lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-109862/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-109862/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2071
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Volikiri
Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2017-08-08
Nõudekiri
Viru Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2017-07-18

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 86 lg 1, 3, 4Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsÜS § 84 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS MiniCredit11551909(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-109862

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.04.2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-109862

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

826 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909; asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: [email protected]);

Ingrid

Nook

(e-post:

Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; tegelik elukoht kohtule teadmata). Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja AS MiniCredit kasuks võlgnevus 331,60 eurot, millest põhivõlg on 250 eurot, intresse 2,50 eurot ning seisuga 13.04.2016.a sissenõutavaks muutunud viivist 79,10 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Tehingu tühisus
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 415Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
Välja mõista kostjalt XXX hageja AS MiniCredit kasuks alates 14.04.2016.a viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni ASi MiniCredit kasuks, kuid sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui 250 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade tasu 26 euro nõudes.
5.Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.
6.Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.
7.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta hageja menetluskulud 43 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 57 % hageja kanda.
9.Välja mõista kostjalt XXX hageja AS MiniCredit kasuks menetluskuluna riigilõiv 75,25 eurot.

2-15-109862 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või kontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.AS MiniCredit esitas 07.05.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS MiniCredit (hageja) esitas 13.07.2015.a Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles nõuab laenusumma 250 euro, intressi 50 euro, viivise 250 euro, meeldetuletuskirjade saatmise kulu 26 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise 1,5% võlgnetavalt laenusummalt väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt on pooled 27.04.2012.a sõlminud internetikeskkonnas www.minicredit.ee laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 30 päevaks 250 eurot. Kostja pidi laenu tagastama 27.05.2012.a. Kostja on jätnud kohustuse nõuetekohaselt täitmata. Kostjale on saadetud kaks meeldetuletusteadet, mis vastavalt üldtingimuste p-le 8.4 ja hinnakirjale maksavad vastavalt 13 eurot. Hageja nõuab võla sissenõudmise kulusid 26 eurot. Hageja nõuab intressi 30 päeva eest 50 eurot. Hageja nõuab viivist 1,5% päevas üldtingimuste p 13.1 ja VÕS § 113 lg 1 p 6 alusel. Seisuga 07.07.2015 on sissenõutavaks muutunud viivis 250 eurot. Hageja nõuab alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise 1,5% päevas tasumata laenusummalt tasumist, kuid mitte rohkem kui 250 eurot. Kostja vastuväited hagile
3.Kostjale on hagimaterjalid, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja on eelnimetatud dokumendid kätte saanud 16.03.2016.a, kuid ei ole vastuväiteid hagile esitanud.

2-15-109862 Kohtu põhjendused

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 3 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava ja ka põhjendava osa.
5.Kohus leiab, et hagi kuulub põhivõla nõudes täies ulatuses rahuldamisele, intressi ja viivisenõudes osalisele rahuldamisele ja meeldetuletuskirjade tasu 26 euro nõudes jääb rahuldamata.
6.Kuna kostja hagile ei vastanud, on ta omaks võetud järgmised faktilised asjaolud: • poolte vahel on 27.04.2012 sõlmitul laenuleping 250 euro saamiseks (tl 28-38) • laen kanti kostja arvelduskontole 27.04.2012.a (tl 42), • laen kuulus tagastamisele 27.05.2012 • laenult tuli maksta intressi, • kostja ei ole hagejale laenu, intressi tagastanu seisuga 27.05.2012 • kostja on laenu ja intressi tagastamisega viivituses pärast 27.05.2012
7.VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtupraktika kohaselt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (RKTKo 25.02.2009.a nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006.a nr 3-2-1-32-06, p 14).
8.Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
9.Poolte vahel on sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse tähenduses, sest laenult tuli maksta intressi, hageja on majandus-kaitsetegevuses tegutsev laenandja, kostja füüsiline isik ehk tarbija.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 (27.04.2012.a redaktsioonis) kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 teisest lausest tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

2-15-109862

11.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidikulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (RKTKm 05.03.2014.a, nr 3-2-1-186-13, p 22).
12.Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 250 eurot 30 päevaks, intress 50 eurot) krediidi kulukuse määr 791% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2012. aasta aprillis 32,03% (kättesaadav: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (791%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (32,03%) enam kui 24 korda. Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Seega on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud laenuleping liiga kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja tühine TsÜS § 86 lg 3, 4 järgi.
13.TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise õiguse alusel. VÕS § 1028 lg 1 alusel tuleb tühise tehingu järgi saadu tagastada.
14.Eeltoodu alusel tuleb kostjal hagejale tagastada tühise tehingu järgi TsÜS § 86 lg 3, 4, § 84 lg 1, VÕS § 1028 lg 1 saadu ehk 250 € ning märgitud ulatuses kuulub nõue rahuldamisele.
15.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (RKTKm nr 3-2-1-186-13, p 23).
16.Laenu tagastamise tähtaeg oli 27.05.2012.a. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 27.04.2012.a – 27.05.2012.a 1%. Kostja pidi seega saadud laenult 250 eurot 30 päeva eest tasuma intressi kokku 2,50 eurot.
17.Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on intressimääras kokku leppinud 791% aastas. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 250 eurot ajavahemikus 28.05.2012.a kuni 13.04.2016.a kokku 1417 päeva. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus 28.05.2012.a kuni 13.04.2016.a kokku 79,10 eurot.

2-15-109862 Perioodi algus

Perioodi lõpp

Põhivõlg (€)

Viivitatud päevi

28.05.2012 01.07.2012 01.01.2013 15.04.2013 01.07.2013 01.01.2014 01.07.2014 01.01.2015 01.07.2015 01.01.2016

30.06.2012 31.12.2012 14.04.2013 30.06.2013 31.12.2013 30.06.2014 31.12.2014 30.06.2015 31.12.2015 13.04.2016

250 € 250 € 250 € 250 € 250 € 250 € 250 € 250 € 250 € 250 €

Viivise määr aastas 8% 8% 7,75% 8,75% 8,5% 8,25% 8,15% 8,05% 8,05% 8,05%

Viivis kokku 1,86 10,05 5,52 4,61 10,71 10,23 10,27 9,98 10,15 5,72

18.Eeltoodu alusel kuulub intresside ja viivise nõue osalisele rahuldamisele TsÜS § 86 lg 3, 4 ja § VÕS § 94, § 113 lg 1 II lause järgi. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista intresse 2,50 eurot, viiviseid seisuga 13.04.2016 76,10 eurot ja edasi tuleb välja mõista viivis seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 lg 1 II lause järgi, kuid mitte rohkem kui kokku 250 €.
19.Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. Kuivõrd laenuleping on kohtu eelpooltoodud järelduste kohaselt tervikuna tühine TsÜS § 86 lg 3 järgi, siis on tühine ka märgitud tingimus ega oma kooskõlas TsÜS § 84 lg 1 õiguslikke tagajärgi. Seega on hagi selles osas õiguslikult põhjendamata ning meeldetuletuskirjade tasu 26 € väljamõistmiseks puudub alus. Seega jääb meeldetuletuskirjade osas nõue 26 € rahuldamata. Menetluskulud 20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatuseks on 43 %, mistõttu jätab kohus menetluskulud 43 % ulatuses kostja kanda ja 57 % ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt 43 % ulatuses, s.o summas 75,25 eurot.
22.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja