Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(4)

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Korteriühistu Kreenholmi 30 esitas 05.06.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse S N vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis korter nr XXX asukohaga Kreenholmi 30 Narva linnas. Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 4f on ühistu liige kohustatud tasuma kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast ja ettenähtud määras liikmemaksu, et katta maja üldise teenindamise kulusid. Maksete suuruse arvestamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitteeluruumide üldpinnast majas. Põhikirja p 4 g kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suurusest makseid teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu. Tariifid hooldusteenuste eest on kinnitatud korteriühistu majandustegevuse 2014 aastaplaaniga ning 2015 .a aastaplaaniga. 2(4)

Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid tasumiseks, kostja ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja jätnud perioodil 01.10.2014 kuni 30.06.2015 tasumata arveid kogusummas 924,46 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud põhikirjajärgne viivis 0,05% päevas tasumata põhivõlalt, kokku 28,27 eurot. Hageja palub põhivõla ja viivise kostjalt välja mõista. Hageja tõendid: haginõude täiendamine (tl 50-51), põhikiri (tl 15-18), majandustegevuse aastaplaan 2014,2015 (tl 8-10), viivise arvestus (tl 11), arved (tl 6, 12-14, 20-22, 55). Hageja selgitab, et kostja näol on tegemist korteriühistu kroonilise võlglasena. Viru Maakohus on tsiviilasjas nr 2-14-59841 kinnitanud pooltevahelise kompromissi võlgnevuse, perioodi 01.01.2011 kuni 30.09.2014, tasumiseks, kuid kostja rikub kompromissiga võetud kohustusi. Kostja seisukoht Kostja tunnistab võla tekkimist jooksvate arvete ja kompromissiga kokkulepitu tasumisel. Kostja esitas tsiviilasja menetluse käigus hageja arvete tasumist tõendavad järgmised maksekorraldused: nr 42 31.05.2015 summas 250 eurot selgitusega otsus ts asjas nr 2-14-59481 (tl 38); nr 40 19.05.2015 summas 250 selgitusega otsus ts asjas nr 2-14-59481 (tl 64); nr 47 summas 500 eurot 27.07.2015 selgitusega otsus ts asjas 2-14-59481; nr 51 31.07.2015 summas 429,10 eurot selgitusega korteritasu XXX; nr 62 15.10.2015 summas 399,95 eurot selgitusega korterimaks XXX (tl 88); nr 61357 15.10.2015 summas 284,64 eurot selgitusega maks XXX kuni 30.09.2015; nr 61 15.10.2015 summas 750 eurot selgitusega otsus ts asjas 2-14-59481. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu hinnangul on tõendatud korteriomandi XXX, Narva omandiõiguse kuuluvus kostjale, Svetlana Nikitina (ik 4711263717). Hageja leiab, et võlgnik pole määranud, millise kohustuse täitmiseks võlausaldajale laekunud raha arvestatakse, mistõttu VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi loeb hageja esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse. Kuna kohtumäärusega ts asjas nr 2-14-59481 mõisteti kostjalt välja varem sissenõutavaks muutunud võlgnevus, siis hageja arvestab 429,10 eurot ts asjas nr 2-14-59481 sissenõutavaks muutunud võla katteks (tl 69-70). VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Sama sätte lõike 4 p 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. Kohus leiab, et kostja on VÕS § 88 lg 1 kohaselt valinud, millise kohustuse täitmiseks ta makseid tegi. Seda tõendab kostja maksete ajalugu: maksekorraldused: nr 42 31.05.2015 summas 250 eurot selgitusega otsus ts asjas nr 2-14-59481 (tl 38); nr 40 19.05.2015 summas 250 selgitusega otsus ts asjas nr 2-14-59481 (tl 64); nr 47 summas 500 eurot 27.07.2015 selgitusega otsus ts asjas 2-1459481; nr 51 31.07.2015 summas 429,10 eurot selgitusega korteritasu XXX; nr 62 15.10.2015 summas 399,95 eurot selgitusega korterimaks XXX (tl 88); nr 61357 15.10.2015 summas 284,64 eurot selgitusega maks XXX kuni 30.09.2015; nr 61 15.10.2015 summas 750 eurot selgitusega otsus ts asjas 2-14-59481. Maksekorralduste selgitustest nähtub ühemõtteliselt ja selgelt, 3(4)

missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle kantud. Selle võimaluse andnuks selgituse puudumise korral kostjale ka see, et hageja ei vastanud 31.07.2015 summas 429,10 eurot tehtud maksele, mistõttu minetanuks hageja VÕS § 88 lg 4 õiguse selliselgi juhul. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus loeb tõendatuks kostja poolt põhivõla tasumise arvete nr 51 31.07.2015 summas 429,10 eurot selgitusega korteritasu XXX; nr 62 15.10.2015 summas 399,95 eurot selgitusega korterimaks XXX (tl 88); nr 61357 15.10.2015 summas 284,64 eurot selgitusega maks XXX kuni 30.09.2015 (tl 89). Kokku põhivõlg tasutud summas 1113,69 eurot, mis on enam kui hageja poolt hagis nõutud põhivõlg. Kuna kostja pole esitanud omapoolset viivisearvestust, loeb kohus tõendatuks hageja esitatud arvestusliku viivise seisuga 01.05.2015 (tl 50-51) põhinõudelt 873,14 eurot summas 28,27 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Digitaalne allkiri Pille Aver Kohtunik Käesolev kohtuotsus on Viru Maakohtu 22.10.2015 täiendav kohtuotsus. Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2016 kohtuotsusega.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.