OÜ Aita Ehitus hagi OÜ Ilmarada vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5901,60 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. detsembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aita Ehitus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Aita Ehitus (rk: 10440194), esindaja Mehis Adamson Vastustaja (kostja): OÜ Ilmarada (rk: 11135186), esindaja Maire Edesi
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. detsembri 2015 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ja ringkonnakohtus OÜ Aita Ehitus kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Aita Ehitus (hageja) esitas 07.10.2014 maakohtule OÜ Ilmarada (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot, sh põhivõlg osaliselt, summas 8690 eurot, ja seadusjärgne viivis arve tasumisega viivitamise eest alates 16.01.2013 kuni 24.07.2013. a 1310 eurot, ning viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni võla täieliku tasumiseni 0,023% (6,47 eurot) põhivõlast päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja (tellija) ja hageja (töövõtja) 31.08.2012 töövõtulepingu nr 2012/02 ehitustööde teostamiseks kostja majutushoones Võrumaal Meegomäe külas. Tööde maksumuseks oli 80 906 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 97 087,20 eurot. Pooled leppisid kokku tööde ositi akteerimises ja ositi üleandmises. Hageja esitas tööde teostamise kohta kostjale 19.09.2013 akti nr 1 ja kostja tasus akti alusel 20.09.2012 arve nr 1236 summas 9874,80 eurot (koos käibemaksuga). 31.10.2012 esitas hageja kostjale akti nr 2 ja akti alusel arve nr 1244 summas 28 623,60 eurot maksetähtajaga 30.11.2012. Kostja tasus arve osade kaupa ajavahemikus 12.11.2012 kuni 09.02.2013. Tööde lõpptähtajaks, 31.12.2012, esitas hageja kostjale akti nr 3, mille kostja märkusteta aktsepteeris, kuid akti alusel koostatud arve nr 1252 summas 31 068 eurot maksetähtajaga 15.01.2013 jättis kostja tähtaegselt tasumata. Kostja on tasunud arve alusel 1250 eurot (11.02.2013. a 1100 eurot, 14.05.2013. a 75 eurot, 15.05.2013. a 75 eurot). Poolte kokkuleppel tegi hageja kostjale kreeditarve nr 1310 summas 1683 eurot, millega vähenes kostja põhivõlg 28 134 eurole (koos käibemaksuga). Hageja leidis, et töövõtulepingu raames tehtud tööd on valmis ja kostjale üleantud. Kuivõrd kostja ei teatanud peale akti nr 3 vastuvõtmist puudustest töös lepingu p 5 kohaselt kahe päeva jooksul, saab lugeda töövõtulepingu järgsed tööd teostatuks ning arve nr 1252 on muutunud sissenõutavaks. 14.11.2014 esitas hageja nõude täpsustuse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 332,45 eurot, sh 11.02.2013 kokkuleppest tulenev võlgnevus 5401,60 eurot, arve nr 1252 muutmisest tulenev käibemaksu võlg 3997,73 eurot ja viivis arve tasumisega viivitamise eest 933,12 eurot. Nõude täpsustuse kohaselt on hagis esitatud põhinõudena 8690 euro nõue, mis sisaldab arve nr 1252 tasumata osa ja selle arve käibemaksu. Tulenevalt poolte vahel 11.02.2013 sõlmitud kokkuleppest, millega alandati töövõtulepingu järgsete tööde maksumust 45 000 eurole ning anti kostjale arvete tasumiseks täiendav tähtaeg, jäi kostjal tasuda 5401,60 eurot (käibemaksuga). Hageja on tasunud maksu- ja tolliametile kogu arve nr 1252 järgse käibemaksu. Hageja soovib, et kostja hüvitaks talle käibemaksu summas 3997,73 eurot (5178– 280–900,27), mille osas on pooled lepingut muutnud, kuid pole arvet nr 1252 annulleerinud.
Kuivõrd hageja teostatud tööd on 30.12.2012 seisuga kostja poolt pretensioonideta vastuvõetud, tuleb viivist arvestada alates arve nr 1252 maksetähtajale järgnevast päevast ehk 16.01.2013. Perioodi 16.01.2013 kuni 12.11.2014 viivisenõue moodustab 933,12 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on töövõtuleping nr 2012/02 lõppenud. Kuna hageja teostatud tööd ei vastanud ehitusnormidele ja kvaliteedinõuetele, sõlmisid pooled 11.02.2013 töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe ning ühtlasi uue, eraldiseisva kokkuleppe, millega muudeti töövõtulepingus kokkulepitud tööde hinda: hagejale makstavaks lõppsummaks jäi 45 000 eurot (koos käibemaksuga), millest oli tasutud 39 598,40 eurot ja tasuda jäi 5401,60 eurot. Kokkuleppe kohaselt vajas lõpetamist rida töid, mille lõpetamise tähtajaks lepiti kokku 18.02.2013. Tööde mittetähtaegse valmimise korral oli tellijal õigus keelduda viimase summa, s.o 5401,60 euro tasumisest. Hageja jättis kokkuleppega võetud kohustused täitmata ning tööd tegi TR Ehitus OÜ. Kuna hageja ei ole teostanud töid summas 5401,60 eurot, ei ole esitanud arvet, töid ei ole kostjale üle antud, ei ole hageja esitatud nõue sissenõutav. Kostja selgitas, et oli taotlenud PRIA-lt investeeringutoetust ja objekt pidi valmima 31.12.2012. Kuna hageja ei pidanud tähtajast kinni, oli kostja sunnitud aktiga nr 3 akteerima tegemata tööd ette. Pooltel oli kokkulepe, et arve tasutakse tööde faktilise teostamise ja reaalselt üleandmise järel. Hageja käibemaksu nõue on alusetu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 11. detsembri 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõude kujunemise selgituses esitanud järgmised nõuded: 11.02.2013 kokkuleppest tulenev nõue, arvest nr 1252 tulenev käibemaksu nõue ja viivisenõue arve/kokkuleppe järgi. Kohus leidis, et kuigi 11.02.2013 kokkulepe on sõnastatud kui töövõtulepingu lõpetamine, ei tulene kokkuleppe tekstist poolte tahet töövõtuleping lõpetada, vaid kokkuleppes on vähendatud tööde kogumaksumust ning lepitud kokku veel tegemata töödes ja tööde teostamise tähtajas. Kuna pooled vähendasid kokkuleppega tööde kogumaksumust, siis on õige kostja väide, et eelnevad arved ei oma enam tähtsust. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et töövõtulepingu kohaselt oli hagejal kohustus teostada kokkulepitud tööd ja need kostjale üle anda ning alles siis tekib kostjal kohustus tehtud tööde eest tasuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest, lõike 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Kokkuleppes märgitud summa tasumise kohustus on kostjal juhul, kui on tõendatud, et hageja on teostanud kokkuleppes märgitud tööd, st lõpetanud I korruse laetööd koos viimistlusega; aknapõskede ja aknalaudade paigalduse koos viimistlusega; sise- ja välisseinte soojustamise ning kipsplaadi paigaldamise. Hageja väidete kohaselt ei ole ta nimetatud töid teostanud, kuna need olid juba tehtud ja kajastatud aktis nr 3, samuti oli nende tööde eest esitatud arve nr 1252. Kostja väitel tegi nimetatud tööd TR Ehitus OÜ, selle tõendamiseks esitas kostja kinnituskirja. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud enda väidet, et kokkuleppes märgitud tööd oli ta juba teostanud ja kostjale üle andnud. Kuna hageja ei ole seda tõendanud, on kostjal kokkuleppe kohaselt õigus keelduda 5401,60 euro tasumisest. Aktis nr 3 on üldiselt nimetatud samad tööd, mida on kinnituskirja kohaselt teinud TR Ehitus OÜ. Kohus nõustus tunnistajana ülekuulatud Tõnu Jõgi seisukohaga, et poolte sõlmitud lepingud on äärmiselt üldsõnalised ja ebatäpsed. Töövõtulepingust ei tulene isegi asjaolu, kuidas toimub tööde üleandmine-vastuvõtmine.
Lepingu p-s 5 on küll kokku lepitud, et tasumine toimub aktide alusel, aktide põhjal koostatakse arve, kuid tööde üleandmise-vastuvõtmise osas pooled kokku leppinud ei ole. Ilmselgelt on hageja kostjale mingil määral töid teinud, kuid kuna teostatud tööde dokumenteerimine on olnud niivõrd üldine ja määratlemata, ei ole alust rahuldada hageja nõuet ka osaliselt, sest hageja ei ole esile toonud tehtud tööde maksumust. Hinnates poolte lepinguliste suhete üldsõnalisust, võib oletada, et pigem oli tegemist PRIA-le esitatavate aruannetega, kui tegelikult teostatud ja üle antud töödega. Vastuseks hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustele, et kokkulepe vormistati selleks, et mingitki raha kostjalt kätte saada, märkis kohus, et sellisel juhul oleks tulnud vormistada muu dokument, näiteks võlatunnistus, mitte kokkulepe, millega võetakse enda väidete kohaselt juba täidetud kohustuse veelkordse täitmise kohustus ning seotakse sellega tasu maksmine. Kohaliku omavalitsuse väljastatud majutushoone kasutusluba ja taotlus kasutusloa saamiseks ei tõenda hageja väiteid tema poolt ehitustööde teostamisest. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hageja nõude summas 5401,60 eurot, mis tuleneb 11.02.2013 kokkuleppest, rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka hageja nõude, mis tuleneb hageja poolt arve nr 1252 alusel riigile käibemaksu tasumisest. Hagejal puudub poolte lepingulistest suhetest tulenev võlaõiguslik alus nõuda kostjalt riigile tasutud käibemaksu tagastamist. Hagejal tuleb vormistada vastavad raamatupidamise dokumendid ja nende alusel taotleda käibemaksu tagastamist. Vastavaid muudatusi võimaldab teha KMS § 29 lg 7. Kohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Kohus jättis hagi rahuldamata eelkõige põhjusel, et poolte lepingulised suhted on vormistatud puudulikult, mistõttu on pooltel enda väidete tõendamine raskendatud. Kuna selline asjaajamine tõi kaasa kohtuvaidluse, oleks ühelt poolelt teise poole menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Aita Ehitus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
11.detsembri 2015 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 5401,60 eurot ja viivised summas 500 eurot, või saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtu tuvastused vastuolulised ja puudulikud. Puudulik on kohtu seisukoht, et tähendust ei oma enne 11.02.2013 kokkulepet tehtud arved (s.o arved nr 1252 ja 1244). Kohus ei ole märkinud, millist tähendust omab poolte allkirjastatud akt nr 3, mille alusel koostati arve nr 1252. Kohus asus seisukohale, et pooled vähendasid kokkuleppega töövõtulepingu maksumust, kuid ei väljenda selgelt, milliste aktide arvelt ja millisest arvest. Tegelikult nähtub kokkuleppest, et arved nr 1244 ja 1252 on jätkuvalt kehtivad, kuid nende maksmust on vähendatud; 2) luges kohus kinnituskirja alusel tõendatuks kostja väite, et hageja poolt väidetavalt teostamata töid tegi TR Ehitus OÜ ajavahemikus 01.04.2013 kuni 01.07.2013. Samas on kohus leidnud, et hageja poolt tööde teostamata jätmist põhistavad ka T. Jõgi 02.05.2013 ja 21.06.2013 ekspertarvamused. Ekspertarvamused kajastavad hoopis puudusi hageja töös. Kuigi kinnituskiri sisaldab oluliselt rohkem töid kui hageja ja kostja 11.02.2013 kokku leppisid, ei ole nende tööde teostamine tuvastatud. T. Jõgi 21.06.2013 ekspertarvamuse (eksperdi paikvaatlus toimus 04.06.2013) kohaselt on esimeses ekspertarvamuses toodud puudused likvideerimata. Seega on kostja tahtlikult, koostöös tunnistaja T.J.iga kohut eksitanud, väites, et tööd, mille eest hageja tasu nõuab, tegi TR Ehitus OÜ. Tunnistaja K.H. kinnitas, et aknapõsed viimistleti
puiduga ja värviti üle. Hageja esindaja märkis vande all, et asendas kostja soovil puitlaastplaadid kipsplaadiga, kuigi selleks puudus lepinguline kohustus. Seega on hageja väited kokkuleppe järgsete tööde teostamisest tõendatud ja kostjal puudub alus hagejale 5401,60 euro maksmata jätmiseks; 3) jättis kohus hinnangu andmata aktile nr 3, mille alusel on koostatud arve nr 1252. Arve on allkirjastatud ja kostja on tuginenud sellele PRIA-lt toetuse saamisel; 4) on kohtuotsus hagejale üllatuslik. Kohus ei osundanud menetluses kordagi, et hageja pole esile toonud teostatud tööde maksumust. Samas on arved ja teostatud tööde aktid kohtule esitatud.
5.OÜ Ilmarada vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on töövõtuleping lõppenud. Kuna teostatud tööd ei vastanud ehitusnormidele ega kvaliteedinõuetele, sõlmisid pooled 11.02.2013 töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe. Kokkuleppes leppisid pooled muuhulgas kokku, et lõpetamist vajab rida töid, mille lõpetamise tähtajaks lepiti kokku 18.02.2013. Töövõtulepinguga hagejale makstavaks lõppsummaks jäi 45 000 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades, et kokkuleppe sõlmimise seisuga oli hagejale tasutud 39 598,40 eurot, jäi tasuda 5401,60 eurot; 2) on esitatud nõue tõendamata. Kohus leidis õigesti, et nõue ei ole sissenõutav, sest hageja ei ole teostanud kokkuleppes märgitud töid. Kokku lepiti, et lõpetamist vajavad I korruse laetööd koos viimistlusega; aknapõskede ja aknalaudade paigaldus koos viimistlusega; sise- ja välisseinte soojustamine ning kipsplaadi paigaldamine. Tööde mittetähtaegse valmimise korral oli tellijal õigus keelduda viimase summa, s.o 5401,60 euro maksmisest. Hageja tähtajast kinni ei pidanud. Hageja ei ole selle summa osas ka arvet esitanud, koostatud ei ole tööde üleandmise akti. Hageja poolt eelnevalt tehtud tööd olid Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ arvamuse kohaselt teostatud head ehitustava eirates. Kostja taotles PRIA-lt investeeringutoetust ja objekt pidi valmima 31.12.2012. Kuna hageja tähtaegadest kinni ei pidanud, oli kostja sunnitud aktsepteerima tegemata tööd ette ning tegemata tööde eest väljastati ka arve. Reaalselt teostatud tööde eest on kostja hagejale tasunud. VÕS § 637 lg-st 3 tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda teostamata tööde eest tasumist. Riigikohus on leidnud (3-2-1-80-08, p 16), et lepingujärgse tasu maksmise otsustamisel tuleb selgeks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja peab järelikult esitama tõendid, mis kinnitavad, et ta on tööd teostanud nõuetekohaselt, kvaliteetselt ja ettenähtud tähtajaks. Ainuüksi arve esitamine ei ole tõendiks tööde teostamise kohta. Kostja on esitanud tõendid vastupidise kohta ehk et hageja ei ole teostanud vaidlusalusel arvel olevaid töid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Antud asjas vaidlustas maakohtu otsuse hageja ja seda osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude võlgnevuse 5401,60 euro ja sellelt tasumisele kuuluva viivise välja mõistmata jätmise osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
11.detsembri 2015 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis
nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude ka 5401,60 euro võlgnevuse ja sellelt tasumisele kuuluva viivise väljamõistmiseks.
8.1.Hageja nõue kostjalt 5401,60 euro väljamõistmiseks põhineb 11.02.2013 poolte kokkuleppel (tl 40, 86), millega pooled muutsid 31.08.2012 töövõtulepingut nr 2012/02. Töövõtulepingu muutmise kokkuleppe kohaselt jäi tööde lõppsummaks 45 000 eurot (koos käibemaksuga), millest on kostja poolt tasutud 39 598,40 eurot ja tasumata on veel 5401,60 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt oli hageja kohustatud 18.02.2013 lõpetama I korruse laetööd koos viimistlusega; paigaldama aknapõsed ja aknalauad koos viimistlusega; soojustama sise- ja välisseinad ning paigaldama kipsplaadi. Nimetatud tööde mittetähtaegse valmimise korral on kostjal õigus keelduda 5401,60 euro tasumisest. Selleks, et hageja saaks kostjalt nõuda lepingujärgse tasu maksmist, peab tasunõue olema muutunud sissenõutavaks. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega ning töö valmimist kui tasu sissenõutavus eeldust peab tõendama hageja. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud 11.02.2013 kokkuleppes nimetatud tööde tegemist ning seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt 5401,60 euro tasumist.
8.2.Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei tõenda, et hageja poolt on 11.02.2013 kokkuleppes nimetatud tööd tehtud ning hagejal on õigus tasule 5401,60 eurot. Töövõtulepingu p-s 5 on pooled leppinud kokku, et tööde eest tasutakse teostatud tööde akti alusel, tellijal on õigus akt üle vaadata ning allkirjastatud akti alusel esitatakse arve. Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et 11.02.2013 kokkuleppe alusel tehtud tööde kohta akti ei koostatud ning arvet kostjale ei esitatud. Hageja väide, et lähtuda tuleb 30.12.2012 aktist nr 3 (tl 14), on ekslik. 11.02.2013 kokkuleppega muudeti tööde kogumaksumust (97 087,20 euro asemel 45 000 eurot) ning kostja kohustuseks jäi tasuda hageja poolt kokkulepitud tööde tegemise korral 5401,60 eurot. Seega ei vastanud 30.12.2012 akt poolte kokkuleppele ning tuginemine 30.12.2012 aktile ja selle alusel koostatud arvele nr 1252 pärast 11.02.2013 kokkulepet on põhjendamatu. Maakohus on õigesti leidnud, et T. Jõgi ekspertarvamused (tl 42-43; 119-120) ning T. Jõgi tunnistajana antud ütlused ei tõenda, et hageja oleks 11.02.2013 kokkuleppes nimetatud tööd teinud. T. Jõgi ütlustest nähtub muu hulgas, et ehitaja (hageja) reaalselt objekti ei lõpetanud, ülevaatuse ajal (02.05.2013) oli objekt poolik, hoone keskosas oli viimistlus tehtud osaliselt, majutusblokid oli viimistlemata. Maakohus on OÜ TR Ehitus kinnituskirja (tl 71) ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse alusel õigesti tuvastanud, et tööd, mida pidi 11.02.2013 kokkuleppe alusel tegema hageja, on tegelikult tehtud OÜ TR Ehitus poolt. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja on koostöös tunnistaja T. Jõgiga kohut eksitanud, on paljasõnaline. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et hageja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, millest nähtuks, et ta on 11.02.2013 kokkuleppes nimetatud tööd teinud. Arvestades hageja tõendamiskoormist ning kostja esitatud kirjalikke tõendeid, ei ole hageja tuginemine enda seadusliku esindaja vande all antud ütlustele piisav, et lugeda tõendatuks 11.02.2013 kokkuleppes nimetatud tööde tegemist.
Kostja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et pärast 11.02.2013 paigaldas hageja ainult osa kipsplaadist ning asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale pärast 11.02.2013 150 eurot (2x75). Tööde tegemist suuremas mahus ei ole hageja tõendanud.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja ei ole ringkonnakohtule menetlusnimekirja esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.