lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-14818/17

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 13.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-15-14818/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3035
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
FinantsTuba OÜ12194156(Hageja)MMMSprattus OÜ12321577(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-14818

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2016.a., Pärnu Rüütli tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-14818

Tsiviilasi

FinantsTuba OÜ hagi MMMSprattus OÜ vastu võla ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

3147,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: FinantsTuba OÜ, registrikood 12194156; asukoht:

esindajad

Kalli mnt 22, Pärnu-Jaagupi alev, Halinga vald, Pärnu maakond, 87201; e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Anu Toomemägi, Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo OÜ; asukoht: Rüütli 39, 80011 Pärnu; e-post: [email protected] Kostja: MMMSprattus OÜ, registrikood 12321577; Hobuse 26, 80023 Pärnu; e-post: [email protected] Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vahur Krinal, OÜ Rüütli Advokaadibüroo; asukoht: Rüütli 14-205, 80010, Pärnu; e-post: [email protected]

Kohtuistungi toimumise aeg

29.03.2016.a.

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja

lepinguline

esindaja

A.

Toomemägi,

kostja

lepinguline esindaja vandeadvokaat V. Krinal

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Rahuldada hageja FinantsTuba OÜ hagi.
2.Välja mõista kostjalt MMMSprattus OÜ-lt hageja FinantsTuba OÜ kasuks võlgnevus summas 3033,53 € (kolm tuhat kolmkümmend kolm eurot ja 53 senti), millest põhivõlg 2856 € ja viivised kuni 13.04.2016.a. kokku 177,53 €.
3.Välja mõista MMMSprattus OÜ-lt hageja FinantsTuba OÜ kasuks põhinõudelt (2856 eurolt) alates 14.04.2016.a kuni põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub

2-15-14818

kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2016 oli see 0,05%, millele lisandub 8% aastas).

4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja MMMSprattus OÜ kanda.
2.Välja mõista kostjalt MMMSprattus OÜ-lt hageja FinantsTuba OÜ kasuks menetluskulud summas 1110€ (ükstuhat ükssada kümme eurot), s.o 300 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv ning 810 eurot hageja õigusabikulud.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal MMMSprattus OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja FinantsTuba OÜ on 05.10.2015.a. esitanud hagi (14.10.2016.a. täiendanud), millega palub kohtul välja mõista kostjalt põhivõlg summas 2864 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 40 eurot ning viivised seisuga 05.10.2015.a. (kaasa arvatud) summas 58,03 eurot ning kohustada kostjat tasuma VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi ja määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja FinantsTuba OÜ kostjale MMMSprattus OÜ igapäevast raamatupidamisteenust perioodil 01.01.2013 kuni 30.06.2015.a. Raamatupidamisteenuse osutamisel oli kokkulepitud kuutasu summas 900 eurot ilma käibemaksuta + käibemaks summas 180 eurot = teenuse koguhind 1080 eurot, mis ei sisaldanud majandusaasta aruande koostamist. Majandusaasta aruande koostamise tasu oli eraldi arvestatav ning poolte kokkuleppe kohaselt oli selle hinnaks 900 eurot + käibemaks summas 180 eurot ehk kogusummas 1080 eurot. Hageja selgitab, et raamatupidamisteenust kostjale osutati suulise kokkuleppe alusel ning selle algusaega saab hageja tõendada 19,02.2013 e-kirjaga1 toonastele juhatuse liikmetele I.J. (aadressiväljal: xxxxxxxxxxx) ja M.M. (aadressil väljal: xxxxxxxxxxx). E-kirjast nähtuvalt on hageja teinud korda kostja raamatupidamist. Alates 2014.aasta septembrikuust leppisid pooled kokku raamatupidamise teenuse kuutasu hinnas summas 900 eurot + käibemaks summas 180 eurot = 1080 eurot. Asjaolu, et poolte kokkulepe oli just märgitud hinnas raamatupidamise teenuse eest tasumine kuude kaupa tõendab kostja poolt kõikide esitatud arvete faktiline tasumine. Hageja tõendab kõikide kohtule esitatud arvetega oma väidet igakuise raamatupidamisteenuse hinnast ja teenuse osutamise perioodist.

2-15-14818

Raamatupidamisteenuse osutamiseks edastas kostja hagejale kõik raamatupidamise kanneteks vajalikud dokumendid, mille alusel tegi hageja kandeid raamatupidamisprogrammi, koostas raamatupidamise pearaamatu, dokumenteerides ja kirjendades toimunud majandustehingud vastavalt kostja poolt esitatud dokumentatsioonile, teostas töötajate töötasude ja maksude arvestust, pidas laoarvestust toodangu kohta, kokkuleppel valmistas ette vajalikud lepingud, sisestas ja valmistas ette kõik maksekorraldused internetipanka ning kinnitas need vastavalt kostja jagatud korraldustele, koostas ning esitas Maksu-ja Tolliametile vajalikud deklaratsioonid (sh KMD-käibedeklaratsiooni, TSD-tulu-ja sotsiaalmasku, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni, VD-ühendusesisese käibe aruande), oli kontaktisikuks kostja suhtlemisel Maksu-ja Tolliameti, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti ning Statistikaametiga, koostas ja esitas igakuise statistikaaruande Intrastat, lisaks igakuisele teenusele koostas kord aastas raamatupidase aastaaruande ning vormistas ja esitas majandusaasta aruande tervikuna. Raamatupidamisteenuse eest esitas hageja kostjale arve igakuiselt 22. kuupäevaks. 2015.a. juulikuu esimesel nädalal teatas kostja seaduslik esindaja M.M. suulisel teel FinantsTuba OÜ kontoris hageja seaduslikule esindajale viimase küsimuse ja järelpärimiste kohta, miks tal puuduvad ootamatult pangaõigused, millised takistasid pangas valmistada ette arvete tasumisi ja töötasude maksekorraldusi, et on leidnud endale uue raamatupidaja ega soovi enam edaspidi FinantsTuba OÜ-lt raamatupidamisteenust soetada. 16.06.2015 edastas hageja kostjale 16.06.2015 arve nr 208 raamatupidamisteenuse eest tasumiseks. Kostja 2014. aasta majandusaasta aruanne koostati 25.05.2015 ja allkirjastati kostja poolt 04.06.2015. Raamatupidamisteenuse osutamine ja selle faktiline kättesaamine on deklareeritud ka 2015. aasta juunikuu käibedeklaratsioonil KMD INF B osal. Arve tasumise tähtaeg oli 30.06.2015 arvet tähtajaks ei tasutud. Telefoni teel suheldes soovis kostja raamatupidamisteenuse hinna alandamist juunikuu eest. Hageja oli nimetatuga nõus, sest tegemist oli pikaajalise kliendiga. 13.07.2015.a. edastas hageja kostjale 13.07.2015 arve nr 220 raamatupidamisteenuse eest tasumiseks. Arve tasumise tähtaeg oli 20.07.2015, arvet tähtajaks ei tasutud. 14.09.2015 andis hageja kostjale üle kõik raamatupidamisdokumendid, mille kohta kinnitas kostja, et tal ei ole mingeid pretensioone. Kostja poolt on käesoleva ajani tasumata: - 16.06.2015 arve nr 208 summas 2160 eurot koos käibemaksuga (teenuse nimetus: raamatupidamisteenus 1 kuu summa ilma käibemaksuta 900 eurot ja majandusaasta aruanne 2014.a summa ilma käibemaksuta 900 eurot, arve summa kokku ilma käibemaksuta 1800 eurot ning sellele lisanduv käibemaks 360 eurot; arve tasumise tähtaeg oli 30.06.2015)3; - 13.07.2015 arve nr 220 summas 696 eurot koos käibemaksuga (teenuse nimetus: raamatupidamisteenus 1 kuu, summa ilma käibemaksuta 580 eurot, kuna selle teenuse hinda alandas teenuse osutaja kokkuleppel ostja esindajaga (viimase poolt väidetud majanduslikult raske olukorra tõttu), arvele lisandus käibemaks 116 eurot, arve tasumise tähtaeg oli 20.07.2015).

1.3.04.12.2015.a. on hageja vastanud kostja vastuväidetele, mille järgi on hageja igakuiselt saatnud kostjale osutatud raamatupidamisteenuste eest arveid, milliste kohta on valdavas osas säilinud ka e-kirjad ja millised käesolevale vastuväitele lisab (alates novembrist 2014- juulini 2015). Teenuse hind koos käibemaksuga oli 1080 eurot ja arvestades ettevõtte arvelduskonto seisu/jääki ei ole seal kunagi olnud raha nii palju, et sellise summa ülekanne saanuks jääda kostjale märkamatuks juhul, kui kostja soovib väita, et hageja kandis kostja arvelduskontolt summad üle hagejale kostja teadmata. Kostjale tuli kõikide laekumiste kohta SMS, mille järel võeti raha kas osaliselt pangaautomaadist välja või anti hagejale telefoni teel korraldus vähendada teiste võlausaldajate ees võlasummat. Hagejale kui kostja raamatupidamist teostanud isikule on teada, et kostjal oli pidevalt tasumata arveid ning kõik ülekanded tegi hageja vaid kostja seaduslikult esindajalt vastava nõusoleku saamise järel. Hageja kooskõlastas kõik kostja kontolt hageja kontole tehtud ülekanded kostjaga, millise väite tõenduseks esitab ka kirjaliku tõendina 02.03.2015.a. kostja seaduslikule esindajale M.M.le edastatud meeldetuletuse.

2-15-14818

1.4.09.02.2016.a. on hageja pärast eelistungit täiendanud seisukohti, mille järgi hageja palub kohtul vastu võtta tõend raamatupidamisteenuse hinnakirjast1, milline oli kehtiv alates 05.01.2015 ja kostjale teatavaks tehtud e-posti teel, sh avalikult väljapanduna kättesaadav hageja kontoris alates 05.01.2015.aastast. Fageja kinnitab, et kostja oli igati teadlik raamatupidamisteenuste hinnast, sh majandusaasta aruannet puudutavalt, sest ei olnud neid kordagi vaidlustanud. Kostja seaduslik esindaja käis tihti ID kaardiga allkirju vajalikele dokumentidele panemas hageja kontoris, kus hinnakiri oli ka väljapanduna nähtav. Sarnaselt 2015.aastale oli eraldi teenusena hinnakirja kohaselt ettenähtud majandusaasta aruande koostamine ka 2014.aastal, kus selle teenuse hinnaks oli samuti keskmine ühe kuu teenuse hind, mis lisandus igakuisele teenuse hinnale. Hageja esitas raamatupidamise aastaaruande eest perioodil 30.07.2012-31.12.2013 teenuse kogusena 1 tk 16.03.2014 arve nr 282 summas 850 eurot ilma käibemaksuta ning teise kirjena oli arvel märgitud raamatupidamise teenus ühikuga kuu summas 850 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud arve kogusumma koos käibemaksuga oli 2040 eurot ning kostja tasus nimetatud arve eest kokku kolmes osas (19.03.2014 summas 1040€, 25.03.2014 summas 500€, 01.04.2014 summas 500€), mis tõttu ei saanud vastava teenuse eest eraldi summa arvele märkimine olla kostjale üllatuseks. KMD lisalt INF B, millel deklareeritakse kõik üle 1000 euro vääringus soetused kauba ja teenuse kohta konkreetse maksustamisperioodi osas nähtub, et kostja 2015.aasta juunikuu KMD INF B osas on real 5 deklareeritud teenuse saamine FinantsTuba OÜ-lt 16.06.2015 arve nr 208 alusel arve summa koos käibemaksuga 2160 eurot ning sellelt arvestatud sisendkäibemaks summas 360 eurot. Hageja 16.06.2015 arve nr 208 summas 2160 eurot koos käibemaksuga arve kirjelduses oli teenuse nimetus: raamatupidamisteenus 1 kuu summa ilma käibemaksuta 900 eurot ja majandusaasta aruanne 2014.a summa ilma käibemaksuta 900 eurot, arve summa kokku ilma käibemaksuta 1800 eurot ning sellele lisanduv käibemaks 360 eurot; arve tasumise tähtaeg oli 30.06.2015.a.

KOSTJA VASTUS HAGILE

2.Kostja esitas 24.11.2015.a. ja 21.12.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Hageja osutas OÜ-le MMM Sprattus raamatupidamise teenust 01.01.2015-30.06.2015.a. Alates juulist 2015.a. loobus OÜ MMM Sprattus hageja teenetest, kuna hageja esitas ettevõttele arveid, mis ei olnud kuidagi põhjendatud ega eelnevalt kooskõlastatud. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, millise summa eest hageja osutab igakuiselt OÜ-le MMM Sprattus raamatupidamise teenust. Ootamatult hakkas hageja esitama arveid niinimetatud “lisateenuste” eest, mis teenused tegelikkuses hõlmasidki tavalist raamatupidamise teenuse igakuist tööd. Kostja hakkas vaatama oma pangakonto väljavõtteid ja avastas, et hageja on iseseisvalt, ilma kellegiga kooskõlastamata maksnud endale töötasu juba 900.- eurot kuus, kuigi kokkulepe oli et töötasu hagejal on 300 eurot kuus. Hiljem keeldus hageja ebaseaduslikult ettevõttele raamatupidamise dokumente tagastamast.

MENETLUSE KÄIK

3.19.10.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 25.01.2016.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 09.02.2016.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 15.02.2015.a. 10.02.2016.a. keeldus kohus kostja vastuhagi menetlusse võtmast. 29.03.2016.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt osutas Hageja FinantsTuba OÜ suulise lepingu alusel kostjale MMMSprattus igapäevast raamatupidamisteenust perioodil 01.01.2013 kuni 30.06.2015.a. Raamatupidamisteenuse osutamisel oli kokkulepitud kuutasu summas 900 eurot,

2-15-14818

millele lisandus käibemaks summas 180 eurot, so kokku 1080 eurot. Majandusaasta aruande koostamise tasu oli eraldi arvestatav ning poolte kokkuleppe kohaselt oli hageja väite kohaselt hinnaks 900 eurot, millele lisandus käibemaks summas 180 eurot (kokku 1080€). Hageja on kostjale 16.06.2015.a. esitanud arve nr 208 summas 2160 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldas raamatupidamisteenust ühe kuu eest summa 900 eurot (lisandub käibemaks 180€) ja majandusaasta aruanne 2014.a summas 900 eurot (lisandub käibemaks 180€) (tasumise tähtaeg 30.06.2015). 13.07.2015.a. on hageja esitanud kostjale arve nr 220 summas 696 eurot koos käibemaksuga (teenuse nimetus: raamatupidamisteenus 1 kuu, summa ilma käibemaksuta 580 eurot, kuna selle teenuse hinda alandas teenuse osutaja kokkuleppel ostja, arvele lisandus käibemaks 116 eurot, tasumise tähtaeg oli 20.07.2015.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Sama seaduse § 627 lg 1 alusel kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja FinantsTuba OÜ on kostjale osutanud 01.01.2013.a. kuni 30.06.2015.a. raamatupidamisteenust (edaspidi: teenus), kuid kostja ei ole nõustunud teenuse hinnaga. Leides, et tegelik hind oli 300 eurot. Hageja on teenuse maksumuse tõendamiseks esitanud kohtule arved – 20.10.2014. arve nr 121, 20.11.2014. arve nr 131, 22.12.2014. arve nr 142, 21.01.2015. arve nr 152, 13.02.2015. arve nr 163, 16.03.2015. arve nr 174, 17.04.2015. arve nr 185, 12.05.2015. arve nr 196. Kohtu hinnangul tõendavad nimetatud arved, et alates 2014.a. septembrikuust oli teenuse kuutasu maksumuseks koos käibemaksuga 1080 eurot. Kohtu järeldusega riimuvad hageja esitatud pangakontode väljavõte, millelt nähtuvad laekumised kostjalt aastate 2014. ja 2015. kohta, seejuures on makse selgitustes ülalmärgitud arvete numbrid. 25.01.2016.a. toimunud eelistungil on hageja võtnud õigeks, et 2014.a. alates on teenuse maksumuseks olnud 900 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja esindaja selgituste kohaselt „[k]ostja leppis selle olukorraga, et raamatupidamise teenus maksis 900€ +180€.“ Eelistungil on kostja jäänud väite juurde, et nimetatud kokkulepitud teenuse hinnas pidi olema ka majandusaasta aruannete koostamine, mille järgi ei pidanud kostja selleks hagejale midagi täiendavalt tasuma. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 ja 3 alusel võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus leiab, et kostja väide nagu oleks pidanud majandusaasta aruande koostamine kajastuma raamatupidamisteenuse igakuise tasu hinnas, ei ole asjas kinnitust leidnud. Hageja on esitanud tõendina 2013. majandusaasta aruande eest esitatud 18.03.2014 arvega nr 287. Nimetatud arvel on eraldi esimese reana teenuse kirje „Raamatupidamise aastaaruanne 30.07.2012-31.12.2013 tk 1,0“ ning selle hinnaks on eraldi 850 eurot ilma käibemaksuta. Samuti on arve eest kostja tasunud kolmes osas: 19.03.2014 summas 1040 eurot, 25.03.2014 summas 500 eurot ja 01.04.2014 summas 500 eurot. Ebaõige on kostja väide, et ta ei teadnud midagi pangakontol tehtud ülekannetest. Esiteks ei ole selline väide eluliselt usutav, sest kostja näol ei ole tegemist suure ettevõtjaga, seetõttu ei saanud arvete eest tasumised jääda aasta jooksul kostjale märkamata (hageja esitatud kostja pearaamatu väljavõte), samuti majandusaasta aruande eest tasutud summa. Teiseks on hageja esitanud tõendeid, millest nähtub, et ülekannete tegemine oli kostja juhatuse liikme ülesandeks. Hageja on esitanud selle kohta tõendina 02.03.2015.a. kostja juhatajale M.M.le edastatud e-kirja, milles sisaldus meeldetuletus hagejale arve tasumiseks. Seega on leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et poolte vahel oli kokkulepe majandusaasta aruande koostamise eest

2-15-14818

lisatasu maksmiseks. Kostja on hageja arvete eest tasunud, kiites sellega heaks nii igakuise tasu kui ka raamatupidamisteenuse eest lisatasu maksmise kohustuse. Kaudselt kinnitab eelnimetatud järeldust täiendavalt asjaolu, et kostja uus raamatupidaja Maarika Varik on esitanud käibedeklaratsioonid juunikuu 2015 kohta 16.07.2015 ja juulikuu 2015 kohta 21.08.2015.a. kostja 2015.aasta juunikuu käibedeklaratsioonil KMD INF B osas on real 5 deklareerinud teenuse saamine FinantsTuba OÜ-lt 16.06.2015 arve nr 208 alusel arve summa koos käibemaksuga 2160 eurot ning sellelt arvestatud sisendkäibemaks summas 360 eurot. Hageja 16.06.2015 arve nr 208 summas 2160 eurot koos käibemaksuga arve kirjelduses oli teenuse nimetus: raamatupidamisteenus 1 kuu summa ilma käibemaksuta 900 eurot ja majandusaasta aruanne 2014.a summa ilma käibemaksuta 900 eurot, arve summa kokku ilma käibemaksuta 1800 eurot ning sellele lisanduv käibemaks 360 eurot. Kostja kõnealust arvet kajastanud enda käibemaksuarvestuses tunnistades tegelikult hageja ees võlgnevuse olemasolu, seetõttu ei saa aruande koostamise eest hageja poolt tasu küsimine olla kostjale üllatuseks. Hageja on 09.02.2016.a. esitanud kohtule hinnakirja, millest nähtub, et majandusaasta aruande koostamine on lisateenus. Hageja väidet, et hinnakiri oli esitatud kostjale tutvumiseks aga ei kinnita teised kohtule esitatud tõendid, mis aga kohtu järeldusi lõppkokkuvõttes ei muuda, et kostja oli teadlik majandusaasta aruande eest täiendava tasu maksmise kohustusest. Vaidlust ei ole selles, et 2014. aasta majandusaasta aruanne on koostatud ja tasu on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on asjas leidnud tõendamist, et hageja poolt raamatupidamisteenuse osutamisel oli kokkulepitud kuutasu koos käibemaksuga 1080 eurot, samuti oli raamatupidamisaruande eest kostjal kohustus tasuda hagejale koos käibemaksuga 1080 eurot. Kohus leiab, et hageja FinantsTuba OÜ nõue on põhjendatud, seetõttu tuleb kostjalt MMMSPrattus OÜ-lt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2856 eurot (arvetel nr 208 ja nr 220 märgitud teenuste eest), viivised kuni 05.10.2015.a. hagi esitamiseni 58,03 eurot ja kuni kohtuotsuseni 119,50 eurot ning protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Hagihind

5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 05.10.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagi esitatud põhinõue on 2864 eurot. Hagi esitamise päev kaasa arvatud viivised 58,03 eurot + põhivõlalt aasta intress: 8,05 /365 X 365 päeva X 2904 /100 = 233,77 eurot. Hagi hinnaks seega 3147,80 eurot (2856 + 58,03 + 233,77). Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

2-15-14818

29.03.2015.a. esitas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt kostja taotleb riigilõivu summas 300 euro ja lepingulise esindaja tasu 810 euro (lisandub käibemaks) hüvitamist. Nimetatud kulu sisaldab nii hagiavalduse koostamist kui ka vastuse koostamist vastaspoole seisukohtadele, esindust kohtulikus menetluses ja lõplike seisukohtade koostamist kohtule. Kostja ei ole hageja menetluskulude vastuväiteid esitanud, nõustudes kohtuistungil kulude suurusega. Hageja, juhindudes TsMS § 176 lg-st 5 kinnitab, et kõik näidatud kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kohus mõistab kostjalt MMMSprattus OÜ-lt hageja FinantsTuba OÜ kasuks välja riigilõivu ja summas 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotluses nimetatud kulud on põhjendatud ja õigusabi taotluses nimetatud toimingud on olnud vajalikud, töötunni maksumus vastab keskmisele turuhinnale. Seega kohus rahuldab täielikult hageja menetluskulude hüvitamise taotluse. Hageja on taotlenud kostja kohustamist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja