2-15-11269/96 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

lisandub käibemaks) ja see seisneb järgmistes toimingutes: materjalidega tutvumine 26.02.2015 – 1h; õigusliku positsiooni kujundamine 05.03.2015 – 1h; vastuse koostamine nõudjale 10.03.2015 – 1h. Vastavalt 21.09.2015 arvele nr. 81-15 on kostjale osutatud õigusabi kokku 13 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Õigusabi osutamisel on tehtud järgmised toimingud: materjalidega tutvumine 04.09.2015 – 1h; õigusliku positsiooni kujundamine 07.09.2015 – 2h; vastuse koostamine hagile 18.09.2015 ja 21.09.2015 kokku 10h. 14.01.2016 esitas kostja täiendava menetluskulude nimekirja (kd II tl 89), millest nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja kulud 14.01.2016 seisuga 2352 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjale lisatud 12.01.2016 arvest nr. 3-16 nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi kokku 9 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostjale osutatud õigusabi seisneb järgmiste toimingute tegemises: tutvumine hageja esitatud dokumentidega 17.11.2015 ja 08.01.2016 kokku 3h; ettevalmistus kohtuistungiks 08.01.2016 ja 12.01.2016 kokku 4h ja esindus kohtus 14.01.2016 – 2h. Samuti on kostja menetluskuluks lähetus Kuressaare-Haapsalu-Kuressaare summas 200 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud 05.11.2015 arve nr. 100-15 kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot ja osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: ettevalmistus kohtuistungiks 13.10.2015 ja 28.10.2015 kokku 3h; esindus kohtus 06.11.2015 – 1h. Kostja menetluskuluks on ka lähetus Kuressaare-Haapsalu-Kuressaare summas 200 eurot. 25.02.2016 esitas kostja täiendava menetluskulude nimekirja (kd II tl 157), millest nähtuvalt on kostja kandnud menetluskulu seoses lepingulise esindaja õigusabikuluga summas 1248 eurot, mille tõendamiseks esitas kostja 23.02.2016 arve nr. 13-16. Arvest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi 7 tunni ulatuses tunnitasuga 1209 eurot (millele lisandub käibemaks). Osutatud õigusabi seisneb ettevalmistuses kohtuistungiks 23.02.2016 – 2h ja esinduses kohtus 25.02.2016 – 5h. Kostja taotleb menetluskuluna ka lähetuse kulu Kuressaare-Haapsalu-Kuressaare summas 200 eurot. 21.03.2016 esitas kostja täiendava menetluskulude nimekirja (kd II tl 155), mille kohaselt on kostja kandnud menetluskulu seoses lepingulise esindaja õigusabikuluga summas 960 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt menetluskulude nimekirjale lisatud arvele nr. 23-16 on kostjale osutatud õigusabi 5 tunni ulatuses ja selle raames tehti järgmised toimingud: ettevalmistus kohtuistungiks 18.03.2016 – 1h ja esindus kohtus 21.03.2016 – 4h. Kostja menetluskuluks on ka lähetuse kulu summas 200 eurot (Kuressaare-Haapsalu-Kuressaare). Ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja esitas kostja kohtule 25.11.2016 (kd III tl 40), millest nähtuvalt on kostja kandnud menetluskulusid kokku summas 2904 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt 06.06.2016 arvele nr. 50-16 on kostjale osutatud õigusabi kokku 9 tundi tunnitasuga 120 eurot ja selle raames on tehtud järgmised toimingud: apellatsiooniga tutvumine 25.05.2016 – 2h; vastuse koostamine 30.05.2016, 01.06.2016. 02.06.2016 ja 06.06.2016 kokku 7h. 22.11.2016 arve nr. 75-16 kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 7 tunni ulatuses järgmiste toimingute tegemisel: ettevalmistamine kohtuistungiks 25.10.2016 – 2h, hageja vastuväidete läbitöötamine ja vastuse koostamine 22.11.2016 – 4h; esindus kohtuistungil 28.11.2016 – 1h. Kostja menetluskuluks eelnimetatud arve kohaselt on ka lähetus ringkonnakohtu istungile 27-28.11.2016 Kuressaare-Tallinn-Kuressaare summas 500 eurot. 13.04.2017 esitas kostja kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks (kd III tl 99), mille kohaselt on kostja tasunud lepingulise esindaja töö eest käesolevas tsiviilasjas kokku

9696 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Tasutud arvetelt on näha tehtud töö hulk ja vajalikkus. 13.04.2017 menetluskulude nimekirjale lisas kostja taas 21.03.2016 arve nr. 23-16. Hageja vastuväited ja taotlus menetluskulude ajatamiseks Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. 01.12.2016 esitatud seisukohas (kd III tl 57) seoses ringkonnakohtus kantud menetluskuludega leidis hageja, et kostja kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulud on kaks korda suuremad kui hageja vastavad kulud, vastavalt 1608 eurot ja 830,95 eurot. Hageja leidis, et kostja vastav kulu on ülemäärane. Kostja on apellatsioonimenetluses olulises osas korranud oma seisukohti maakohtus, mistõttu tuleb apellatsioonkaebusele vastamise kulu 9 tundi lugeda ülemääraseks. 11.04.2017 esitas hageja kohtule taotluse (kd III tl 80-81), milles palus ajatada hageja kohustus menetluskulude tasumiseks ning määrata menetluskulude tasumine osadena summas 50 eurot kuus. Taotluse kohaselt teenis hageja 2016. aastal ettevõtlustulu kokku 7025,70 eurot, samal ajal olid tema kulud kokku summas 6660,28 eurot. Hagejal puuduvad vahendid, et maksta menetluskulusid enda sissetulekute arvelt. 25.04.2017 esitas hageja vastuväited kostja menetluskuludele (kd III tl 103-105), milles leidis, et kostja menetluskulud ei ole esitatud ulatuses põhjendatud, ja palus menetluskulude kindlaksmääramisel hageja vastuväidetega arvestada. Esimese astme kohtu määrus 06.07.2017 määrusega määras kohus hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kohtukulud summas 2024,50 eurot ning kohtuvälised kulud hageja esindaja kuluna ja esindaja sõidukuluna kokku 4848,30 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks määras kohus 3930 eurot ja mõistis menetluskulud 3930 eurot hagejalt kostja kasuks välja. Hageja taotluse menetluskulude tasumiseks osadena jättis kohus rahuldamata. Kohus määras kindlaks ka hageja menetluskulude rahalise suuruse, leides, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud tsiviilasja menetlusel on kokku 6872,8 eurot, mis vastavalt menetluskulude jaotusele jäävad hageja kanda. 13.04.2017 esitas kostja kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 21.09.2015 menetluskulude nimekirjas on kostja märkinud, et lepingulise esindaja kulud on 1872 eurot ning kohtuvälised õigusabikulud 360 eurot. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse arve nr 30-15 alusel summas 360 eurot, sest tegemist on kohtueelses menetluses kantud kuludega. Seejuures jäi kohus vaidlustatud määruse p-s 6.2 toodud põhjenduste juurde. Arve nr 81-15 alusel on kuludeks lepingulise esindaja kulud 13 tunni ulatuses summas 1560 eurot, tunnitasuga 120 eurot. Hageja leidis, et maksimaalselt kulus kostja vastuse koostamiseks 4 tundi. Kohus leidis, et arvestades vaidluse keerukust on põhjendatud kulud 11 tunni ulatuses summas 1320 eurot. Arve nr 100-15 järgi on õigusabi osutatud 4 tunni ulatuses. Põhjendatud on kohtuistungil osalemine 1 tunni ulatuses 06.11.2015, kuid ettevalmistuse osas on kohus seisukohal, et põhjendatud on ettevalmistus 1 tunni ulatuses, kuna pärast kostja kirjaliku vastuse esitamist ei olnud hageja enne 06.11.2015 kohtu eelistungit esitatud rohkem seisukohti kui hagis. Seega on nimetatud arvest põhjendatud kulud 2 tunni ulatuses summas 240 eurot. Milles seisneb lähetus summas 200 eurot, see ei selgu ei arvest ega menetluskulude nimekirjast. Kohtule ei ole kostja esitanud ka taotlust esindaja sõidukulude hüvitamiseks, mis on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 2 tähenduses.

Arvest nr 3-16 on põhjendatud kohtuistungil osalemine 14.01.2016 45 minuti eest, sest kohtuistung kestis 12.00-12.45. Hageja täiendavate dokumentide tutvumise ning ettevalmistuse eest 14.01.2016 kohtuistungiks on põhjendatud kulud 5 tunni ulatuses. Kokku on arvest 3-16 põhjendatud kulud summas 690 eurot. Lähetuse osas jäi kohus varem väljendatud seisukoha juurde ega hakanud seda üle kordama. 13.04.2017 taotluses märkis kostja, et soovib menetluskulude hüvitamist 25.02.2016 esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Kohus esitas 06.07.2017 kostjale kohtunõude, milles palus esitada oma väidetav 25.02.2016 menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kostja esitas kohtule küll 06.07.2017 menetluskulude nimekirja, kuid menetluskulusid tõendavaid dokumente ei esitanud (kd III tl 124). Seega ei ole kostja kohtule tõendanud oma vajalikke ja põhjendatud menetluskulusid ning seetõttu jättis kohus rahuldamata kostja menetluskuludena õigusabile 1248 eurot. Arvest nr 50-16 on põhjendatud apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise eest tasu 7 tunni ulatuses summas 840 eurot. Arvest 75-16 on põhjendatud ettevalmistus kohtuistungiks 1 tunni ulatuses, kuid põhjendatud ei ole täiendava vastuse koostamise tasu, sest kohus ei ole kostjalt vastust küsinud. Ettevalmistamise tasu hõlmab ka hageja seisukohtadega tutvumist. Põhjendatud on tasu apellatsioonimenetluses kohtuistungil osalemise eest 1 tunni ulatuses. Kohus jäi oma seisukohtade juurde, mis on väljendatud seoses lähetusega. Seega on arvest põhjendatud tasu 2 tunni eest summas 240 eurot. Arve 23-16 lisas kostja 13.04.2017 taotlusele. Kohus selgitas, et tegelikult oli kostja nimetatud arve esitanud juba 21.03.2016 kohtuistungil (kd II tl 156, 186). Seega jättis kohus tähelepanuta hageja 25.05.2017 menetlusdokumendi punktis 5 märgitu ning hindas sisuliselt kulutuste põhjendatust. Põhjendatud on tasu nii kohtuistungil osalemise kui ettevalmistuse eest, kokku 5 tunni ulatuses summas 600 eurot. Eeltoodu alusel on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindaja kulude näol 32 tunni ja 45 minuti ulatuses summas 3930 eurot. Kohus nõustus hagejaga, et kostja ei ole esitanud TsMS § 174 lg-s 10 nimetatud kinnitust, mis puudutab käibemaksu. Seetõttu ei kuulu hüvitamisele käibemaks. Eeltoodud põhjendustel mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna menetlusosalise lepingulise esindaja kulud summas 3930 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja 11.04.2017 taotluse menetluskulude tasumiseks osadena. Kohus leidis, et hageja, pöördudes kohtusse hagiga, mille hind on 22 454,07 eurot, peab arvestama tekkivate menetluskuludega, juhul kui hagi jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on tegemist ilmselt pahatahtliku taotlusega. Sisuliselt soovib hageja vabaneda menetluskulude tasumisest aastate jooksul. Kohus on kostja taotluse rahuldanud osaliselt. Menetluskulude kandmine hageja soovil 50 eurot kuus tähendaks 6,5 aastast tasumist. Selline menetluskulude hüvitamine ei ole mõistlik ega vasta menetluskulude hüvitamise mõttele. Määruskaebus 14.07.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu 06.07.2017 määruse osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3930 eurot ja jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud mitte

suuremas ulatuses kui 2730 eurot ja rahuldada hageja taotlus menetluskulude tasumise ajatamiseks. Hageja hinnangul on maakohus kostja menetluskulud kindlaks määranud ülemäärases suuruses. Hageja ei nõustu maakohtuga, et hagile kuueleheküljelise vastuse koostamise mõistlik kulu on 11 tundi. Hagiavaldus ei olnud märkimisväärselt keerukas ega mahukas. Põhjendatud oleks vastuse koostamine mitte enam kui 4 tundi. Samuti on selgelt ülemäärane maakohtu poolt välja mõistetud tasu apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise eest 7 tunni ulatuses. Piisav aeg selleks oleks mitte enam kui 3 tundi. Seega tuleb menetluskulusid vähendada kokku 10 tunni ulatuses, mis lähtudes kostja poolt esitatud tunnihinnast 120 eurot on rahaliselt 1200 eurot. Maakohus on jätnud sisuliselt käsitlemata hageja taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. Maakohus ei selgita, miks on hageja taotlus menetluskulude tasumiseks graafiku alusel pahatahtlik. Hageja on esitanud andmed enda sissetulekute kohta ning põhistanud, et tal ei ole võimalik maksta menetluskulusid ühe maksena. Maakohtu seisukoht, et pahatahtlikud taotlused tuleb jätta rahuldamata, ei põhine menetlusõigusel. Hageja taotluse põhjuseks on mitte pahatahtlikkus vaid madal maksevõime, mis on muu hulgas tingitud käesoleva menetluse tulemusest. Tegemist on menetluslikult lubatud ning nii õiguslikult kui tõenduslikult põhistatud taotlusega, mille maakohus oleks pidanud lahendama sisuliselt. Selle asemel on maakohus paljasõnaliselt deklareerinud, et taotlus on pahatahtlik. Vastav seisukoht on põhjendamata, mis kujutab endast TsMS § 436 lg 1 olulist rikkumist. Samuti jääb hagejale arusaamatuks, miks samal ajal, kui kohus on jätnud hageja taotluse sisuliselt käsitlemata, on kohus põhjalikult käsitlenud hageja menetluskulusid ning määranud kindlaks nende suuruse, kuivõrd nii maa- kui ringkonnakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik Pärnu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 06.07.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale osas, millega maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3930 eurot, samuti osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude tasumiseks osadena. Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses kostja menetluskulude rahalise suurusega peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise

esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Määruskaebuses ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et hagile 6-leheküljelise vastuse koostamise mõistlik kulu on 11 tundi, ning leiab, et põhjendatud ajakulu vastuse koostamiseks oleks mitte enam kui 4 tundi. Ringkonnakohus märgib vastuseks eeltoodud kaebuse väitele, et erinevalt kaebuses osundatust ei ole maakohus vaidlustatud määruses määranud põhjendatud ajakuluks 11 tundi mitte üksnes hagile vastuse koostamise eest, vaid kõikide kostja 21.09.2015 arvel nr. 81-15 kajastatud toimingute eest kokku. Seega hõlmas kohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 11 tundi nii materjalidega tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise kui ka hagile vastuse koostamise kulu. Arvestades hagimaterjalide mahtu, asja keerukust ja hagile koostatud vastuse mahtu ja sisu ei saa 11-tunnist ajakulu eelnimetatud toimingutele pidada ülemääraseks. Samuti ei saa erinevalt kaebuses väidetust pidada kolleegiumi hinnangul ülemääraseks ajakulu 7 tundi apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise eest, arvestades seejuures nii esitatud dokumentide mahtu ja sisu kui ka vaidluse keerukust. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et kaebuses esiletoodu ei anna alust maakohtu poolt kindlaksmääratud kostja menetluskulude rahalise suuruse vähendamiseks. Nõustuda ei saa ka määruskaebuse väidetega, mille kohaselt on maakohus jätnud sisuliselt käsitlemata ja põhjendamata hageja taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. Maakohtu määrusest nähtuvad põhjendused, millele tuginedes kohus jättis rahuldamata hageja 11.04.2017 taotluse menetluskulude tasumiseks 50 euro suuruste igakuiste osamaksetena. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta ja leiab, et hageja taotletud viisil menetluskulude hüvitamine ei ole mõistlik ega vasta menetluskulude hüvitamise mõttele. Eeltoodud seisukohta ei väära ka määruskaebuse väide, et hageja taotluse põhjuseks on mitte pahatahtlikkus, vaid madal maksevõime, mis on muu hulgas tingitud käesoleva menetluse tulemusest. Vastuseks nimetatud kaebuse väitele märgib ringkonnakohus, et võimalusega, et hagi jääb rahuldamata, ja sellest tingitud kohustusega kanda vastaspoole menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses, pidi hageja arvestama kohtusse pöördumisel. Sel põhjusel ei saa vaidluse lahendamise tulemusest tingitud väidetav madal maksevõime olla ka vastaspoole menetluskulude osadena hüvitamise põhjuseks. Hageja väidetavalt madalat maksevõimet ei kinnita ka asja materjalidest nähtuv, et hageja on kogu menetluse jooksul olnud majanduslikult võimeline omama lepingulist esindajat. Seega tuleb vaidlustatud maakohtu määrus jätta muutmata ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude tasumiseks osadena. Vastuseks hageja määruskaebusele märgib kolleegium täiendavalt, et kuivõrd menetluskulud käesolevas vaidluses jäid vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kanda, puudus maakohtul vajadus määrata vaidlustatud lahendis kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaline suurus. Asjaolu, et maakohus seda siiski tegi, ei anna aga alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ega põhjendatuses. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.