Korteriühistu Kreenholmi 30 hagi S.N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
924,46 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Kreenholmi 30 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Korteriühistu Kreenholmi 30 (rk: 80145994), esindaja Aljona Melter Vastustaja (kostja): S.N. (ik: XXXXXXXXX), esindaja Denis Stepanov
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015 otsus menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4).
2.Teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus S.N. kanda ning mõista S.N.lt Korteriühistu Kreenholmi 30 kasuks välja menetluskulude katteks maakohtus 397 eurot.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada hagi osaliselt ning mõista S.N.lt Korteriühistu Kreenholmi 30 kasuks välja viivis majandamiskulude võlgnevuselt 924,46 eurot (seisuga 01.06.2015) 28,27 eurot.
4.2.Jätta rahuldamata Korteriühistu Kreenholmi 30 hagi S.N. vastu põhivõla 924,46 eurot (võlgnevus seisuga 01.06.2015) väljamõistmiseks.
4.3.Jätta menetluskulud S.N. kanda ning mõista S.N.lt Korteriühistu Kreenholmi 30 kasuks välja menetluskulude katteks 397 eurot.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu Kreenholmi 30 (hageja) esitas 05.06.2015 maakohtule S.N. (kostja) vastu hagi võlgnevuse 924,46 eurot ja viivise 28,27 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter Narvas Kreenholmi 30-X. Kostja on jätnud perioodil 01.10.2014 kuni 30.06.2015 hagejale tasumata arveid kogusummas 924,46 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud põhikirjajärgne viivis 0,05% päevas tasumata põhivõlalt, 28,27 eurot. Hageja märkis, et tsiviilasjas nr 2-14-59481 kinnitas Viru Maakohus poolte kompromissi perioodil 01.01.2011 kuni 30.09.2014 tekkinud võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja on kompromissiga võetud kohustusi rikkunud. Kuna võlgnik pole määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha tasub, on hageja lugenud kostjalt laekunud summad võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 alusel esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse, milleks on tsiviilasjas nr 2-14-59481 sissenõutavaks muutunud võlgnevus, katteks.
2.Kostja palus 29.06.2015 esitatud kirjalikus vastuses jätta hagi rahuldamata. Kostja küll tunnistas jooksvate arvete tasumisel võlgnevuse olemasolu, kuid leidis, et hageja nõuded ei ole selged. Kostja on tasunud hagejale summasid nii tsiviilasjas nr 2-14-59481 sõlmitud kohtuliku kompromissi kui jooksvate arvete alusel. 16.10.2015 seisukohas väitis kostja, et on tasunud hagejale kogu jooksva võlgnevuse ja täidab ka kompromissi tsiviilasjas nr 2-14-59481.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2015 otsusega (täiendav otsus 16. novembril 2015) hagi osaliselt ning mõistis S.N.lt Korteriühistu Kreenholmi 30 kasuks välja viivise korteriomandi asukohaga Narva Kreenholmi 30-X majandamiskulude võlgnevuselt summas 924,46 eurot (seisuga 1. juuni 2015) 28,27 eurot. Maakohus jättis rahuldamata Korteriühistu Kreenholmi 30 nõude S.N. vastu põhivõla 924,46 eurot (võlgnevus seisuga 1. juuni 2015) väljamõistmiseks, arvestades kostja poolt tasutud osaga summas 399,95 eurot (tasutud
15.oktoobril 2015), summas 264,64 eurot (tasutud 15. oktoobril 2015) ja summas 429,10 eurot (tasutud 31. juulil 2015). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja VÕS § 88 lg 1 järgi valinud, millise kohustuse täitmiseks ta makseid teeb. Seda tõendab kostja maksete ajalugu: maksekorraldused nr 42, 31.05.2015, summas 250 eurot selgitusega otsus 2-14-59481; nr 40, 19.05.2015, summas 250 eurot selgitusega otsus 2-14-59481; nr 47, 27.07.2015, summas 500 eurot selgitusega otsus 2-14-59481; nr 51, 31.07.2015, summas 429,10 eurot selgitusega korteritasu Kreenholmi 30X; nr 62, 15.10.2015, summas 399,95 eurot selgitusega korterimaks Kreenholmi 30-X; nr 61357, 15.10.2015, summas 284,64 eurot selgitusega Kreenholmi 30-X maks kuni 30.09.2015; nr 61, 15.10.2015, summas 750 eurot selgitusega otsus 2-14-59481. Maksekorralduste selgitustest nähtub selgelt, millise kohustuse täitmiseks on raha üle kantud. Kohus luges tõendatuks kostja poolt põhivõla tasumise arvetega nr 51, 31.07.2015, summas 429,10 eurot selgitusega korteritasu Kreenholmi 30-X; nr 62, 15.10.2015, summas 399,95 eurot selgitusega korterimaks Kreenholmi 30-X; nr 61357, 15.10.2015, summas 284,64 eurot selgitusega Kreenholmi 30-X maks kuni 30.09.2015. Kokku on põhivõlga tasutud 1113,69 eurot, mis on enam kui hageja poolt hagis nõutud põhivõlg. Kuna kostja omapoolset viivisearvestust ei ole esitanud, luges kohus tõendatuks hageja esitatud arvestusliku viivise seisuga 01.05.2015 (tl 50–51) põhinõudelt 873,14 eurot summas 28,27 eurot. Kohus leidis, et menetluskulud on mõistlik jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Korteriühistu Kreenholmi 30 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. november 2015 otsuse tühistamist resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 osas ning hagi rahuldamist õigeksvõtuotsusega, arvestades juba nõude katteks tasutud summat. Menetluskulud palub apellant jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus kostja seisukohaga, et kostja oli tasunud summasid osaliselt kompromissi katteks ja osaliselt antud menetluses nõutavate summade katteks, ning jättis seetõttu hagi põhinõude osas rahuldamata. Hageja ei ole sellega nõus. Isegi kui arvestada kostja tasutud summad antud menetluses nõutavate summade katteks, on kohus ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, jättes hagi põhivõlgnevuse osas rahuldamata. Kostja tunnistas oma vastuses võlgnevuse olemasolu. Võlgnevus tasuti peale hagiavalduse esitamist. Seega oleks kohus pidanud asja lahendama õigeksvõtuotsusega ning jätma kõik menetluskulud kostja kanda. Arvestades, et kostja käitumine põhjustas hagiavalduse esitamise kohtusse ja nõue täideti peale hagimenetluse alustamist, on äärmiselt ebaõiglane, et hageja menetluskulud jäeti tema enda katta.
5.S.N. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist ning menetluskulude väljamõistmist apellandilt.
Vastuväidete kohaselt: 1) esitas kostja maakohtu istungil maksekorraldused, millega võlgnevus summas 924,46 eurot oli tasutud. Maksekorraldustes nimetud korterimaks on jooksev võlgnevus. Hageja esitas kohtule ühed andmed, raamatupidaja poolt kostjale antud tõendis on teised andmed; 2) ei ole kohus menetluskulude jaotamisel rikkunud õigusnormi, kuna TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leidis, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 397 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
7.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt tasumata majandamiskulude võlgnevuse ja viivise väljamõistmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist võlgnevuse tasunud (maksekorraldused nr 51 31.07.2015, nr 62 15.10.2015 ja nr 61357 15.10.2015). Sellest tulenevalt jättis maakohus hageja nõude võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata ning rahuldas hageja viivisenõude 28,27 eurot. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuigi kostja ei ole hagist loobunud, on tegemist analoogse olukorraga, kuna kostja on hageja põhivõlgnevuse nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega on hagi esitamine ja sellest tingitud menetluskulud põhjustanud kostja. Kuigi maakohus rahuldas hagi osaliselt (viivise väljamõistmise osas), tuleb antud juhul kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 168 lg-s 5 sätestatut ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohtu poolt TsMS § 163 lg 1 kohaldamine on ebaõige. Selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud.
8.TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Asja materjalidest nähtuvalt kostja hagi õigeks ei võtnud ning apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud rahuldama hagi õigeksvõtuotsusega, ei ole õige. Kostja õigeksvõtu korral rahuldab kohus hagi. Antud juhul puudus kohtul alus põhinõude osas hagi rahuldada ja kostjalt võlgnevust välja mõista, kuna kostja tasus võlgnevuse enne kohtuotsuse tegemist.
9.Hageja menetluskulud maakohtus koosnevad riigilõivust 175 eurot ja õigusabikuludest 222 eurot. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust. Hageja lepinguline esindaja on koostanud hagiavalduse, kohtu nõudel täiendava seisukoha ning osalenud maakohtu istungil ning menetlusnimekirja kohaselt kulutanud selleks aega 5,5 tundi.
Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 5,5 tunni ulatuses summas 222 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.