X avaldus C-ga (C) suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja avaldus ühise hooldusõiguse täielikuks või osaliseks lõpetamiseks alaealise C suhtes Y vastuavaldus C-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise C suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. juuni 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (sünd XX.XX.XXXX, elukoht I: XXX; esindajad ringkonnakohtus elukoht II XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Eestkosteasutus: Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 1. juuni 2022 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (avaldaja, lapse isa) esitas tsiviilasjas 2-19-16609 25.10.2019 Harju Maakohtule avalduse C (puudutatud isik I, laps) ja lapse isa suhtluskorra kindlaksmääramiseks avalduses märgitud viisil. Avalduse kohaselt elasid Y (puudutatud isik II, lapse ema), lapse isa ja laps koos Hollandi Kuningriigis. Käesoleval ajal elab laps koos emaga Eestis ning lapse isa Dubais, Araabia Ühendemiraatides. Lapse isa käib regulaarselt Eestis sooviga lapsega kohtuda ning aega veeta, kuid seni on lapse ja isa suhtluskorrad olnud harvad. 13.07.2019 toimus vanemate vahel sõnavahetus, mille juures viibis ka laps. Seepeale teatas lapse ema, et laps kardab isa ning laps ei julge isaga kaasa minna. Hilisemalt on kõnealust sõnavahetust toodud lapse ema poolt korduvalt põhjuseks, miks isa last näha ei saa. Lapse ema on keeldunud last isaga suhtlema lubamast. Lapse isa ei ole agressiivne ega lapsele ohtlik. Lapse isa on arvamusel, et lapse ema motiivid lapse isaga suhtlemise piiramisel on ajendatud mitte niivõrd lapse huvidest, kuivõrd lapse ema enda võimalikest negatiivsetest emotsioonidest lapse isa suhtes.
2.14.11.2019 esitas lapse ema tsiviilasjas 2-19-15509 kohtule vastuavalduse, milles palus määrata kindlaks isa ja lapse suhtluskorra vastuavalduses märgitud viisil. Lapse isa ei käi regulaarselt Eestis, tema suhtlemine lapsega on olnud kaootiline, ning see ongi peamine põhjus, miks lapsel puuduvad isaga lähedased suhted. Isa huvi lapse tegemistesse on vähene. Lapse isa kasvatus- ja suhtlemisstiil on alati olnud pigem range, ta kasutab tihti kõrgendatud hääletooni ja survestab last oma autoriteetsusega selliselt, et laps ei soovi isaga tihedalt suhelda. Samuti on lapse isa korduvalt karjunud lapse kuuldes lapse ema peale. Isa taotletud suhtlemiskord ei ole lapse huvides.
3.Harju Maakohtu 15.11.2019 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ning määras isa ja lapse suhtluskorra kuni tsiviilasjas nr 2-19-16609 lõpplahendi jõustumiseni.
4.Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) arvamuse kohaselt avaldas laps soovi isaga võimalikult harva kohtuda. Eestkosteasutus toetab suhtluskorda selliselt, et isa ja lapse kohtumisi suurendatakse järk-järgult.
5.Lapse esindaja seisukoha kohaselt selgus vestlusest lapsega, et lapse meelestatus isa suhtes on negatiivne ning laps avaldas, et ta ei soovi isaga kohtuda. Lapse esindaja hinnangul ei ole võimalik üheselt arvestada lapse poolt avaldatuga, kuna viis, kuidas laps enda seisukohti avaldas, ei olnud temale eakohane, vaid see viitas asjaolule, et tegemist on suuresti täiskasvanu arvamuse jäljendamisega.
6.19.06.2020 esitas lapse isa tsiviilasjas 2-20-9088 kohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, andes lapse ainuhooldusõiguse kõikides lapse isiku- ja varahooldusega seotud küsimustes üle lapse isale. Alternatiivselt palus isa lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse igakordse viibimiskoha määramise, lapse tervist hing haridust puudutavates küsimustes, ning anda selles osas lapse hooldusõigus üle lapse isale. Avalduse kohaselt ei ole lapse ema teinud midagi selleks, et julgustada last isaga suhtlema, vaid hoopis teinud kõik selleks, et last isast võõrandada.
7.06.07.2020 esitas lapse ema tsiviilasjas 2-20-9088 kohtule vastuavalduse, milles palus lõpetada osaliselt ühine hooldusõigus lapse suhtes viibimiskoha määramise ning hariduseja tervisekorralduse otsustusõigustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus lapse emale. Avalduse kohaselt on lapse eest hoolitsenud lapse ema. Lapse isa pole soovinudki last puudutavates olulistes küsimustes eelnevalt kaasa rääkida, ning tema huvi lapse vastu on olnud vähene. Vanemad ei ole võimelised ilma üksteist süüdistamata tegema last puudutavates küsimustes kokkuleppeid.
8.Maakohus liitis 31.08.2020 määrusega tsiviilasjad 2-19-16609 ja 2-20-9088 ühte menetlusse.
9.Lapse esindaja vastuse kohaselt ei toeta esindaja ühise hooldusõiguse lõpetamist ega vanemate sellekohaste avalduste rahuldamist.
10.Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) arvamuse kohaselt ei ole lapse isa avaldus põhjendatud. Lapse ema vastuavaldus on eeskosteasutuse hinnangul põhjendatud.
11.Maakohus kuulas ära lapse, kes avaldas, et ta ei soovi isaga kohtuda.
12.17.11.2021 määrusega muutis kohus 15.11.2019 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud suhtluskorda ning kohaldas asjas esialgset õiguskaitset kuni tsiviilasja nr 2-1916609 lõpplahendi jõustumiseni selliselt, et peatas lapse ema hooldusõiguse lapse ja isa suhtlemise küsimuses ning määras lapse ja isa vahelise suhtlemise korraldamiseks ajutise erieestkostja (Tallinna Linnavalitsuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse pädeva ametniku). Kohus määras erieestkostja ülesanneteks lapse ja isa suhtlemise korraldamise kohtumenetluse ajal.
13.09.05.2022 esitas lapse isa kohtule avalduse, milles loobus kohtule esitatud avaldusest põhjendusega, et lapse isa ei ole saanud lapsega kohtuda.
14.17.05.2022 seisukohas ei vaielnud lapse ema lapse isa avaldusest loobumisele vastu. Lapse ema tegi lapse isale ettepaneku kaaluda asja lõpetamist kompromissiga ema pakutud viisil – mõlemad vanemad loobuvad avaldusest, kuid ühine hooldusõigus lõpetatakse lapse viibimiskoha määramise küsimuses. Selles osas tuleks otsustusõigus anda lapse emale.
Lapse ema märkis, et erieestkostja kohtus vanematega (koos ja eraldi) korduvalt ja saavutas mõlemaga hea kontakti. Lapse isa avaldas erieestkostjale, et ta ei soovi, et laps kannataks kohtumenetlusega seotud pinge tõttu ning ta on valmis ootama kuni laps on nõus isaga kohtuma.
15.Maakohus tegi vanematele 18.05.2022 kompromissiettepaneku lähtudes lapse isa poolt esitatud loobumise avaldusest ja lapse ema poolt tehtud ettepanekust kokkuleppe sõlmimiseks.
16.Vanemad esitasid 01.06.2022 maakohtule allkirjastatud kompromissi. Maakohtu määrus
17.Harju Maakohtu 01.06.2022 määrusega lõpetas kohus tsiviilasja nr 2-19-16609 menetluse ja kinnitas poolte kompromissi järgmiselt: - Lapse isa loobub kohtule esitatud avaldusest lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja avaldusest lapse ema vastu ühise hooldusõiguse täielikuks või osaliseks lõpetamiseks lapse suhtes. - Lapse ema loobub kohtule esitatud avaldusest lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja avaldusest lapse isa vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse suhtes tervist ja haridust puudutavas osas. - Lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda otsustusõigus lapse viibimiskoha määramist puudutavas osas lapse emale. - Vanemate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
18.Maakohus tugines TsMS §-dele 477 lg 1, 477 lg 6 teine lause, 561 lg 1 ning 428 lg 1 p 4. Kohus leidis, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastusolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele. Vanemate menetluskulud jättis kohus nende endi kanda, lapsele määratud esindaja tasu ja kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus
19.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse laps määratud esindaja kaudu, kes palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus kinnitas vanemate kompromissi osas, milles vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes lõpetati osaliselt ning ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha määramist puudutavas osas anti lapse emale ning suhtlemiskord lahus elava vanemaga jäeti kindlaksmääramata. Määruskaebusega palutakse teha asjas uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja anda lapse isale üle lapse ainuhooldusõigus lapse elukoha määramise küsimuses Eesti Vabariigi piires ning määrata kindlaks ema ja lapse suhtlemiskord selliselt, et ema kohtub lapsega isa juuresolekul või isa poolt määratud kolmanda isiku juuresolekul.
20.Määruskaebuse kohaselt ei teavitanud kohus lapsele määratud esindajat kompromissist ega küsinud esindaja seisukohta enne menetluse lõpetamist. Kohus on rikkunud menetlusosalise õigust vaielda vastu taotlusele.
21.Kompromiss on lapse heaolu kahjustav. Lapsele määratud esindaja on korduvalt menetluses viidanud kahtlustele seoses lapsel esineva võimaliku võõrandamise sündroomiga. Lapse võõrandamise korral lahus elavast vanemast on kohaseks meetmeks lapse eraldamine võõrandaja keskkonnast ning lapse paigutamine võõrandatud vanema hoole alla, seades
sisse lapse ja võõrandava vanema vahelise suhtlemiskorra. Sellises olukorras tuleb kohustada kõiki osapooli läbima toetav teraapia.
22.Lapse isal on oluliselt suurem valmisolek tagada ja toetada lapse ja lahus elava vanema stabiilset suhtlemist, kui lapse emal. Seega ei saaks kahjustatud lapse ja ema suhe olukorras, kus laps asub elama koos isaga.
23.Lapse esindajale teadaolevalt on lapsele määratud erieestkostja nõustanud lapse isa avaldusest loobuma, kinnitades lapse isale, et kohtumenetluse lõppemine tekitab lapses seisundi, mille tulemusena soostub laps isaga suhtlema. Seega on jäänud mulje, et lapse isa poolt kompromissiga nõustumine tingimustel, mille kohaselt puudub lapse isal suhtlemiskord lapsega, ei ole lapse isa tegelik tahe. Võimalust, et lapsel võib esineda võõrandamise sündroom, lapsele määratud erieestkostja eitas. Menetluse käik
24.Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus ei ole teinud lapse heaolu kahjustavat lahendit. Käesolevas asjas toimus positiivne areng ning lapsevanemad suutsid omavahel kohtuda ja suhelda. Lapsevanemad leppisid kokku ühise koostöö jätkamise, et lapse ja isa suhe saaks taastuda. Põhjendamatu on seada ajalisi piiranguid, millal suhe peaks olema taastatud.
25.Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu. Lapsel ei ole võõrandamissündroomi. Vanemate omavahelised suhted on nüüdseks head ja jagavad last puudutavat infot ilma probleemideta. Lapsele määratud esindaja on taotlenud viibimiskoha määramise õiguse andmist lapse isale, kes elab alaliselt Dubais.
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
27.Ringkonnakohus küsis ka lapse isa seisukohta. Lapse isa toetas määruskaebust. Lapse isa avaldas, et vaatamata sellele, et ta on käitunud erieestkostja juhiste kohaselt, ei ole ta saanud lapsega kohtuda.
28.Lapse ema avaldas vastuseks lapse isa seisukohale, et ta pöördus lapse isa poole küsimusega, kas ta soovib kohtumenetlust jätkata, mille peale vastas isa, et ta on juba mitu kuud hõivatud oma terviseküsimusega ja mitte millegi muuga. Lapse ema märkis, et lapse isa lahkus augustist Eestist. Lapse isa ei ole andnud lapse emale ühtegi viidet selle kohta, et ta on kompromissikokkuleppest loobunud.
Ringkonnakohtu põhjendused
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
30.Vastavalt TsMS § 561 lg-le 1 peab kohus, last puudutavas menetluses, nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu
võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Suunates asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama või juhtides tähelepanu perenõustaja abi kasutamise võimalusele, arvestab kohus sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
31.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määruskaebuse esitaja seisukoht, et enne kompromissi kinnitamist oleks maakohus pidanud küsima lapse esindaja arvamust. Kuigi kompromiss sõlmitakse vanemate vahel, on laps menetlusosaline, kelle esindajal on õigus esitada taotluste osas seisukohti (TsMS § 199 lg 1 p 4 ja p 6). Eeltoodu ei anna aga alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna määruskaebuses on lapsele määratud esindaja kompromissi suhtes seisukoha esitanud.
32.Õiguskirjanduses on leitud, et põhimõtteliselt on vanematevahelisele üksmeelele jõudmine menetluse igas etapis üldjuhul alati lapse huvides (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 561, 3.1.b). Lapsele määratud esindaja leiab määruskaebuses, et kompromiss ei ole lapse huvides, kuna lapse emal ei ole valmisolekut tagada lapse ja isa suhtlust. Ringkonnakohus märgib, et eelduslikult on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga. Käesoleval juhul on aga laps menetluses läbivalt näidanud üles vastumeelsust isaga suhtlemisele, avaldades seda nii eestkosteasutusele, määratud esindajale, kui ka kohtule. Sealjuures ei ole tegemist väikese lapsega. Tsiviilasjast nähtuvalt on menetlusosalised käinud pereteraapias Confido Meditsiinikeskuses ja nõustamise teenusel EELK Perekeskuses. Vanemate ning lapsega on korduvalt kohtunud ka erieestkostja. Asja materjalide kohaselt ei ole lapsel tekkinud siiski soovi isaga suhelda. Sealhulgas ei ole nõustajad ega ka erieestkostja märkinud, et lapsel on võõrandamissündroom. Erieeskostja e-kirjast vanematele nähtub, et vanemate omavahelised suhted on paranenud ning lapse isa on avaldanud, et ta ei soovi, et laps peaks kannatama kohtumenetlusest tingitud pinge all ning isa on nõus ootama kuni laps on valmis isaga suhtlemiseks ja kohtumiseks. Eeltoodust järeldub, et lapse isa hinnangul ei olnud vaidluse jätkamine lapse huvides. Samuti on lapse isal vandeadvokaadist esindaja, kes on teadlik kompromissi sõlmimise õiguslikust tähendusest.
33.Lapse isa (esindaja kaudu) toetas määruskaebust ja avaldas määruskaebuse vastuses, et ta oli nõus sõlmima kompromissi lootuses taastada suhe lapsega, kuid seda ei ole toimunud. Samas ei ole lapse isa määruskaebust ise esitanud. Riigikohus on 21.03.2012 määruses tsiviilasjas 3-2-1-3-12 p-s 14 selgitanud, et seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Lapse isa ei ole enne maakohtu määruse tegemist loobunud kompromissist. Pärast lapse isa seisukoha saamist määruskaebusele, on lapse ema pöördunud sms-i vahendusel lapse isa poole, paludes olukorrale selgitust. Lapse isa vastas sellele sms-iga, märkides kolm küsimärki, ja selgitades, et ta on juba mitu kuud hõivatud üksnes oma tervisega ja ei millegi muuga. Lisaks on lapse ema selgitanud, et lapse isa on 2022 augustis Eestist lahkunud.
34.Arvestades, et laps ei ole soovinud isaga suhelda, ning see ei ole menetluse jooksul, hoolimata sellest, et menetlusosalised on käinud erinevate nõustajate juures, muutunud, samuti asjaolu, et lapse isa ei soovinud, et laps peaks kannatama kohtumenetlusega seotud pinge all, ei saa pidada kompromisskokkulepet lapse huvidega vastuolus olevaks. Kuigi lapse isa toetas oma vastuses määruskaebust, ei ole ta ise määruskaebust esitanud. Vastuses lapse ema päringule olukorra kohta, on lapse isa märkinud kolm küsimärki ega ole kinnitanud huvi menetluse jätkamise vastu. Ülaltoodule tuginedes ei ole kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määruse tühistamiseks.
35.Arvestades, et tegemist on lapse hooldusõiguse ja suhtluskorra üle toimuva vaidlusega ning määruskaebuse esitas laps oma esindaja kaudu, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapse riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Vallo Kariler
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.