodust tuleneb, et abikõlbulikeks loeti kulusid kui need olid muu hulgas tehtud püügivahendite osade materjalide muutmiseks. Kuna Väikesemahuline rannapüük toetuste andmise ja kasutamise tingimused ja kord ei anna rohkem selgitusi, mida tähendab mõiste hülgekindlus, siis tuleb kohtu hinnangul mõiste hülgekindlus sisustamisel lähtuda EÜ määruse 27.07.2006 nr 1198/2006 Euroopa Kalastusfondi kohta art 25 p 6 alapunktist “e”. Kohus on seisukohal, et hülgekindlaks ei loetud avatud meetme mõttes püügivahendeid, mida ükski hüljes kunagi lõhkuda ei suuda. Selles osas nõustub kohus kostjaga. Avatud meetme eesmärgiks oli, et püügivahendite osasid materjale muudetakse nii, et saaki saaks kaitsta röövloomade eest efektiivsemalt, suurendamata püügikoormust ja vältides röövloomade ohustamist.
16.Kohtu veendumust et hülgekindluse puhul on määravaks just uudne materjal - Dyneema lina kinnitab see, et kostja hinnapakkumise alusel esitas hageja taotluse Väikesemahulise rannapüügi tegevuskava raames /II kd tl 6-19, 27-38/. Väikesemahulise rannapüügi toetuse
avalduse kohaselt oli toetavaks tegevuseks hülgekindla püügivahendi ostmine, mis vastaks Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 25 lõike 6 punkti e nõuetele. Väljavalitud hinnapakkuja oli Imre Kivi FIE /II kd tl 13, 34/. Ekspertarvamused FIE Avo Naar poolt kavatsetavatele kahe 3 m kõrguse hülgekindla mõrra soetamisele tõendavad, et uute mõrdade ehitamise eesmärk on muuta püünised vastupidavamaks hülgekahjustustele. Kõige efektiivsemaks muudatuseks on osutunud tugevast (Dyneema) tehiskiust valmistatud püünismaterjalide kasutamine. Hüljes ei ole suuteline Dyneemast noodalina katki hammustama ega rebima, vähemalt teatud noodalina kulumise tasemeni /II kd tl 76-77/. PRIA peadirektori otsusega 08.04.2013 nr 17-6/138 rahuldati Avo Naar taotlus ning määrati toetused kokku nelja hülgekindla raammõrra valmistamiseks / II kd tl 25-26/. PRIA otsusega on tõendatud, et Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 1.4 „Väikesemahuline rannapüük” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord § 4 lg 3 p 16 mõttes vastas kostja poolt tehtud hinnapakkumine raammõrrale esitatud hülgekindluse nõuetele. Eeltoodu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmiti müügileping kostja poolt 01.11.2012 tehtud hinnapakkumise tingimuste kohaselt /I kd tl 16/.
17.Hinnapakkumise kohaselt tuli kasutada ühe raammõrra valmistamisel Dyneema lina 210/23-16 mm ja PVC ujukeid mõõtudega 130x180 mm 210 tükki. 22.01.2016 esitatud hagi tervikteksti kohaselt nõustub hageja kostjaga, et kasutati Dyneema materjalist mõrralina. Kohtuistungil loobus hageja tuginemast asjaolule, et mõrralina valmistamisel kasutati kõige peenemat niiti /II kd tl 124/. Kostja poolt esitatud hinnapakkumises oli viidatud, kui jämedat Dyneema lina kasutatakse. Seega oli hagejale teada, millist mõrralina kasutatakse. Hageja väited, et tema võttis aluseks vaid kostja kinnituse, et Dyneema mõrralina tagab hülgekindluse, ei ole asjakohased. Hageja poolt PRIA-le esitatud taotlused ja avaldused kinnitavad, et just püügivahendis kasutatav uus materjal oli üheks asjaoluks, et avatud meetme raames toetust taotleda. Kohus on seisukohal, et kostja poolt valmistatud ja hagejale müüdud mõrdades kasutatud Dyneema lina 210/23-16 mm vastas poolte vahel kokkulepitud mõrdade müügitingimustele, tagades hülgekindluse, mis vastas poolte vahel sõlmitud lepingule.
18.Hinnapakkumise järgi tuli ühe raammõrra valmistamisel kasutada PVC ujukeid 210 tükki, mõõtudega 130x180 mm. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja faktiväidetele, et esimesel kahel mõrral, mis anti üle hagejale 10.07.2013 ühtegi hinnapakkumises nimetatud ujukit paigaldatud ei ole. Kasutatud olid ujukid mõõtudega 65x100 mm, kokku 212 tükki ühe mõrra kohta. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja faktiväidetele, et mõrdadele, mis anti hagejale üle 29.08.2013 oli PVC ujukeid mõõtudega 130x180 mm paigaldatud 20 tükki ja ujukeid mõõtudega 65x100 mm 200 tükki ühe mõrra kohta. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja sõnaselgelt ei ole hageja faktiväiteid paigaldatud ujukite osas vaidlustanud, siis loeb kohus tõendatuks kostja omaksvõtuga hageja väited paigaldatud ujukite arvu ja suuruse kohta mõrdadel. Kostja on esitanud väite, et väiksemate ujukite paigaldamine oli hagejaga kokku lepitud, kuid kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud.
Seega, kostja poolt paigaldatud ujukid mõrdadel ei vastanud hinnapakkumisele, mis oli aga poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuseks.
19.Üleandmise-vastuvõtmise akt 10.07.2013 tõendab, et kostja andis hagejale üle kaks 3,0 meetrise suu kõrgusega hülgekindlat raammõrda. Aktiga kinnitatakse, et kaup on uus ning vastab nõuetele. Akt on allkirjastatud hageja ja kostja poolt /I kd tl 22/. Üleandmisevastuvõtmise akt 29. augustist 2013 kinnitab hageja, et on vastu võtnud kostjalt kaks 3,0 meetrise suu kõrgusega hülgekindlat raammõrda. Kaup on uus ja vastab nõuetele /I kd tl 25/. Üleandmis-vastuvõtmise aktide kohaselt ei olnud hagejal pretensioone müüdud kauba osas, kui ta raammõrrad vastu võttis. Hageja kinnitusel vastas kaup lepingutingimustele. Hagiavalduses avaldab hageja, et mõrrapüügil selgus, et ujukite tõstejõud ei ole piisav, seega ujukid ei täitnud oma eesmärki. Hageja informeeris sellest kostjat kohe, peale esimest püüki. Hageja teatas kostjale, et ujukid ei vasta hinnapakkumisele oma mõõtudelt ja ei täida eesmärki. Esimesel kahel komplektil ei olnud hinnapakkumises näidatud ujukeid. Kui hageja oli kostjale pretensiooni esitanud, siis kahele teisele komplektile pani kostja ujukeid mõõtudega 130x180 mm kummalegi 20 tükki /I kd tl 8-9/. Eeltoodust tuleneb, et hageja oli hiljemalt 29.08.2013 teadlik ja sai aru, et mõrdadele ei ole paigaldatud hinnapakkumises näidatud ujukeid.
20.Kohus on otsuse punktis 16 tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud leping pidi vastama 01.11.2012 kostja poolt hinnapakkumises esitatud tingimustele. Hageja on tõendanud, et kostja poolt paigaldatud ujukid ei vastanud poolte vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja lepingule vastava kvaliteediga. Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut, sest kostja poolt müüdud raammõrdadel ei vasta ujukid koguselt ega kvaliteedilt lepingu tingimustele. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab kostja müüjana asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
21.05.12.2014 hageja nõudes kostjale asja lepingutingimustele mittevastava asja asendamise nõudes ei märgi hageja puudustema PVC ujukite mittevastavust lepingutingimustele /I kd tl 2930/. Korduvas nõudes 09.02.2015 ei viita hageja samuti PVC ujukitele /I kd tl 32-34/. Ujukite mittevastavust lepingutingimustele märgib hageja esmakordselt müügilepingust taganemise avalduses, mis on kostjale esitatud 07.05.2015. /I kd tl 37-41/. VÕS § 219 lg 1 tulevalt lasus hagejal ostjana kohustus ostetud asi viivitamata üle vaadata. Ülevaatamise kohustusega on otseselt seotud ülevaatamise käigus avastatud puudustest müüjale teatamise kohustus ja selle täitmata jätmisega seonduvad sanktsioonid. Hageja on hagis võtnud omaks, et kahte esimest mõrda kasutas ta veel enne kui talle anti kostja poolt üle teised kaks mõrda st enne 29.08.2013. Lepingutingimustele mittevastavatest puudustest PVC ujukite osas on hageja kõigi nelja mõrra puhul teavitanud kostjalt esmakordselt VÕS § 217 lg 1 mõttes alles 07.05.2015.a. Kuna hageja on tegutsev kalurina kutsetegevuses, siis on kohus seisukohal, et hageja on rikkunud VÕS § 219 sätestatud asja ülevaatamise kohustust sellega, et jättis järgimata vajaliku hoolsuse asja ülevaatamisel. Kohus on seisukohal, et mittevastavate ujukite paigaldamisega kostja poolt ei ole tegemist varjatud puudustega. Ujukite mittevastavust oli võimalik avastada juba esmase ülevaatuse käigus. Hageja ei ole teatanud kostjale mõrra mittevastavusest lepingutingimustele seoses PVC ujukitega mõistliku aja jooksul, tehes seda alles 07.05.2015. Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine rohkem kui poolteist aastat pärast asja ülevaatamist, ei ole mõistlik aeg teatamiseks. Seega on hageja rikkunund
VÕS § 220 lg 1, mille kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
22.VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna hageja ei teatanud lepingutingimustele mittevastavusest PVC ujukite osas mõistliku aja jooksul ning hülgekindluse osas vastab raammõrd poolte vahel kokkulepitud tingimustele, siis on hageja kaotanud õiguse tugineda lepingutingimustele mittevastavusele. Käesolevas vaidluses ei esine ka asjaolusid, mis annaks kohtul aluse asuda seisukohale, et teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav VÕS § 220 lg 3 teise lause mõttes.
23.Kuna hageja ei saa tugineda asja lepingutingimuste mittevastavusele, siis on hageja kaotanud õiguse lepingust taganeda VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt. VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja sai mittevastavatest PVC ujukite paigaldamisest teada hiljemalt 29.08.2013.a. ja taganemise avalduse tegi 07.05.2015.a., seega üks aasta ja kaheksa kuud hiljem, mis ei ole mõistlik aeg. VÕS § 116 lg 1 järgi saab taganeda lepingust vaid siis, kui teine lepingupool on kohustust oluliselt rikkunud. Hageja on kohtus kinnitanud, et mõrdadele paigaldatud mittevastavad PVC ujukid, ei olnud selliseks puuduseks, mis oleks hagejale olnud oluline /II kd tl 128/. Seega, hageja ei pea ise ujukitega seotud lepingu rikkumist oluliseks, mida kinnitab ka hageja eelnev kirjavahetus kostjaga kuni tagamise avalduse tegemiseni. Kuni lepingust taganemiseni ei ole hageja kordagi teavitanud kostjat mittevastavatest PVC ujukitest. Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et ka hageja ise ei pidanud ujukitega seonduvat mittevastavust oluliseks lepingutingimuste rikkumiseks, mis on taganemise eelduseks VÕS § 116 lg 1 järgi. Hageja poolt on esitatud lepingust taganemise avaldus kahel põhjusel. Esiteks, hülgekindluse puudumine. Nimetatud asjaolu ei ole tõendatud. Teiseks, mittevastavad PVC ujukid, millest teatamiseks oli mõistlik aeg möödunud. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja poolt tehtud taganemise avaldus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega kostja võis jätta taganemise avalduse tähelepanuta.
24.Hageja on kohtule selgitanud, et kaks mõrda on kasutamata. Eelduslikult on ka need mittehülgekindlad /II kd tl 127/. Kohus on seisukohal, et eelduslikult ei saa asuda seisukohale, et kaks mõrda, mida kasutatud ei ole, ei vasta lepingutingimustele hülgekindluse seisukohalt. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tema väiteid kinnitaks. Hagi on selles osas tõendamata. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele hageja nõue kahe mõrra osas, mida ta veel kasutanud ei ole. Ka nimetatud kahe mõrra ülevaatamiskohustus oli hagejal hiljemalt 29.08.2013. Osas, mis puudutab PVC ujukeid on hageja kaotanud õiguse lepingust taganeda. Hageja on esitanud esmase nõudena TsMS § 370 lg 2 lähtuvalt raammõrdade müügisumma 18 720 eurot väljamõistmise nõude. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole rikkunud lepingutingimusi kahe mõrra osas, mis puudutab hülgekindlust ning kahe mõrra osas ei ole hageja esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaksid selles osas, et mõrrad ei vastanud lepingutingimustele seoses hülgekindlusega. Mõrrad on kasutamata ja uued. Hageja lepingust taganemine on tühine. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue raammõrdade müügisumma 18 720 eurot väljamõistmise nõudes jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuna põhinõude jätab kohus rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka intressi nõue.
25.Hageja palub välja mõista kostjalt PRIA dokumentide koostamise eest kahju 786,12 eurot. Kahju nõude on hageja sidunud asjaoluga, et kui kohus rahuldab nõude ostusumma väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks, siis on hageja kulutus PRIA dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus kostjast tulenevatel asjaoludel olnud asjatu. Muudel asjaoludel hageja kahju nõuet esitanud ei ole /II kd tl 105/. Kuna kohus on jätnud hageja nõude raammõrdade müügisumma väljamõistmiseks rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele hageja kahju nõue kostja vastu summas 786,12 eurot.
26.Hageja teisene nõue välja mõista kostjalt kahju hüvitamiseks PVC ujukite paigaldamisega seonduvalt 2 989,20 eurot tuleb samuti jätta rahuldamata. Riigikohus lahendis 3-2-1-5-12 punktis 27 on märkinud, millised üldised eeldused peavad olema täidetud, et rahuldada lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue. Kohus on tuvastanud, et kostja on rikkunud lepingut, kuna ei ole paigaldatud raammõrdadele mittevastavaid PVC ujukeid. Seega, kostja vastutab selle rikkumise eest. Lahendi 3-2-1-5-12 p 27 järgi on üheks eelduseks ka see, et kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3). Hageja on kinnitanud, et mittevastavad PVC ujukid ei olnud tema jaoks oluliseks puuduseks. Samuti ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks PVC ujukite osas. Eeltoodu alusel välistab kahju nõude rahuldamise VÕS § 115 lg-s 2 nimetatu – kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega antud ei ole. Kuna kahju nõude rahuldamine on välistatud VÕS § 115 lg 2 tingimuste täitmata jätmise tõttu, siis ei analüüsi kohus, kas hageja poolt hagetav kahjusumma 2 989,20 eurot on tõendatud või mitte. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude kahju osas summas 2 989,20 eurot.
27.Hageja on hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinnaks 22 454,07 eurot. TsMS § 133 sätetest lähtuvalt nõustub kohus hageja seisukohaga. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, seega menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.