Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

2-15-101161

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt toimus 18.01.2012 xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx tänaval maja nr xx juures liiklusõnnetus, kus Pedajas Forest OÜ-le kuuluv ning alkoholijoobes ja vastava kategooriata mootorsõiduki juhtimise õiguseta Dmitri Kamardini poolt juhitud sõiduk xxxx xxxxxxx, reg nr xxx xxx, sõitis otsa VK kuuluvale sõidukile xxxxxx xxxxxxxx, reg nr xxxxxx. Vastavalt Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 20.01.2012 otsusele väärteoasjas nr 4-12-262 juhtis Dmitri Kamardin xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx tänaval maja nr xx juures sõidukiga xxxx xxxxxxxx, reg nr xxx xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Dmitri Kamardin juhtis sõidukit seisundis, mil alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus oli 0,59 mg/l, juhtis sõidukit veendumata enne tagurdamise algust selle ohutuses, tagurdades otsa mootorsõidukile xxxxxxx xxxxxxx, reg nr xxxxxx. Seega tunnistati Dmitri Kamardin süüdi 18.01.2012 toimepandud väärteo eest liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi. Kuivõrd kostja 1 tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, mida tõendab kindlustusleping nr J124752610, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 44 lg-le 1 sõiduki xxxxxx xxxxxxx, reg nr xxxxxx, liikluskahjus saadud vigastuste remondikulutused summas 2 084.09 eurot. Põhjendatud käsitluse kulu oli 130 eurot. 10.06.2012 esitas hageja kostjale 1 tagasinõude summa 2 214.09 euro tasumiseks (tl 40). 22.11.2013 ja 16.11.2014 esitas hageja kostjale 1 korduvad tagasinõuded summa 2 214.09 euro tasumiseks (tl 41-42), kuid kostja 1 ei ole nõutud summat siiani hagejale tasunud ega esitanud ka omapoolset seiskohta mittetasumise osas. LKindlS § 48 lg 2 p-de 2 ja 4 on hagejal õigus esitada tagasinõue kostja 1 kui sõiduki valdaja vastu. LKindlS § 48 lg 3 järgi nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. LKindlS § 48 lg 2 p 4 järgi on hagejal õigus esitada tagasinõue ka kahju tekitanud sõiduki omaniku vastu. Vastavalt autoregistrikeskuse andmete oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduki xxxx xxxxxxxx, reg nr xxx xxx, omanik kostja 2, mille kohaselt on hagejal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki omaniku vastu. Eeltoodu alusel ja tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg-le 1 ja § 65 lg-le 1 vastutavad mõlemad kostjad hageja ees solidaarselt ning hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 2214.09 eurot.

2-15-101161

Kostja 1 vastuväited Kostja 1 ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Kostja 2 vastuväited Kostja 2 leiab, et hagi on kostja 2 vastu põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagi põhjendanud LKindlS § 48 lg 2 p 4 alusel, kuid jätab analüüsimata aluseks võetud seadussätte sisu. Antud olukorras ei ole sõidukit juhtinud selle omanik ega omaniku poolt volitatud isik. Seega peab hageja tõendama, et kostja 2 andis sõiduki juhtimise üle vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust mitteomavale isikule ehk kostjale 1. Hagiavalduses ei ole seda aspekti käsitletud. Olukorras, kus sõidukit ei juhtinud omanik või omaniku poolt volitatud isik, tuleb hagejal tõendada, et omanik andis juhtimisõiguse üle, andis üle sõiduki võtmed. Midagi sellist hageja tõendanud ei ole. Kostja 2 selgitab ka, et kostja 2 oli auto parkinud kostja 1 elukoha lähedal samas külas olevale parkimisplatsile. Kostja 2 ei ole kostjaga 1 kohtunud ega sõidukijuhtimise õigust üle andnud. Kostja 2 esitab oma väidete tõendamiseks kostja 1 poolt 31.10.2015 allkirjastatud kirjaliku kinnituse, mille kohaselt kostja 1 võttis sõiduki võtmed omavoliliselt ilma kostja 2 loata ja teadmiseta ning põhjustas liiklusõnnetuse. Kohtu seisukoht ja põhjendused

2-15-101161

tuvastada, et viimane on kostjale 1 andnud sõiduki juhtimise üle. Hageja ei ole paraku tõendeid selle kohta, et sõiduki juhtimine oli üle antud kostjale 1, esitanud. Hageja on ka ise möönnud, et seda on hagejal raske tõendada ning esitanud algselt maksekäsu kiirmenetluses nõude üksnes kostja 1 vastu. Tõendiks tsiviilasjas saab olla tunnistaja ütlus või poole vande all antud ütlus, mistõttu ei saa Dmitri Kamardini kinnituskirja lugeda lubatavaks tõendiks TsMS § 229 mõttes. Samas leiab kohus, et ainuüksi kostja 2 avalduse puudumist sõiduki omavolilise kasutamise või hõivamise kohta, mille puudumist kinnitab politsei vastus päringule (tl 96), ei saa lugeda piisavaks tõendamaks, et kostja 2 andis talle kuuluva sõiduki juhtimise üle kostjale 1.

2-15-101161

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.