1.Rahuldada AS-i SEB Pank hagi XXX ja XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt võlgnevus 24 286,58 eurot (kakskümmend neli tuhat kakssada kaheksakümmend kuus eurot ja 58 senti) AS-i SEB kasuks.
3.Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt summas 16 936,97 eurot alates 08.02.2016 kuni kohustuse täitmiseni AS-i SEB Pank kasuks. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud solidaarselt XXX ja XXX kanda.
Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt menetluskulud 1000 (üks tuhat) eurot AS-i SEB kasuks. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.11.05.2013 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr XXX summas 46 000 eurot muutuva intressimääraga 6 kuu EURIBOR+3,1 % aastas. 14.05.2013 hageja maksis laenu summas 44 856,73 eurot välja kostja 1 arveldusarvele. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek korteriomandile asukohaga XXXTallinn.
2.Lepingu tingimuste kohaselt kohustusid kostjad tagastama laenu ja tasuma intressi osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15. kuupäeval. Kostjad ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja ütles lepingu alates 14.02.2014 üles. 12.01.2015 esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse, millega palus pöörata sissenõue tagatiseks olevale korteriomandile. Tagatis on müüdud 13.10.2015 toimunud enampakkumisel hinnaga 31 000 eurot. Täitemenetlusest laekus hagejale kokku 26 537,57 eurot. Tagatise müügist saadud raha arvel tagastati 28.10.2015 lepingu põhiosa.
3.08.02.2016 seisuga lepingust tulenev kostjate võlg moodustab 24 286,58 eurot, millest 16 936,97 eurot on tasumata laenu põhiosa, 655,35 eurot tasumata intress, 6502,50 eurot laenu tagasimaksega viivitamisel arvestatud viivis ja 191,76 eurot leppetrahvi nõue. Hagejal on õigus nõudma intressi. Vastavalt lepingu punktile 2.1.1 on intressimäär 6 kuu EURIBOR+3,1% aastas. Hageja poolt lepingu ülesütlemiseni arvestatud kostjate intressivõlgnevus on 655,35 eurot. Hageja nõuab kostjatelt viivist lepingu järgi summas 6502,50 eurot. Samuti palub hageja välja mõista veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 08.02.2016. Hagejal on õigus nõudma leppetrahvi. Lepingu punkti 17.1 kohaselt kohustusid kostjad kindlustama laenulepingu täitmise tagamiseks panditud vara teistsuguse kokkuleppe puudumisel 10 päeva jooksul alates tagatislepingu sõlmimise päevast panga aktsepteeritud kindlustusandja juures panka rahuldavatel tingimustel ja tagama kindlustuslepingu kindlustuskaitse kehtivuse kuni laenulepingu lõppemiseni. Lepingu punkt 15.6 sätestab, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut maksete tegemisega mitteseotud laenulepingus toodud kohustust, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% (viie protsendi) ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostjad ei täitnud lepingu punktis 17 kehtestatud kohustust. Vastavalt hageja 2015. aastal kehtinud hinnakirjale on leppetrahvi suuruseks 31,96 eurot kuus, iga kuu eest, mil tagatisvaral puudus kohustuslik kindlustus. Kokku on hagejal nõuded tagatise mittekindlustamise eest 191,76 eurot, mille hageja palub kostjatelt välja mõista.
4.Kostjad esitasid kohtule kaks väljavõtet haiguslugudest, millistest tuleneb, et kostjal II oli vormistatud kaks korda töövõimetuseleht. Esimene töövõimetuse periood oli ainult 4 kalendripäeva ega võinud mõjutada kostjatele maksevõimet. Teine töövõimetuse periood oli pikem alates 10.12.2012 kuni 08.01.2013, kuid probleemid laenumaksete ning intressi tasumisega tekkisid alates 16.09.2013. Kostjate poolt esitatud tõend on asjakohatu ega anna alust jätta rahuldamata hageja nõue intressi, viivise ja leppetrahvi osas. Pealegi oli kostjatel võimalus taotleda töövõimetuse perioodiks maksepuhkust või laenumaksete graafiku muutmist.
5.Kostjad ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et viivis oleks liiga suur. Kostjatele oli selgitanud laenulepingu sõlmimisel, et kui nad makseid tähtaegselt ei tasu, siis tuleb maksta viivis. Hageja ei nõua kostjatelt põhivõlast suuremat viivist. Hageja ei pea põhjendatuks ka kostjate taotlust leppetrahvi osas. Laenulepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel peavad kostjad tasuma hagejale leppetrahvi. Kostjad on rikkunud tagatisvara kindlustuse kohustust. Kostjatele oli saadetud kokku 8 kirja, millega hageja hoiatas, et kindlustuspoliisi mitteesitamise puhul nõuab leppetrahvi hinnakirjas määratud summas. Kuid kostjad jätsid kõikidele hageja hoiatustele vastamata.
6.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks lepingust tulenev laenuvõlg summas 16 936,97 eurot, intressivõlg summas 655,35 eurot, viivisevõlg summas 6502,50 eurot, leppetrahvi summas 191,76 eurot, kokku võlgnevus 24 286,58 eurot. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt 16 936,97 eurot alates 08.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited
7.Kostjad tunnistavad võlgnevust osaliselt põhivõlgnevuse osas summas 16 936,97 eurot. Kostjad paluvad nõuet mitte rahuldada intresside, viiviste ja leppetrahvide osas. Kostjate selgituste kohaselt on võlgnevus jäänud tasumata, kuna perekonnal puudusid selleks rahalised vahendid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Hageja ning kostjad sõlmisid 11.05.2013 laenulepingu nr XXX, millega hageja andis kostjatele laenu 46 000 eurot (tlk 7-11). Nähtuvalt hageja esitatud tõendist, mis kajastab laenumaksete aruannet, oli kostjatel seoses laenulepinguga 08.02.2016 seisuga hageja ees põhivõlgnevus 16 936,97 eurot, intresside võlgnevus 655,35 eurot, viiviste võlgnevus 6502,50 eurot ja leppetrahvivõlgnevus 191,76 eurot(tlk 15-16). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 24 286,58 eurot ning TsMS § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudelt. Kostjad tunnistavad hageja esitatud põhinõuet summas 16 936,97 eurot, kuid vaidlevad vastu intressi-, viiviste- ja leppetrahvinõudele.
10.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
11.Hageja ja kostjate sõlmitud laenulepingut kostjad tähtaegselt täitnud ei ole, kuna nähtuvalt laenulepingu aruande väljavõttest on kostjatel laenulepinguga seoses 08.02.2016 seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 16 936,97 eurot. Kostjad on vastavas osas hageja nõuet ka tunnistanud ning kinnitanud, et põhivõlgnevus on hagejale tähtaegselt tasumata. Seega on kostjad jätnud neile VÕS § 76 lg-st 1, §-st 82 tulenevad kohustused täitmata. Sellest tulenevalt oli hagejal õigus VÕS § 116 lg 2 p 5, § 399 lg 1 p 1, 2 alusel laenuleping üles öelda. Hageja on laenulepingu ülesütlemise teatise saatnud kostjatele 21.01.2014 (tlk 1718) ning lugenud laenulepingu ülesöelduks 14.02.2014, kuna vaatamata täiendava tähtaja andmisele ei asunud kostjad oma kohustusi täitma.
12.Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostjad VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 16 936,97 eurot.
13.Hageja nõuab kostjatel intressi summas 655,35 eurot väljamõistmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.
jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul on hageja ja kostjad laenulepingu punktis 2.1.1 kokku leppinud, et kostjatel on kohustus tasuda intressi määraga 6 kuu EURIBOR+3,1% aastas. Hageja on intressi suuruse kujunemist tõendanud laenumaksete aruande väljavõttega (tlk 15). Seega on hagejal õigus kostjatelt VÕS § 94 lg 1 ja laenulepingu punkti 2.1.1 alusel nõuda intressi tasumist ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista intress summas 655,35 eurot.
14.Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 6502,50. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on hageja ja kostja lepingu punktis 13.5 kokku leppinud viivise tasumise kohustuse, hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. Hageja on tõendanud viivise summa kujunemist viivisearvestuse väljavõttega (tlk 46-47). Võttes arvesse, et tuvastamist on leidnud, et kostjad on rikkunud võlgnevuse tagastamise kohustust, tuleb kostjatelt solidaarselt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 07.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 6502,50 eurot.
15.Hageja nõuab kostjatelt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 16 936,97 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 08.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
16.Hageja nõuab kostjatelt leppetrahvi väljamõistmist summas 191,76 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Antud juhul on hageja ja kostjad lepingu punktis 17.1 kokku leppinud kostjate kohustuse sõlmida laenukindlustusleping laenu tagatiseks oleva vara suhtes. Lepingu punktis 13.6 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui kostjad rikuvad lepingus ettenähtud kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi kuni 5% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust (tlk 9). Kostjad on jätnud oma kohustuse laenu tagatiseks oleva vara kindlustamiseks täitmata. Hageja on leppetrahvi suuruse kujunemist tõendanud laenuaruande väljavõttega (tlk 16). Kohus on seisukohal, et kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt VÕS § 158 lg 1 ja laenulepingu punktide 13.6, 17.1 alusel välja mõista leppetrahv summas 191.76 eurot.
17.Kostjad on esitanud vastuväited, et kohtul tuleks jätta hageja kasuks välja mõistmata intressid, viivised ning leppetrahv. Kostjate selgituste kohaselt on võlgnevused tasumata jäänud seoses perekonna raske majandusliku olukorraga. Kohus märgib, et kohtul on võimalik diskretsiooniotsusena vähendada väljamõistetavaid viiviseid ja/või leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel, kui kostjad tõendavad, et kostjate majanduslik olukord vastavaid summasid tervikuna tasuda ei võimalda. Antud juhul on kostjad esitanud üksnes väljavõtted haiguslugudest (tlk 65-67). Kohus on seisukohal, et kõnealustest tõenditest ei ilmne asjaolusid, mis annaksid aluse hageja nõutavate viiviste või leppetrahvinõude
vähendamiseks. Kostjad ei ole esitanud tõendid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik asuda seisukohale, et kostjatel ei ole hageja nõutavate summade tasumine majanduslikult võimalik. Hageja nõuab viiviseid vähemal määral kui põhinõude suurus, samuti ei ole leppetrahvi summa ebamõistlikult suur. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja kasuks väljamõistetava summa vähendamiseks puudub alus.
18.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevus 24 286,58 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et kostjatelt tuleb vastavad summad hageja kasuks välja mõista solidaarselt tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1.
19.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 25 650,01 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. VÕS § 165 lg-st 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi ja teeb otsuse kostjate kahjuks, tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
21.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hageja palub kostjatelt menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 1000 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Hageja on tõendanud menetluses riigilõivuna 1000 euro tasumist (tlk 49). Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 1000 eurot.