Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-11269
Tsiviilasi
Avo Naar hagi Imre Kivi vastu 18 720 euro saamiseks, kahju hüvitamiseks ja intressi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind
22 454 eurot 7 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Avo Naar apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Avo Naar (FIE registrikood: 10644945), tehinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Imre Kivi (FIE registrikood: 10545309), tehinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm
Istungi toimumise aeg
28.11.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja ja tema esindaja Tambet Laasik ning kostja ja tema esindaja Andres Tamm
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 20.04.2016 otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja, Avo Naar kanda. Edasikaebamise kord
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-11269 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.07.2016 esitas Avo Naar (hageja) Imre Kivi (kostja) vastu Pärnu Maakohtule hagiavalduse. Hilisemaid täpsustusi ja 25.02.2016 kohtuistungil nõudest osalist loobumist arvestades jäid menetlusse hageja nõuded järgmisel kujul: mõista kostjalt hageja kasuks 1) raammõrdade ostusumma 18 720 eurot, 22.01.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud intress 1044,89 eurot ning edasiulatuv intress alates 23.01.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni määraga 4,13 eurot päevas, 2) kulutused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse eest 786,12 eurot. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingule mittevastavate PVC ujukite paigaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks 2989,20 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt soovis hageja osta kostja käest hülgekindlaid püügivahendeid. Püügivahendite ostmiseks soovis hageja taotleda toetust Euroopa Kalandusfondi (EKF) vahenditest. EKF 2007–2013 rakenduskava kirjeldab meetmeid, mida Eesti toetab selle perioodi kalandusfondist rahastatavas viies prioriteetses valdkonnas. Toetusmeede 1.4 on "Väikesemahuline rannapüük". Selle meetme raames oli abikõlblikuks kuluks hülgekindla püügivahendi ostmise ja kapitalirendi kulu.
3.Kostja esitas hagejale 01.11.2012 hinnapakkumise 3-meetrise hülgekindla raammõrra valmistamiseks. Kostja selgitustel pidi hülgekindluse tagama Dyneema mõrralina, mis on oluliselt tugevam kui tavaliselt kapronist kasutatav mõrralina. 10.07.2013 andis kostja hagejale üle kaks 3-meetrise suu kõrgusega hülgekindlat raammõrda 150meetrise tiivaga. Ülejäänud kaks mõrda andis kostja hagejale üle 29.08.2013. Kokku ostis hageja kostjalt 4 komplekti raammõrdu. Müügitehingu koguväärtus oli 18 720 eurot.
4.2014. a kevadhooaja püügil polnud hülgekindlusega probleeme. Sügispüügil 2014 lõhkus hüljes meres olnud kahel mõrral kalakoti. Ühel mõrral kolmest kohast ja teisel kahest kohast. Hageja avastas kahjustused 2014. a oktoobri keskel ning informeeris
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-11269 sellest kohe kostjat. 05.12.2014 esitas hageja kostjale ettepaneku kalakottide asendamiseks kahe kuu jooksul nii, et oleks tagatud hülgekindlus. Kostja keeldus sellest 17.12.2014 vastuses, väites, et jämedamast materjalist kalakotid oleks oluliselt kallimad kui senised, ning siis ei saa neid lugeda enam samaks tooteks. 09.02.2015 esitas hageja kordusettepaneku kalakottide asendamiseks ja kostja keeldus uuesti 10.03.2015. Hageja taganes müügilepingust 07.05.2015.
5.Hageja hinnangul on kostja lepingut oluliselt rikkunud. Hageja, kutselise kalurina, pidas ostetud mõrdade juures hülgekindlust ülimalt oluliseks ja sellele rajanes kogu tema õigustatud ootus. Lisaks selgus mõrdade kasutamisel, et need ei püsinud meres vajalikul määral ja "uppusid", st ujukite tõstejõud polnud piisav. Hageja teatas sellest pärast esimest püüki kostjale. Kostja hinnapakkumises pidi ühe mõrra kohta olema 210 ujukit mõõtudega 130x180 mm. Esimesel kahel mõrrakomplektil neid paigaldatud ei olnud. Selle asemel kasutas kostja ujukeid mõõtudega 65x100 mm ühe mõrra kohta 212 tükki. Kui hageja oli kostjale selle pretensiooni esitanud, siis seadis kostja kahele teisele mõrrale PVC-ujukeid nii, et kummalgi mõrrale pandi ujukeid mõõtudega 130x180 mm 20 tükki ja ujukeid mõõtudega 65x100 mm 200 tükki. Kokku on nelja mõrra kohta paigaldamata ujukeid mõõtudega 130x180 mm 800 tükki. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kuna PRIA rahuldas hageja taotluse toetuse saamiseks, tuleb kostja valmistatud püügivahendid lugeda hülgekindlaks. Hageja tõlgendus mõistest hülgekindlus pole reaalne. See tähendaks sellise püünise ehitamist, millele ükski hüljes ei suudaks kunagi viga teha. Mõistet hülgekindlus saab toetuse saamise mõttes tõlgendada üksnes viisil, mida näeb ette Euroopa Liidu Nõukogu 27.07.2006 määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalastusfondi kohta (edaspidi: EÜ määrus nr 1198/2006) art 25 p 6 alapunkt e.
8.Püünised anti hagejale üle 10.07.2013 ja 29.08.2013. See, et mõrdadele paigaldatud ujukid olid väiksemad, lepiti hagejaga kokku, ning oli näha juba mõrdade üleandmisel 10.07.2013 ja 29.08.2013. Mõrdade ujuvuse puudusele on hageja esmakordselt viidanud alles hagis.
9.Hageja on rikkunud asja ülevaatamise ja mittevastavaustest õigeaegse teatamise kohustust. Hageja sai kaks mõrda kätte 10.07.2013, kuid teatas puudustest esmakordselt 05.12.2014, kui mõrrad olid olnud juba olnud kolmel hooajal kasutuses. Maakohtu otsus
10.Pärnu Maakohus jättis hagi 20.04.2016 otsusega rahuldamata.
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas hagejal oli õigus lepingutingimuste rikkumise tõttu lepingust taganeda, kas hageja tegi seda mõistliku aja jooksul ja kas hagejal on
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-11269 õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, tekitatud kahju hüvitamist ja intressi. Menetlusosaliste vahel on vaidlus ka selles, mida tähendab mõiste hülgekindlus.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt on hinnapakkumise küsimise ettepanekuga tõendatud, et hageja soovis saada kostjalt hinnapakkumist kahele 3-meetri kõrgusele hülgekindlale mõrrale. Mõiste hülgekindlus sisustamisel tuleb maakohtu hinnangul lähtuda EÜ määruse nr 1198/2006 art 25 p 6 alapunktist e. Seda põhjusel, et Põllumajandusministri 02.04.2009 määrusega nr 42 kehtestatud "Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava" meetme 1.4 "Väikesemahuline rannapüük" raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi: kord) ei täpsusta, mida tähendab mõiste hülgekindlus.
13.Maakohus järeldas, et hülgekindlaks ei loeta püügivahendeid, mida ükski hüljes kunagi lõhkuda ei suuda. EKF 2007–2013 rakenduskava raames avatud meetme 1.4 (väikesemahuline rannapüük) eesmärgiks oli, et püügivahendite osasid materjale muudetakse nii, et saaki saaks kaitsta röövloomade eest efektiivsemalt, suurendamata püügikoormust ja vältides röövloomade ohustamist. Hülgekindluse puhul on määrav uudne materjal – Dyneema lina. Seda kinnitab asjaolu, et kostja hinnapakkumise alusel esitas hageja taotluse toetuse saamiseks. Hageja taotles hülgekindla püügivahendi ostmist ja see püügivahend pidi vastama EÜ määruse nr 1198/2006 art 25 p 6 alapunkti e tingimustele. Tsiviilasjas esitatud ekspertarvamused tõendavad, et uute mõrdade ehitamise eesmärk oli muuta püünised hülgekahjustustele vastupidavamaks. Seejuures on kõige efektiivsemaks muudatuseks tugevast Dyneema tehiskiust valmistatud püünismaterjal, mida hüljes pole reeglina suuteline katki hammustama.
14.PRIA peadirektori 08.04.2013 otsusega nr 17-6/138 on tõendatud, et kostja hinnapakkumine vastas mõrrale esitatud hülgekindluse nõuetele, sest selle otsusega rahuldati hageja taotlus toetuse saamiseks.
15.Maakohus asus eespool märgitud põhjendustel kokkuvõttes seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmiti suuline müügileping vastavalt kostja 01.11.2012 hinnapakkumises märgitud tingimustele.
16.Kostja hinnapakkumise kohaselt tuli kasutada ühe raammõrra valmistamisel PVCujukeid 210 tükki mõõtudega 130x180 mm. Esimesel kahel mõrral, mis anti hagejale üle 10.07.2013, polnud ühtegi hinnapakkumises nimetatud ujukit paigaldatud. Mõrdadele, mis anti hagejale üle 29.08.2013, oli PVC-ujukeid mõõtudega 130x180 mm paigaldatud 20 tükki ja ujukeid mõõtudega 65x100 mm 200 tükki ühe mõrra kohta. Nendele väidetele pole kostja vastu vaielnud ja seega on omaksvõtuga TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatud, et mõrdadele paigaldatud ujukite arv ja suurus ei vastanud hinnapakkumises märgitule.
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-11269
17.Sellest sõltumata oli hageja taganemise avaldus maakohtu hinnangul tühine. Hageja on rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 219 sätestatud asja ülevaatamise kohustust. Hageja tegutseb kalurina kutsetegevuses. Ujukite arv ja suurus pole varjatud puudus. Hageja sai mõrdade mittevastavusest ujukite osas teada hiljemalt 29.08.2013 ja tegi taganemise avalduse alles 07.05.2015. Seega jättis hageja järgimata vajaliku hoolsuse asja ülevaatamisel ega teatanud asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Lisaks on hageja kinnitanud, et ujukid polnud selliseks puuduseks, mis oleks olnud hagejale oluline.
18.Kahe mõrra osas, mida hageja veel kasutanud pole, ei saa maakohtu hinnangul eeldada, et need ei vasta lepingutingimustele hülgekindluse osas. Hageja pole selliseid väiteid tõendanud.
19.Maakohus jättis rahuldamata hageja esmase nõude raammõrdade müügisumma (18 720 eurot) kostjalt väljamõistmiseks. Kuna see nõue jäi rahuldamata, jättis maakohus rahuldamata ka põhinõudest tuleneva intressinõude ja PRIA dokumentide koostamisega seotud kahjunõude.
20.Maakohus jättis rahuldamata ka hageja teisese nõude kostjalt PVC-ujukite paigaldamisega seonduva kahju hüvitamiseks. Hageja on kinnitanud, et mittevastavad PVC-ujukid polnud tema jaoks oluliseks puuduseks. Samuti pole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. See välistab kahjunõude rahuldamise VÕS § 115 lg 2 tingimuste täitmata jätmise tõttu. Apellatsioonkaebus
21.Maakohtu otsuse peale on esitanud hageja 19.05.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule uueks lahendamiseks.
22.Maakohus on jätnud järgimata VÕS § 29 nõudeid ja pole selgitanud välja poolte ühist tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. Maakohus rikkus TsMS § 329 lg-s 4 ja § 392 lg-s 1 p 3 ja p-s 4 sätestatud eelmenetluse nõudeid.
23.Hageja ei nõustunud maakohtu arvamusega, et kuivõrd valmistatud püügivahend loeti toetuskõlbulikuks EKF 2007-2013 rakenduskava järgi, siis järelikult vastas see ka lepingutingimustele. Hageja vaidles vastu ka järeldusele, et hülgekindlaks ei loeta püügivahendeid, mida ükski hüljes kunagi lõhkuda ei suuda. EÜ määrus nr 1198/2006 omab tähendust küll hageja ja PRIA omavahelises suhtes toetuse määramisel, kuid mitte hageja ja kostja vahelises suhtes. Mõrdade müügileping on iseseisev tehing.
24.Maakohus on otsuses ekslikult eeldanud nagu oleksid pooled soovinud hülgekindluse mõistet sisustada EÜ määruse nr 1198/2006 järgi. Ka on maakohus vaidlusaluse mõiste sisustamisel jätnud arvestamata hageja selgitustega. Maakohus oleks pidanud sisustama hülgekindluse mõiste menetlusosaliste poolt esitatud tõendite alusel.
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-11269 Kuivõrd pooled selle kohta tõendeid ei esitanud, oleks kohus saanud ning pidanud kohustama pooli esitama selle kohta täiendavaid tõendeid või pooled TsMS § 268 1 alusel ise üle kuulama.
25.On ilmne, et hageja sooviks oli saada püügivahendid, mida hülged lõhkuda ei suuda. Kostja pakkus talle püügivahendeid uuest Dyneema materjalist ja hageja uskus kostja kinnitust, et sellest materjalist püügivahend on hülge jaoks hävitamatu. Hageja arusaama kinnitavad ka asjas kogutud ekspertarvamused. Sama kinnitab ka sõna hülgekindlus tavatähendus. Kui leida, et hageja ei soovinudki püügivahendeid, mis hülgele vastu peaks, oleks pooled kokku leppinud, et ostetakse vaid toetuskõlbulik või tavatootest hülgekindlam püügivahend.
26.Hageja hinnangul on ta müüjat puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul. Hageja teatas kostjale puudustest esmakordselt 2014. a oktoobri keskel ehk enam kui aasta pärast lepingueseme vastuvõtmist. Kostja pole tõendanud ega väitnud, et hageja oleks pidanud avastama mõrra lõhkumise varem. Asja üleandmisel polnud hülgekindluse puudumine ilmne ning see puudus ei ilmnenud ka esimestel püükidel. Hageja ei saanud hülgekindlust tuvastada kuival maal asja vastu võttes. Seetõttu ei saanud hageja mõrdade kättesaamisel märgata, et need ei sobi kasutamiseks soovitud eesmärgil. Kui leida, et hülgekindluse oleks hageja pidanud tuvastama juba mõrdade üleandmisel, siis tähendaks see ühtlasi, et ka kostja, kes tegutseb kutsetegevuses, teadis või pidi mõrdade puudusest teadma.
27.Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata hoolimata sellest, et mõrrad ei vastanud lepingutingimustele ka paigaldatud ujukite osas. Pole õige maakohtu järeldus, et hageja on rikkunud asja ülevaatamise ning lepingutingimustele mittevastamisest teavitamise kohustust. Hageja teavitas kostjat 2013. a augustis, et ujukeid on ebapiisavalt ning need on liialt väikesed. Kostja paigaldas täiendavaid lisaujukeid, kinnitades, et selliselt on piisav tõstejõud tagatud. Seega püüdis kostja rikkumist heastada, kuid see ebaõnnestus. Ehkki VÕS § 219 ja § 220 seavad müüjale lepingutingimuste avastamisel ja sellest teatamisel kiire tegutsemise kohustuse, siis pärast lepingutingimustele mittevastavusest teatamist mõistliku aja jooksul on hagejal õigus esitada enda nõudeid kogu aegumisperioodi vältel.
28.Maakohus on jätnud kohaldamata ka VÕS § 221 regulatsiooni. Kuna iga ujuk kinnitati kostja poolt käsitsi ja eraldi, pidi müüja olema teadlik, et ta ei paigalda piisavalt ning kokkulepitud suurusega ujukeid. Seega põhjustas puuduse kostja tahtlik või raskelt hooletu tegevus. Seetõttu pole hageja minetanud võimalust VÕS § 221 lg 1 alusel puudusele tugineda.
29.Maakohus on põhjendamatult käsitlenud vaid kahte mõrda ja nende vastavust lepingutingimustele. Hageja nõue hõlmas kõiki nelja kostjalt ostetud mõrda. Vastustaja seisukoht
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-11269
30.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
32.Kostja hinnangul on maakohus mõrdadele paigaldatud PVC-ujukite osas valesti leidnud, nagu ei oleks lepingutingimustele mittevastavusele tuginemine võimalik. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse lõppjäreldusega, et VÕS § 220 lg 3 esimeses lauses sätestatud piirang asjas kohaldub, kuid maakohtu otsuse p-des 18-21 sisalduvaid põhjendusi tuleb muuta. Maakohtu otsuse osundatud põhjendustest jääb kokkuvõttes arusaamatuks, kas maakohus on pidanud puuduseks seda, et kostja on pannud mõrdadele hinnapakkumises märgitust erinevate mõõtudega ja erineval arvul PVC-ujukeid, või on puuduseks see, et paigaldatud ujukite tõstejõud ei ole piisav. Samuti ei ole maakohus tuvastanud, kas mõrdadele paigaldatud ujukite tõstejõud on ujuvuse tagamiseks piisav. Viimast ei ole kolleegiumi arvates võimalik olemasolevate tõendite põhjal ka tuvastada, sest sellekohase järelduse tegemine vajaks mitteõigusalaseid eriteadmisi.
33.Kostja on menetluses omaks võtnud, et mõrdadele paigaldatud PVC-ujukite arv ja suurus oli kirjalikus hinnapakkumises märgitust erinev. Selle on maakohus kolleegiumi hinnangul iseenesest õigesti tuvastanud. Samas loeb hageja hagiavaldusest järelduvalt puuduseks seda, et ujukite tõstejõud polnud kokkuvõttes piisav (need ei täitnud nõuetekohaselt oma eesmärki) ning mõrraaed ei püsinud meres vajalikult määral. Sellest tuleb kolleegiumi hinnangul asja lahendamisel ka lähtuda (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2).
34.Mõrdadele paigaldatud PVC-ujukite võimalik ebapiisav tõstejõud on ringkonnakohtu arvates varjatud puudus, millest hagejaga sarnasel isikul ei olnud võimalik mõrdade vastuvõtmisel ja visuaalsel vaatlusel mõistlikult aru saada. Samas pidi see väidetav puudus ilmnema mõrdade meres kasutamisel. Hageja enda väidete järgi hakkas ta vähemalt kahe kostjalt ostetud mõrrakomplektiga kala püüdma 2014. a kevadhooajal (kostja väidete järgi toimus see juba 2013. a sügisel). Ringkonnakohtu hinnangul pidi hageja vähemalt esimese püügihooaja käigus, st 2014. a esimeses pooles, ujukite võimalikust ebapiisavast tõstejõust kui puudusest teada saama. Tõenditest nähtuvalt on hageja sellest väidetavast puudusest kostjale esmakordselt teatanud aga alles 07.05.2015 taganemisavalduses (I kd, tl-d 37-41) ning varasemalt kostjale saadetud nõudekirjades (I kd, tl-d 29-30; 32-34) hageja PVC-ujukite ebapiisavale arvule või tõstejõule viidanud ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei saa seda lugeda teatamiseks mõistliku aja jooksul VÕS § 230 lg 1 esimese lause mõttes. Seetõttu on hageja VÕS § 220 lg 3 esimese lause alusel kaotanud õiguse kõnealusele väidetavale puudusele tugineda.
35.Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud hageja väited, mille kohaselt on ta koheselt pärast esimest püüki kostjat informeerinud, et ujukid ei vasta hinnapakkumisele oma 7(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-11269 mõõtudelt ja ei täida eesmärki. Tõendatud ei ole küll ka kostja väited, et hinnapakkumisest erinevate ujukite paigaldamine on poolte vahel suuliselt kokku lepitud.
36.Seonduvalt hageja väidetega VÕS § 221 lg 1 p 1 ja p 2 kohaldamise kohta lisab kolleegium esiteks, et esitatud ja kogutud tõendite põhjal pole võimalik tuvastada, kas mõrdadele paigaldatud ujukite tõstejõud oli ujuvuse tagamiseks piisav või mitte. Seega ei saa järeldada, et mõrdadel esines nimetatud aspektis lepingutingimusele mittevastavus. Teiseks ei saaks olemasolevate tõendite põhjal järeldada VÕS § 221 lg 1 p 1 või p 2 kohaste asjaolude esinemist, mis võimaldaksid hagejal lepingutingimustele väidetavalt mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Puuduvad tõendid, et kostja oleks andnud hagejale teadlikult üle ebapiisava tõstejõuga ujukitega mõrrad või teadnud või pidanud teadma, et nendele paigaldatud PVC-ujukite suurus ja arv ei taga piisavat tõstejõudu, et ta oleks mõrdade valmistamisel olnud raskelt hooletu vmt.
37.Eelmärgitut arvestades on vajalik muuta ka maakohtu otsuse p-s 26 toodud põhjendusi hageja teise alternatiivse nõude (nõue kahju hüvitamiseks) rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata eelkõige põhjusel, et lepingurikkumine ei ole ka selles aspektis leidnud tõendamist, st pole tõendatud, et mõrdadele paigaldatud ujukite tõstejõud polnud ujuvuse tagamiseks piisav. Lisaks, isegi kui see puudus esines, on hageja kaotanud VÕS § 220 lg-te 1 ja 3 alusel õiguse PVC-ujukite väidetavale ebapiisavale tõstejõule kui puudusele tugineda. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja poolt väidetavast puudusest enne 07.05.2015 teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3 teine lause). Muud põhjendused tuleb maakohtu otsuse p-st 26 välja jätta. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et menetlusökonoomia kaalutlustel puudub vajadus hinnata, kas hagetava kahju suurus (2989,20 eurot) on tõendatud või mitte.
38.Ringkonnakohtu arvates ei saa nõustuda ka maakohtu otsuse p 24 esimeses lõigus esitatud põhjendustega, mille kohaselt ei saa kahe hageja poolt kasutusele võtmata mõrrakomplekti osas eeldada, et ka need pole (hageja soovitud määral) hülgekindlad. Poolte esitatud asjaoludel on kõigi nelja mõrrakomplekti (millest kahte ei olnud hageja maakohtu menetluse ajaks kasutusele võtnud) valmistamisel kasutatud samu materjale. Seega võiks kolleegiumi arvates siiski eeldada, et kõigi nelja kostjalt ostetud mõrra omadused hülgekindluse osas on samasugused. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavalt muuta. Samas, nagu eelnevalt märgitud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, hagejale müüdud mõrrad ei vastanud lepingutingimustele, sh hülgekindluse osas.
39.Korrektne ei ole ka maakohtu otsuse p-s 23 sisalduv viide tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-le 1 ning järeldus, mille kohaselt on hageja tehtud taganemisavaldus tühine. Olukorras, kus ei esine lepingust taganemise materiaalseid
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-11269 eeldusi (või on rikutud taganemise formaalseid nõudeid) ei saa lugeda taganemisavaldust TsÜS 5. ptk 1. jao mõttes tühiseks. Taganemisavaldus ei too sellisel juhul kaasa selle tegija poolt soovitud materiaalõiguslikke tagajärgi, st tegemist on toimetu avaldusega.
40.Ülalmärgitu ei tingi praegusel juhul siiski maakohtu otsuse tühistamist. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele, märgib kolleegium järgmist.
41.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluse korraldamisel ja juhtimisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud, sh eelmenetluse läbiviimisel. TsMS § 329 lg 4, § 392 lg 1 p 3 ja p 4 nõuete rikkumist ei saa kolleegiumi arvates maakohtule ette heita. Hageja märgib õigesti, et eelmenetluses peab kohus välja selgitama nii poolte nõuded, taotlused kui ka faktilised ja õiguslikud väited. Samas on maakohus seda praegusel juhul õigeaegselt ka teinud. Maakohus ei ole küll kokkuvõttes lugenud tõendatuks hageja väiteid mõrdade kokkulepitud kvaliteediomaduste kohta, kuid see ei tähenda, et maakohus oleks jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata.
42.Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole hageja etteheited maakohtule VÕS § 29 ning § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 ebaõige kohaldamise kohta. Asjas on keskseks vaidlusküsimuseks tõepoolest see, et mida pooled lepingu sõlmimisel "hülgekindluse" all silmas pidasid. Kostjalt ostetud mõrdadel kokkulepitud omaduste olemasolu või nende puudumine (VÕS § 217 lg 2 p 1) sõltub sellest, milliste omaduste olemasolus pooled kokku leppisid. Hageja on väitnud, et ta soovis võrku, mida hüljes lõhkuda ei suuda. Kostja vastuväidete kohaselt soovis hageja saada konkreetsest materjalist (Dyneema lina) püügivahendit, mis oleks toetuskõlbulik Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava raames.
43.Kolleegium märgib, et TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt pidi hageja enda nõude rahuldamise eeldusena tõendama asja lepingutingimusele mittevastavust. Samuti pidi hageja vaidluse korral tõendama oma väiteid poolte ühise tegeliku tahte kohta (VÕS § 29 lg 1). Nagu ka hageja ise apellatsioonkaebuses märgib, ei ole praegusel juhul esitatud kohtule peale hinnapakkumise (I kd, tl 16) muid tõendeid selle kohta, mida pooled silmas pidasid ning millise kokkuleppe omavahel saavutasid. Samuti võib nõustuda hageja järeldusega, et hinnapakkumisest endast ei nähtu, mida pooled mõiste "hülgekindlus" all silmas pidasid. Eelmärgitust võib kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja ei ole suutnud menetluses tõendada enda väiteid poolte kokkuleppe sisu (ja ostetud mõrdadel kokkulepitud omaduste puudumise) kohta. Selles, et ostetud mõrrakomplektide valmistamisel on kasutatud Dyneema lina ning et mõrrad on toetuskõlbulikud, pooltel vaidlust ei ole (II kd, tl 127). Seega ei ole maakohus kostja selgitusi eelistanud, vaid hageja väited ei ole tõendamist leidnud.
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-11269
44.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Seega ei saanud kohus kohustada pooli oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitama. Samuti ei pidanud maakohus juba eelmenetluse käigus võtma seisukoha, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1) (vt nt Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 2681 annab küll kohtule õiguse kuulata pool üle ka sõltumata poolte taotlusest, kuid selle otsustamine, kas kohus soovib poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt ka Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-16, p 12). Seega võis maakohus jätta pooled vande all üle kuulamata ja selliselt toimides ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme. Liiatigi ei nähtu asja materjalidest, et pooled oleksid maakohtu menetluses soovinud olla vande all üle kuulatud.
45.Samuti ei saa esitatud ja kogutud tõendite põhjal järeldada, et vaidlusalused mõrrad ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes. Kala püüdmiseks kostjalt ostetud püügivahendid sobivad. Hageja enda väidetest nähtuvalt on ta kahte mõrrakomplekti juba mitmel püügihooajal kasutanud.
46.Hageja väitel tugines ta mõrdu ostes mh kostja poolt 28.10.2011 ajalehele Hiiu Leht andnud intervjuus avaldatule, mille järgi patenteeritud Dyneema mõrralina ei katke ja hüljes seda puruks ei tõmba. Kolleegiumi hinnangul ei oma see väide praegusel juhul õiguslikku tähtsust, sest asja müüja poolt asja omaduste suhtes avalikult tehtud avaldused võiksid lepingutingimustele vastavuse üle otsustamisel tähtsust omada tarbijalemüügi puhul (VÕS § 217 lg 2 p 6), millega aga käesoleval juhul tegemist ei ole. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks lepingu ettevalmistamise käigus hagejale avaldanud, et hüljes Dyneema mõrralina puruks tõmmata ei suuda vms. Lisaks on hageja väide kostja poolt intervjuus avaldatu kohta tõendamata. Kostja selle hageja väitega faktiliste asjaolude kohta maakohtu menetluses selgesõnaliselt nõustunud ei ole (TsMS § 231 lg 2) ning omaksvõttu ei saa kolleegiumi hinnangul ka eeldada (TsMS § 231 lg 4). Ringkonnakohtu istungil avaldatust järeldub kostja tahe kõnealuse asjaolu vaidlustamiseks (III kd, tl 51/pöördel).
47.Sõnal "hülgekindlus" ei ole kolleegiumi hinnangul eesti keeles üldlevinud tähendust. Samuti puuduvad tõendid, et väljendil oleks tavapäraselt antav kindel tähendus hageja või kostja tegevus- või kutsealal (VÕS § 29 lg 5 p 5).
48.Kuivõrd vaidlusaluse hülgekindluse aspektis on maakohus mõrdade lepingutingimustele vastavuse kolleegiumi hinnangul õigesti tuvastanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt käsitleda apellatsioonkaebuse väited, mis
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-11269 puudutavad asja ülevaatamise (VÕS § 219 lg 1) ja avastatud puudusetest mõistliku aja jooksul teatamise (VÕS § 220 lg 1) kohustusi. Kolleegium küll märgib, et maakohus ei ole väidetava puuduliku hülgekindluse osas asunud seisukohale, et kostja ei oleks müüjat väidetavast puudusest mõistliku aja jooksul teavitanud. Apellatsioonkaebuse vastupidiste väidetega ei saa nõustuda. Menetluskulude jaotus
49.Ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, mistõttu jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
50.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.