Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

intressi tagastama 01.01.2014 kuni 20.12.2015 iga kuu 20. kuupäeval summas 9,10 eurot. Kostjal on tasutud vaid osamaksed kuni 20.09.2014 ja pärast seda ei ole kostja midagi enam tasunud. 16.09.2015 seisuga oli kostja võlg kokku 110,77 €. Hageja hoiatas kostjat 04.06.15 kirjaga, et kui ta võlga ära ei hiljemalt 14.06.2015,siis ütleb hageja kostjale lepingu üles. Kostja võlg ei tasunud. 16.06.2015 kirjaga ütles hageja kostjale lepingu alates 26.06.2015 ütles, kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja ühtlasi palus hageja kostjal 26.06.2015 võlg ära tasuda. Kostja võlga ära ei tasunud. Kooskõlas lepingu p 1.4 ja p 3.8 on kostjal kohustus tasuda võlalt viivist 19% aastas ehk 0,052% päevas. Ühe meeldetuletuse eest võib hageja kostjalt lepingu p 1.3 alusel nõuda kuni 30 €. Hageja saatis kostjale 3 teadet 05.10.15, mille kulu on 5 €, 25.02.15 saadetud teate kulu on 15 €, 21.05.15 saadeetud teate kulu on 30 €, kokku 50 €, mida kostja ei ole hüvitanud. 16.09.2015 seisuga on kostja laenuvõlg 110,77 eurot ja intressivõlg 20,97 eurot ja viivisevõlg 8,60 € ja meeldetuletustasud kokku 50 €. Hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa võlg 110,77 eurot ja intressivõlg 20,97 eurot ja viivisevõlg 8,60 € ja meeldetuletustasud kokku 50 €. Menetluskulud, milleks on riigilõiv 75 €, palub jätta kostja kanda. Vastuses kostja 08.12.2015 e-kirjale teatas hageja, et kostja pole võlga ära tasunud. Kostja vastuväited Kostja allkirjastatud vastust kohtule esitanud pole, kuid e-kirjaga teatas 08.12.2015, et maksis liisingut 2 kuud, ja jäänud on veel 190 €, mille maksab ära 2015.a. detsembris. Tõendeid esitanud pole. Kohtu põhjendused VÕS § 397 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS 397 lg 1 I lause sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 399 lg 1 alusel on laenuandjal lepingu õigus erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist kui laenusaaja on p 1-3 tulenevaid kohustusi rikkunud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidilepingu võib tarbijale üles öelda, kui tarbija on võlgnevuse täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 järjestikuse tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tähtaja võla tasumiseks ja hoiatanud, et kui võlga ära ei tasuta, siis leping öeldakse üles. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning 2 järgi võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtaja edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut. VÕS § 414 lg 1 sätestab, et müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 2,4 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse 2 (4)

täitmist, keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingu üles öelda, sellest taganeda, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 414 lg 3 sätestab, et kui müüja ei täida tarbijakrediidilepinguga seotud müügilepingust tulenevat asja üleandmise kohustust või kui asi ei vasta lepingutingimustele ning müüja on õigustamatult keeldunud tarbija õiguskaitsevahendite rahuldamisest, võib tarbija müügilepingu alusel krediidiandja suhtes keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kui tarbija on taganenud müügilepingust, võib ta taganeda ka müügilepinguga seotud krediidilepingust. Oma vastuses on kostja sisuliselt kinnitanud seda, et tal on jäänud veel võlga 190 €, mis vastab peaaegu hageja nõudele (190,34 €), muid sisulisi vastuväiteid pole kostja hagile esitanud. Kuna kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud, siis ei ole vaidlust selle üle, et • pooled sõlmisid 01.01.2014 lepingu nr 0217312206, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 186,90 eurot XXXX OÜ-lt kauba ostmiseks laenu ja intressi tagastamise tähtajaga 20.12.2015, • kostja pidi laenult tasuma intressi 19% aastas, • laenu ja intresside tagastamine toimus graafiku kohaselt alates 01.01.2014 kuni 20.12.2015 iga kuu 20. kuupäeval summas 9,10 eurot, • kostjal tasus osamaksei kuni 20.10.2014, pärast seda ei ole kostja makseid tasunud, • kostja on tarbija, • kostjale on antud võimalus võlg tasuda enne lepingu ülesütlemist kirjaga 04.06.15 ja hoiatatud, et kui ta võlga ei tasu 14.06.15, siis ütleb hageja talle lepingu üles, • kostja, vaatamata hoiatusest 04.06.2015, võlga ära ei tasunud, • 16.06.2014 on kostjale leping rikkumise tõttu üles öeldud alates 26.06.2015, • lepingu p 1.3 järgi on 5 meeldetuletuste tasud kokku on 50 €, • kostja laenuvõlg on 110,77 €, intressivõlg on 20,97 €, • viivis on lepingu p 1.4, 3.8 tulenevalt 19 % aastas ja viivise võlg on kokku 8,60 €, Kuna nende asjaolude üle vaidlus puudub, ei pea kohus andma hinnangut hageja esitatud toendeile (leping, graafik, meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus, avaldus ülesütlemiseks) Kuna kostja sai lepingu alusel laenu 186,90 eurot kauba ostmiseks ja kohustus tasuma laenu tagasi ning maksma sellelt intressi, siis oli poolte vahel sõlmitud laenuleping tarbijakrediidilepingu tähenduses VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1 § 401 lg 1, 2, § 402 järgi, kuna kostja sai kauba ostuks finantsabi ning samas on tegemist VÕS § 414 lg 1 (lepingu sõlmimise aja red, vt ülalpool) järgi krediidilepinguga seotud müügilepinguga. Vaidlustamata asjaolusid leiab kohus, et kostja, jättes tasumata lepingust tulenevad laenu ja intressimaksed alates 20.10.2014, on rikkunud VÕS § 76 lg 1, 2, § 100, § 401 lg 1, 396 lg 1, 397 lg 1 tulenevat laenu- ja intressimaksete tasumise kohustust kostja ees. Vaatamata sellele, et hageja andis 04.06.15 kostjale tähtaja 14.06.15 võla tasumiseks ja hoiatas, et kui kostja võlga ei tasu, siis ütleb lepingu kostjale üles, kostja siiski võlga ära ei tasunud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagejal oli õigus kostjale kohustuste rikkumise tõttu VÕS §101 lg 1 p 4, 399 lg 1 p 1-3 , § 195 lg 3, § 196 lg 2 , § 416 lg 1 alusel leping üles öelda 3 (4)

alates 26.06.2015, sest lepingu ülesülemise ajaks oli kostja jätnud tasumata üle kolme järjestikuse laenu osamakse (võlg alates 20.10.2014). Kuna leping on üles öeldud kostjale, on hagejal õigus VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1, § 401 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kogu laenu ja võlgnetava intressi tasumist. Kostja ei ole vaidlustanud laenu- ja intressivõlga, seega on lepingujärgne võlgnetav laen 110,77 eurot ning võlgnetav intress 20,97 eurot. Kuna kostja pole tõendanud, et ta oleks võlgnetava laenu 110,77 eurot ja võlgnetava intressi 20,97 eurot hagejale ära tasunud, siis tuleb temalt VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1, § 401 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi laenuvõlg 110,77 eurot ja intressivõlga 20,97 eurot hageja kasuks välja mõista. Vaidlus puudus selles, et lepingu p 1.4, 3.8 järgi tasuda võlalt viivist 19% aastas ehk 0,052% päevas. Kostja pole viivisevõlga 8,60 eurot vaidlustanud, seega on võlgnetav viivis 8,60 eurot. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks viivise ära tasunud, mistõttu rikub ta lepingut ka VÕS § 100 mõttes (lepingu rikkumine on kohustuse täitmisega viivitamine) ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist VÕS § 76 lg1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 1.4, 3.8 järgi ning viivis 8,60 eurot tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kuna vaidlus puudu selles, et lepingu p 1.3 on hagejal õigus nõuda kostjalt kulusid selle eest, kui kostja laenu/võlga ei tasu ning hageja peab seetõttu saatma kostjale vastavaid teateidnõudeid. Vaidlus puudus selles, et kostjale on tehtud 5 meeldetuletust, mille tasu on kokku 50 € . Kostja pole vaidlustanud nende kulude suurust, seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2 ja lepingu p 1.3 alusel kostjalt nende hüvitamist ning märgitud 50 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenuvõlga 110,77 eurot ja intressivõlga 20,97 eurot, viivist 8,60 eurot ja kulusid 50 eurot. Käesoleva lihtmenetluse otsus kuulub TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hagi rahuldamise tõttu kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 €, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kostja menetluskulusid ei esitanud. (digitaalne allkiri) Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.