Võlaõigus › Töövõtulepingud

vahel vaidlus selles, et hageja sooviks oli saada kirkast klaasist klaasfassaad ning kostja oli sellest aru saanud. Sellele vaatamata nägi arhitekt põhiprojektis ette kirka klaasina klaasitüübi SKN-165 kasutamise, mis aga tegelikkuses ei ole kirgas klaas. Sellega on kostja lepingut rikkunud ning vastutab sellega tekitatud kahju eest. Nii eel- kui põhiprojektis oli kasutatud klaasfassaadi kirjeldamiseks sõna „kirgas" ja hagejal ei pidanud tekkima kahtlust, et põhiprojekti kaasfassaadi spetsifikatsioonis kasutatud klaasitüübi täpsustus SKN-165 ei tähista kirgast klaasi, vaid peegeldavat päikesekaitseklaasi. Küll aga oleks pidanud kostja mõistma, et kirgas klaas ei ole võrdsustatav klaasitüübiga SKN-165, mis on päiksekaitseklaas. Hageja ei ole eriteadmistega isik. Hageja on korduvalt kostjale nii kirjalikult kui ka suuliselt mittevastavusest teavitanud. Kostja oma kutsealal tegutseva professionaalina oleks pidanud mõistma, et kirka klaasina põhiprojektis SKN-165 klaasilahenduse projekteerimine on oma sisult vastuoluline ning ei ole kooskõlas hageja soovide ja tahtega ning see ei ole sobilik lahendus põhjamaises kliimas hoonele, mille klaasfassaad asub põhjapoolses küljes ja mis on kaubanduspinna vitriinaknaks ning reklaampinnaks. Töö parandamine ei ole võimalik, vaja on klaasfassaad välja vahetada, millega kaasnevad täiendavad kulutused ja mis on käsitletavad hageja kahjuna. Kostjale kui professionaalsele arhitektuurse projekteerimisteenuse pakkujale pidi olema arusaadav, et põhiprojektis kokkulepitust erineva arhitektuurse lahenduse ette nägemine kajastub paratamatult lõpliku ehitise visuaalses ja ehitustehnilises koosseisus viisil, mis ei ole hagejale vastuvõetav ning mille likvideerimisega seotud kulud on käsitletavad hageja kahjuna. Kostja on olnud raskelt hooletu, kuna professionaalse isikuna ei ole kostja esindajana tegutsev arhitekt veendunud, et SKN-165 klaas ei ole kirgas klaas, vaid päikesekaitseklaas. Kuna põhiprojektil ei ole kokku lepitud omadusi, s.t selles on ette nähtud päikesekaitseklaaside kasutamine, siis on vigase projekti järgi ellu viidud ehitustöö tõttu tekkinud hagejal kahju. Hageja on kostjapoolse rikkumise tõttu sunnitud klaasfassaadi täies ulatuses välja vahetama. XXX AS-i 28.10.2015 hinnakalkulatsiooni kohaselt kirgaste klaasipakettidega asendamise kulu 47 781,60 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Samuti nõuab hageja avade ajutise OSBplaadiga sulgemise hüvitamist summas 1104 eurot. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja soovis klaaspaketid tellida AS-ist XXX. Kostja arhitekt XXXselgitas, et välisfassaad tuleb teha kirkast klaasist ja AS XXX müügijuht XXX pakkus omalt poolt välja klaasitüübi SKN

Hiljem otsustas hageja tellida klaasid AS-lt XXX, kes kostjaga klaasitüübi valiku osas ei konsulteerinud ega täpsustanud klaasitüüpi. 16.01.2014 sõlmisid hageja ja kostja töö üleandmise akti, millega kostja andis töö üle ja hageja võttis töö vastu. Pärast töö üleandmise akti sõlmimist hageja enam kostjaga põhiprojekti tootejooniste kooskõlastamise osas ühendust ei võtnud. AS XXXesindaja XXXkinnitus selle kohta, et arhitektiga kooskõlastati SKN 165 klaastüübi kasutamine, on tekitatud tõend, sest arhitekt XXXei ole keegi kooskõlastanud klaasitüübi SKN 165 kasutamist. Asjaolu, et põhiprojekti klaaside spetsifikatsioonis on märgitud klaasitüübiks „kirgas – SKN 165“ ei ole puudus, vaid arhitekti poolt projektis antud valikud, mille suhtes lõplik valik oleks tulnud tootejooniste tellimisel arhitektiga kooskõlastada. See oli töö üleandmise hetkel selgelt kirjas. Hageja oleks tulenevalt VÕS §-st 643 pidanud laskma ehitajal põhiprojekti üle vaadata omanikujärelevalvel. Hageja on isik, kes tegutseb majandustegevuses ja kasutas XXXehitusel professionaalset ehitajat, kes kogu ehitust juhtis ning hagejal oli kohustus enne ehitustöödega alustamist teatada ehitusele omanikujärelevalvet tegevast isikust, oleks hageja pidanud pärast töö vastuvõtmist selgitama välja, mida tähendab põhiprojektis märgitud klaasitüüp „kirgas – SKN 165“, sest professionaalsele ehitajale peab olema selge, et sellist klaasitüüpi nagu „kirgas - SKN 165“ ei eksisteeri. Samuti oleks hageja ja ehitaja pidanud kooskõlastama arhitektiga kõik tootejoonised, seda ei tehtud. Seega on hageja ise rikkunud oma hoolsuskohustust ning kaotanud seeläbi õiguse esitada nõuet kostja vastu. Käesoleval juhul on kostja vastutus välistatud, sest hageja andis ise juhised, kelle käest klaasitüüpide valikuid küsida, hageja poolt soositud isik, olles tutvunud projektiga, soovitas klaasitüüpi SKN 165, mistõttu nägigi kostja põhiprojektis ette kaks valikut. Hagejal oli kohustus tootejoonised kostjaga kooskõlastada, seda aga ei tehtud ning tellija (hageja) kohustuse täitmata jätmise ja hoones paigaldatud klaasi ning sellest tuleneva väidetava kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas sai hageja projekti alusel tellida klaasid, sest projektis märgitud klaasitüüpi: „kirgas SKN 165“ ei eksisteeri, mistõttu pidi kas hageja ise või hageja poolt määratud isik otsustama, millist klaasitüüpi XXX hoonele tellida, selline otsus oleks aga tulnud eelnevalt kooskõlastada arhitektiga. Lisaks puudub kostjal teave selle kohta, mis tüüpi klaasid tegelikult XXX ärihoone välisfassaadi jaoks telliti, mistõttu tuleks välja selgitada, kas XXX ärihoone välisfassaadil on kasutatud klaasitüüpi SKN 165. Vastuhagi 04.12.2015 esitas XXXOÜ vastuhagi, mida ta 10.12.2015 ja 11.12.2015 täiendas, paludes XXXOÜ-lt välja mõista põhivõla 1000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1421,60 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, kahjuhüvitise 1640 eurot ja alates 04.12.2015 viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. 16.01.2014 esitas kostja hagejale arve summas 4404 eurot, maksetähtajaga 23.01.2014. Hageja tasus 30.01.2014 arvest 3404 eurot ja tasumata jäi 1000 eurot. Hageja oli 4404 euro tasumisega viivituses 7 päeva (viivis lepingu p 5 järgi 61,60 eurot) ning 1000 euro tasumisega on hageja viivitanud 680 päeva (viivis 1360 eurot). Seega on kostjal hageja vastu kohustuse täitmata jätmise nõue summas 1000 eurot, millele lisanduvad viivised summas 1421,60 eurot.

Oma nõude maksmapanekuga seoses on kostja kandnud õigusabikulusid kohtueelses menetluses summas 1680 eurot, millest 40 euro väljamõistmis soovib kostja sissenõudmiskuluna ja ülejäänud kahjuna. Vastuväited vastuhagile Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja ei tasunud kostjale 1000 eurot, sest nii eel- kui põhiprojektis puudus hoone varikatuste tehniline ja arhitektuurne lahendus. Sellest informeeris hageja kostjat 30.01.2014. Kostja oma vastuses sellele vastu ei vaielnud ja on möönnud puudustega töö üleandmist. Kostja on vastanud, et püüab leida lahenduse varikatuse probleemile. Kostja aktsepteeris ka arve hilisemat tasumist, andes selleks tähtaja 31.01.2014, mil hageja arve ka kokkulepitud ulatuses 3404 tasus. Seega on kostja viivisenõue alusetu. Kostja kirjaga seoses 1680 euro suuruse õigusbaikulude tegemine ei ole põhjendatud. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tuvastas ja pooltel ei ole vaidlust järgnevas: • hageja sõlmis arhitektuurikonkursi tulemusena kostjaga 03.05.2012 konsultatsioonilepingu nr XXX XXX äripindade laienduse arhitektuurse eelprojekti ja põhiprojekti koostamiseks (I kd lk 8); • kostja koostas 02.11.2012 eelprojekti (I kd lk 9-21), mille punkti 2.7 (I kd lk 17) kohaselt on äripindade fassaad projekteeritud üleni klaasist. Fassaadi moodustab katteliistudeta kolmekordsest kirkast klaasist fassaadisüsteem; • eelprojekti juurde kuuluva avatäidete spetsifikatsiooni kohaselt peab viimistlus olema klaas – kirgas. Spetsifikatsiooni kohaselt tuleb tootejoonised kooskõlastada arhitektiga (I kd lk 22); • kostja koostas 15.01.2014 põhiprojekti, mille väljavõtte punkti 3.6.3.1 (I kd lk 23) kohaselt moodustab fassaadi katteliistudeta kolmekordsest kirkast klaasist fassaadisüsteem Schüco FW 50+. Klaaspaketi soojusjuhtivus peab olema 0,6 W/m2K; • põhiprojekti klaasfassaadide spetsifikatsioonis (I kd lk 24-26) on klaasitüübina märgitud kirgas – SKN 165. Spetsifikatsiooni kohaselt tuleb kõik tootejoonised kooskõlastada arhitektiga; • klaasitüüpi kirgas - SKN 165 ei eksisteeri; • kõnesoleval fassaadil on kasutatud AS XXX klaasitüüpi SunGuard HS62 (I kd lk 158). Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist selle tõttu, et XXXäripindade fassaadil on kasutatud vastavalt kostja koostatud projektile klaasitüüpi SKN 165 (päikesekaitseklaasi), kuigi klaasitüüp oleks pidanud olema kirgas ning seetõttu tuleb hagejal teha kulutusi klaasfassaadi välja vahetamiseks. Kostja vastuväitel ei ole hageja tootejoonised kooskõlastanud, kõnesoleval fassaadil on tegelikkuses kasutatud klaasitüüpi SunGuard HS62, mitte SKN 165. Klaasitüüpi SunGuard HS62 ei ole kostja ette näinud ega seda ka kooskõlastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kooskõlas VÕS § 641 lg 1 esimese lausega peab töö vastama lepingutingimustele. Hageja nõude eeldusena tuleb kohtul välja selgitada töö lepingutingimustele vastavus VÕS § 641 järgi. Seejärel, kui leiavad tuvastamist kostjale

etteheidetavad puudused, tuleb kohtul hinnata, kas hageja saab lepingutingimustele mittevastavusele ka tugineda (VÕS § 644), (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-15). Pooltel ei ole vaidlust, et neil oli ühine arusaam selles, et XXXäripindade laienduse klaasfassaadi projekteerimisel on ette nähtud kirgas klaas. Pooltel on vaidlus selles, kas põhiprojekti klaasfassaadide spetsifikatsioonis klaasitüübina märgitud kirgas – SKN 165 oli kostja ette kirjutatud valik või vale juhis. Pooltel ei ole vaidlust selles, et klaasitüüpi kirgas - SKN 165 ei eksisteeri. Asjas nähtub, et kostja edastas 09.01.2014 e-kirjaga klaasitootjale AS XXX klaasi spetsifikatsioonid (I kd lk 88-91) ja sellel nähtub klaasitüüp kirgas. Kohtul ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas kostja pöördus AS-i XXX poole hageja soovil, sest hageja seda asjaolu eitab. Küll nähtub, et 09.01.2014 e-kirjaga edastatud dokumentatsioonis on välja toodud klaasitüüp kirgas ja kostja ei ole pakkumise küsimisel hageja nõutud klaasitüübist kõrvale kaldunud. Pooled ei vaidle, et SKN 165 on AS XXX kui ühe tootja kood oma tootele. Kohtule on usutav, et kostja lisas projekti klaasitüübina kirgas - SKN 165 AS-i XXX info põhjal. Vaidlust ei ole selles, kostja andis üle töö, mille põhiprojekti klaasfassaadide spetsifikatsioonis on klaasitüübina märgitud kirgas – SKN 165. Pooled ei vaidle selle üle, et tegelikkuses seda klaasitüüp ei eksisteeri. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Konsultatsioonilepingu nr XXX punktis 4 on lepingupooled kokku leppinud töö üleandmises ja vastuvõtmises. Selleks tuleb vormistada töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Hagejal oli töös leitud vajakajäämiste kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega 7 kalendripäeva alates töö kättesaamise päevast. Kui hageja ei esita kostjale selle aja jooksul kirjalikult märkusi, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Vaidlust ei ole selles, et tööde üleandmise akti hageja ei allkirjastanud (I kd lk 92), kuid projekt on hagejale üle antud (16.03.2015 istungi protokoll lk 1). Vaidlust ei ole pooltel ka selles, et kostja esitas hagejale 16.01.2014 arve summas 4404 eurot (I kd lk 96) ja hageja on 30.01.2014 ekirjas kinnitanud, et ta on arve saanud. Seega võib järeldada, et hagejale on töö üle antud ühes arvega 16.01.2014 ja töö tuleb lugeda vastu võetuks 16.01.2014. Alternatiivselt saab töö lugeda vastuvõetuks ka VÕS § 638 alusel, kuna hageja ei ole lepingus ettenähtud tähtaja jooksul tööde vastuvõtmisest keeldunud. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 643 kohaselt tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Vaidlust ei ole selles, hageja võttis vastu töö, mille klaasfassaadide spetsifikatsioonis on klaasitüübina märgitud kirgas – SKN 165. Hageja sõlmis kostjaga lepingu oma majandustegevuses. Seega töö vastuvõtmisel oleks hageja pidanud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Tegemist ei olnud varjatud puudusega, sest klaasitüüp nähtub projektist. Hagejal ei tekkinud töö vastuvõtmisel küsimust, miks on projektis märgitud klaasitüübina kirgas – SKN 165. Samuti ei küsinud hageja kostjalt selgitusi selle kohta, miks on eel- ja põhiprojektis

märgitud klaasitüübina kirgas klaas, kuid klaasifassaadide spetsifikatsioonis kirgas – SKN 165. Isegi kui hageja ei suutnud töö vastuvõtmisel aru saada, et tegemist on puudusega, oleks ta pidanud projekti üle vaadata laskma peatöövõtjal või omanikujärelevalvel. Hageja pidi teadma, kes teostab omanikujärelevalvet (I kd lk 95) ja tal oli võimalus lasta projekt omanikujärelevalvel või peatöövõtjal üle vaadata ja seejärel avastatud vastuolust kostjale teatada. Ka seda hageja teinud. Nii eel- kui ka põhiprojekti klaasfassaadide spetsifikatsiooni kohaselt tuleb kõik tootejoonised kooskõlastada arhitektiga. Maakohtus ei leidnud tõendamist, et hageja oleks tootejooniste kooskõlastamiseks kostja poole pöördunud ja kostja vastavad kooskõlastused andnud. Hiljemalt selles staadiumis oleks selgunud, et klaasifassaadide spetsifikatsioonis on puudused, sest klaasitüüpi, mida projekt ette näeb, tegelikkuses pole. Kohus nõustub kostjaga, et hageja väited selles, kuidas ta kostja koostatud klaasfassaadide spetsifikatsioonist aru sai on vastuolulised. Hageja 14.07.2015 kostjale esitatud nõuekirja punkti 5 eelviimases lauses (I kd lk 28) märgib hageja, et AS XXX tellis XXXäripindade laienduse pakettide tootmiseks klaasitüübi SKN-165 spetsiaalselt selleks otstarbeks. Samuti on peatöövõtja projektijuht kinnitanud 04.08.2015 e-kirjas (I kd lk 37), et suhtles kostjaga ja sai kinnituse, et SKN -165 on sobiv klaas. Kostja telefonikõne toimumist eitab. Samas on menetluses hiljem selgunud, et hageja ei paigaldanud hoonele klaasitüüpi SKN -165. 06.01.2016 määrusega kohustas kohus hagejat esitama XXXäripindade laiendusele välisfassaadi klaaside tellimisel klaasitootjale esitatud tellimuse ja dokumendid, et tuvastada, mida hageja on tellimusse märkinud. Hageja esitas kõik tõendid 14.01.2016. Esitatud tõendite kohaselt, küsis AS XXX 20.03.2014 kell 8.39 saadetud e-kirjas hinnapakkumist AS-ilt XXX kostjalt veel spetsifikatsiooni saamata (I kd lk 146). Hageja peatöövõtja projektijuht küsis klaasitootjalt hinnapakkumist alles 20.03.2014 kell 15.51 e-kirjas (I kd lk 144). Nimetatud e-kirja lisaks oli ka klaasifassaadide spetsifikatsioon. Seega küsis AS XXX AS-ilt XXX hinnapakkumist spetsifikatsiooni saamata. Lisaks nähtub nimetatud e-kirjast, et küsitakse pakkumist nii neljale kirkale klaasile kui ka kaheteistkümnele SKN-165 klaasile s.t hageja pidi olema aru saanud, et tegemist on erinevat tüüpi klaasidega. Kohus tuvastas, et kõnesoleval fassaadil on tegelikkuses kasutatud AS XXX klaasitüüpi SunGuard HS62. Tuvastamist ei leidnud, et hageja oleks kostjaga kooskõlastanud klaasitüübi SunGuard HS62. Seda klaasitüüpi ei ole kostja projektis ka ette näinud. Hageja esitas kohtule peatöövõtja kinnituse hagejale sellel kohta, et kostja arhitektiga kooskõlastati klaasitüüp kirgas SKN 165 (I kd lk 37). Kohus leiab, et hageja peatöövõtja ei saanud kostjaga kooskõlastada klaasi kirgas SKN-165. Isegi juhul, kui hageja peatöövõtja oleks kostjaga kooskõlastanud klaasitüübina SKN-165, siis tegelikkuses on hageja paigaldanud fassaadile ette klaasitüübi SunGuard HS62. Kohus nõustub kostjaga, et kostjale ei ole etteheidetav asjaolu, et klaasitüüp SunGuard HS62 kõnesolevale fassaadile ei sobi, sest kostja ei ole seda klaasitüüp projektis ette näinud ega seda ka kooskõlastanud. Hageja on esitanud 14.03.2016 AS-ile XXX e-kirja, milles palub kinnitada, et SKN 165 ja SunGuard HS62 on tehniliselt, tooni ja muude omaduste mõttes samaväärsed klaasid (I kd lk 166). AS XXX sama päeva e-kirjas on vastanud klaasitüübi SunGuard SN62 kohta, millisele klaasitüübile ei ole hageja kordagi menetluses tuginenud. Maakohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et SKN 165 ja SunGuard HS62 on samaväärsed klaasid, et kostja on ette näinud klaasitüübi SunGuard HS62 või andnud kooskõlastuse selle klaasitüübi kasutamiseks. Kohus leiab, et kui hageja esitas tellimuse ja tuvastas, et klaasitüüp SunGuard HS62 vastab klaasile SKN 165, siis pidi hageja tuvastama ka SunGuard HS62 omadused ning pidi aru saama, et tegemist ei ole kirka klaasiga. Seega on hageja ise teadlikult valinud päikesekaitseklaasi SunGuard HS62.

Hageja ei teavitanud kostjale puudustest ka ehitustegevuse ajal, kus tegelikult klaasid paigaldati ja nende omadus selgus. Hageja ei ole kostjale pretensiooni esitanud kuni 14.07.2015 (I kd lk 2730). Hageja rentniku 21.08.2014 e-kirja kostja arhitektile (I kd lk 39) ei saa käsitleda hageja teatena kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja rentnik ei ole vaidlusaluse lepingu pool, kelle teatest võiks kostjale tekkida kohustusi hageja ees. Maakohus leiab, et hageja ei ole töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatanud, mistõttu ei saa hageja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda VÕS § 644 lg 3 kohaselt. Kohtu hinnangul on taunitav hageja käitumine seetõttu, et ta on väitnud, et hoonele on paigaldatud klaasitüüp SKN 165, kuid tegelikkuses on kasutatud AS XXX klaasitüüpi SunGuard HS62. Ka 14.07.2015 nõudekirjas on hageja kinnitanud, et AS XXX tellis klaasitüübi SKN 165, mis on ka teistest klaasitüüpidest tunduvalt kallim, spetsiaalselt kostja projektist lähtuvalt (I kd lk 27-28), kuigi tuvastamist leidis, et tegelikkuses seda klaasi hoonel ees ei ole. Lisaks on olnud hageja erineval positsioonil selles, milline kogus klaase ja millise klaasitüübi vastu tuleks välja vahetada. Iga hinnapakkumine, mida hageja on erineval ajal küsinud, on tulnud erinevale kogusele ja ka klaasitüübid on erinevad või märkimata. Viimases menetlusdokumendis on hageja toetunud hoopiski klaasitüübile SunGuard SN 62. Esimene hinnapakkumine 22.07.2014 on 6 klaasile ja välja vahetatakse klaasitüüpi SunGuard HS62 (I kd lk 161). Järgmine pakkumine on 17.06.2015, millel on koguseks 32 tk, klaasitüüp SunGuard HS62 (I kd lk 158). Nõudekirjas on viidatud 17.06.2015 pakkumisele, aga hageja kohtule seda ei esitanud. Hageja esitas kohtule 28.10.2015 pakkumise, millel on kogus 77 tk ja kalkulatsioonis ei ole välja toodud, millist klaasitüüp klaaspaketis välja vahetatakse (I kd lk 40). Osundatust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Vastuhagi Maakohus leiab, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja põhjendab oma nõuet sellega, et ta tegi hagejale kokkulepitud töö, hageja aga jättis selle eest osaliselt tasumata. Hageja arvates ei pea ta tellijana tasuma töö eest, mida pole tehtud. Kostja ei ole puudust senini kõrvaldanud. Hageja on puudustest kostjale teatanud. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Vastavalt VÕS § 637 lg 4 ls 1 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8008, p 16).

Konsultatsioonilepingu nr XXX punktis on lepingupooled kokku leppinud töö üleandmises ja vastuvõtmises. Selleks tuleb vormistada töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Hagejal oli töös leitud vajakajäämiste kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega 7 kalendripäeva alates töö kättesaamise päevast. Kui hageja ei esita kostjale selle aja jooksul kirjalikult märkusi, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Vaidlust ei ole selles, et tööde üleandmise akti hageja ei allkirjastanud (I kd lk 92), kuid projekt on hagejale üle antud (16.03.2015 istungi protokoll lk 1). Vaidlust ei ole pooltel ka selles, et kostja esitas hagejale 16.01.2014 arve summas 4404 eurot (I kd lk 96) ja hageja on 30.01.2014 ekirjas kinnitanud, et ta on arve saanud. Seega võib järeldada, et hagejale on töö üle antud ühes arvega 16.01.2014 ja töö tuleb lugeda vastu võetuks 16.01.2014. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest hageja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Hageja on esitanud kostja tasunõudele vastuväite, mille kohaselt jättis kostja projekteerimata hoone varikatuste tehnilise ja arhitektuurse lahenduse. Asjaolu, et kostja pidi projekteerima varikatused, kinnitavad kostja 15.08.2013 e-kiri hagejale, milles on viidatud varikatustele ja kirjale lisatud fotod, millelt on varikatus näha (I kd lk 135, 136, 137). Tõendeid hinnates saab kohus teha järelduse, et kostja jättis projekteerimata hoone varikatuste tehnilise ja arhitektuurse lahenduse. Seega ei vastanud vastuvõetud töö selles osas lepingutingimustele VÕS § 641 järgi. Kohtu hinnangul teatas hageja kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Hageja informeeris kostjat puudustega tööst 30.01.2014 (I kd lk 133). Hageja on välja toonud, et jätab esitatud arvest summas 4404 eurot tasumata 1000 eurot kuni varikatuse teema on lahenenud. Kostja ei ole samal päeval esitanud vastuses sellele vastu vaielnud, vaid on vastanud, et püüab leida lahenduse varikatuse probleemile. Seega on kostja möönnud puudustega töö üleandmist. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on kõnesoleva puuduse kõrvaldanud ja tal on õigus saada 1000 eurot. Asjas ei nähtu, et kostja oleks hagejalt 1000 euro tasumist nõudnud seoses asjaoluga, et puudus on kõrvaldatud. Hageja kinnitusel on ei ole kostja varikatuseid projekteerinud. Seetõttu leiab kohus, et hageja esitatud vastuväiteid välistavad selle nõude maksmapaneku kestvalt ja kostja nõue 1000 euro saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas hagejale 16.01.2014 arve summas 4404 eurot (I kd lk 96) ja korduvalt veel 30.01.2014 (I kd lk 133). Kostja on 30.01.2014 e-kirjas andnud hagejale aega arve tasumiseks 1 kuu. 30.01.2014 tasus hageja arvest 3404 eurot (I kd lk 97). Seega on kostja viivisenõue põhjendamatu, sest kostja on 30.01.2014 e-kirjas andnud hagejale võimaluse arve tasumiseks 1 kuu jooksul. Hageja tasus arve osaliselt samal päeval. 1000 euro tasumist ei ole kostjal õigus nõuda, mistõttu on vastav viivisenõue alusetu. Kostja on välja toonud, et oma nõude maksmapanekuga seoses on kostja kandnud õigusabikulusid kohtueelses menetluses summas 1680 eurot, millest 40 euro väljamõistmis soovib kostja sissenõudmiskuluna ja ülejäänud kahjuna. Kohus jätab kostja nõude ka selles osas rahuldamata, kuna kohus leiab, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt 1000 euro tasumist, mistõttu on alusetu ka kostja kahju- ja sissenõudekulude nõue. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Kuna kohus jätab hagi ja vastuhagi rahuldamata, jäävad TsMS § 162 lg 1 kohaselt põhihagi menetluskulud hageja kanda ja vastuhagi menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Põhihagi menetluskulud Maakohus leiab, et kostja esindaja toimingud, mis puudutavad hagiga tutvumist ja sellele vastamist, on põhjendatud 5 tunni ulatuses. Selle aja sisse peab mahtuma nii hagiga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja selle kirjalik formuleerimine. Kostja esindaja ei ole kulutanud 15.03.2016 hageja menetlusdokumendiga tutvumisele ülemääraselt aega (1 tund), ka on põhjendatud istungiks ettevalmitumise aeg 1 tundi ja 30 minutit. Samuti ei ole kulunud ülemääraselt aega 10.03.2016 taotluse koostamisele (1 tund). Asjas ei nähtu vajadus 10.03.2016 nõupidamiseks kliendiga seoses istungiga. Kuna kohtuistungi aeg nähtub protokollist, loeb kohus, et kostja esindajal kulus kohtuistungil osalemisele 2 tundi ja 47 minutit. Seega on osutatud kostjale seoses põhihagiga põhjendatud õigusabi 11 tundi ja 17 minutit. Arvestades kostja esindaja õigusabi tunnihinda 140 eurot ilma km, tuleb hagejal hüvitada kostjale õigusabikuluna 1579,66 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastuhagi menetluskulud Maakohus leiab, et hageja esindaja toimingud, mis puudutavad vastuhagiga tutvumist ja selle vastamist, on põhjendatud 4 tunni ulatuses. Selle aja sisse peab mahtuma nii vastuhagiga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja selle kirjalik formuleerimine. Kostja ei vaidlusta, et hageja esindajal kulus kohtuistungiks ettevalmistumiseks 2 tundi. Kuna kohtuistungi aeg nähtub protokollist, loeb kohus, et hageja esindajal kulus kohtuistungil osalemisele 2,8 tundi. Kokku on hagejale osutatud seoses vastuhagiga põhjendatud õigusabi 8,8 tundi ja arvestades, et hageja esindaja õigusabi tunnihind on 135 eurot ilma km, tuleb kostjal hagejale hüvitada viimase õigusabikuluna 1188 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.