Välja mõista Xxxx’ilt XXXXAS-i kasuks põhinõudena 341,39 eurot, seisuga 12.04.2016 viivis 52,32 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt 0,2% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2-15-123395
4.Välja mõista Xxxx XXXXAS-i kasuks põhinõudena 341,39 eurot, seisuga 12.04.2016 viivis 52,32 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt 0,2% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Välja mõista Xxxx’ilt XXXXAS-i kasuks menetluskulud 532 eurot.
4.Välja mõista Xxxx XXXXAS-i kasuks menetluskulud 532 eurot.
5.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xxxx’il ja Xxxx tasuda
XXXXAS-ile
hüvitamisele
kuuluvatelt
menetluskuludelt
viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.04.2016). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXXAS on esitanud Pärnu Maakohtule avalduse Xxxx’i ja Xxxx vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. Võlgnikud on esitanud neile esitatud makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 21.12.2015 määrusega anti nõue Xxxx’i ja Xxxx vastu üle hagimenetlusse Harju Maakohtule.
2.XXXXAS (hageja) on 11.01.2016 esitanud hagi Xxxx’i (kostja I) ja Xxxx(kostja II) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Tallinna linnas, aadressil Xxxxasuva elumaja korteriomanikud on nimetanud valitsejaks XXXXAS-i oma 26.04.2012 kordusüldkoosoleku päevakorrapunktis nr 2 tehtud otsusega. Nimetatud koosoleku päevakorrapunktis 3 on korteriomanikud volitanud valitsejat võlglastelt võlgasid sisse
2-15-123395 nõudma koosoleku protokollile lisatud volikirja alusel. Valitseja volitusi on pikendatud 22.04.2013 ja 08.04.2015 üldkoosoleku otsustega. Xxxx ja Xxxxon Tallinnas, xxxx asuva korteri kaasomanikud. Seisuga 11.01.2016 on kostjatel hagejale tasumata 16.12.2013 – 14.12.2015 osutatud elamu majandamise kulutuste ja kommunaalteenuste eest 1109,81 eurot, millele lisanduvad perioodi 25.12.2013 – 11.01.2016 eest viivised 375,21 eurot. Xxxxelamu korteriomanike 26.04.2012 üldkoosoleku otsusega on vastu võetud viivisemäär 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Menetluse käigus hageja suurendas kostjate vastu esitatud nõudeid. Hageja suurendas nõuet 537,11 euro võrra (arve nr M008105792 osas 242,43 eurot ja arve nr M008105840 osas 294,68 eurot). Kostja vastuväited hagile
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad ei võta omaks ühtegi esitatud asjaolu, hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Kostjad leiavad, et hagi on tõendamata ja neil puudub võlgnevus hageja ees. Kostja II täpsustas kohtuistungil, et tal on ainult kaks maksmata arvet. Kostjad on seisukohal, et hagejal XXXXAS-il puuduvad volitused Xxxxvalitsemiseks ja sellest tulenevalt ka korteriomanikele arvete väljastamiseks. Viivise arvestamine määraga 0,2% päevas on alusetult arvestatud viivis. Maakohtu põhjendused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on 22.03.2016 menetlusdokumendis suurendanud nõuet (I kd tl 135-142). Hageja on 01.04.2016 menetlusdokumendis nõuet täpsustanud tulenevalt eelnevast nõude suurendamisest ning kostja II poolt tehtud võlgnevuse tasumisest (II kd tl 2-7). 01.04.2016 menetlusdokumendis vähendab hageja kostjate vastu suunatud nõudeid 60 euro võrra, mis on arvel nr M008105696 kajastatud tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest summas 60 eurot. Kohtuistungil hageja loobus vähendatud nõuete osas hagist: põhinõude osas summas 904,14 eurot ja viivise osas 387,45 eurot. Hageja loobumise põhjuseks on asjaolu, et kostja II on võlgnevuse katteks teinud menetluse ajal kuus makset kokku summas 1291,59 eurot. Kostjate esindaja ei vaidle nõudest loobumisele vastu. Kohus lõpetab menetluse kummagi kostja vastu võrdsetes osades põhinõude 964,14 euro ja viivise 387,45 euro nõuete osas.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjatele kuulub võrdsetes kaasomandi osades korteriomand Xxxx(I kd tl 50).
7.Esmalt on vaidlus selle üle, kas hageja on Xxxxasuva elamu valitseja. Korteriomandiseaduse (KOS) § 20 lg 1 esimese lause järgi valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Xxxxüldkoosoleku 26.04.2012 protokolliga on tõendatud, et hageja on nimetatud valitsejaks (I kd tl 66-67). Xxxxüldkoosoleku 22.04.2013 protokolliga on tõendatud, et hageja volitusi pikendati kaheks aastaks (I kd tl 88).
2-15-123395 Xxxxüldkoosoleku 08.04.2015 protokolliga on tõendatud, et hageja volitusi pikendati kuni 08.04.2018 (I kd tl 72). Kostjad ei ole täpsustanud oma vastuväidet, mis alusel ei saa hagejat lugeda elamu valitsejaks. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on nimetatud valitsejaks.
8.KOS § 21 lg 2 p 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kohus leiab, et hagejal on KOS § 21 lg 2 p-st 5 tulenevalt õigus oma nimel hagi esitada (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-132-05, p 10). 26.04.2012 üldkoosolekul on vastu võetud otsus, et valitsejal on õigus võla sissenõudmiseks koosolekule esitatud volikirja projektis sätestatud tingimustega ning valitsejale antakse õigus nõuda sisse ja rahuldada korteriomanike esindajana nõudeid ning esitama kohtus ja kohtuväliselt nõudeid oma kohustusi nõuetekohaselt mittetäitvate korteriomanike ja kolmandate isikute vastu (üldkoosoleku protokolli p-d 3.1 ja 3.2, volikiri I kd tl 66, 68). Volikirjaga on valitsejale antud õigus oma nimel hagi esitamiseks. Samuti on üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavad (I kd tl 69, 74, 89). Vastavaid üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud.
9.Hageja on esitanud kõik nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid (I kd tl 149-358). Hageja on osutanud ja vahendanud kostjate korterile teenuseid vastavalt kinnitatud majanduskavale. Kostjad ei ole välja toonud, mis on esitatud arvestustes valesti või mis on nõude välistavateks asjaoludeks (vt 06.04.2016 kohtistungi protokoll, II kd tl 12). Kostjad leiavad, et tulenevalt vahepealsetest maksmistest ei ole neil võlgnevust hageja ees. Kohtu hinnangul on eeltoodud kostjate seisukoht ebaõige. Hageja on kõik kostjate poolt tehtud maksed arvesse võtnud ning lugenud maksetest esmalt tasutuks viivised 387,45 eurot ja seejärel põhivõlgnevuse 904,14 eurot. Kostja II on maksete tegemisel märkinud, et maksab üksnes kommunaalteenuste eest ja viivise ja muu võlaga ei nõustu (I kd tl 115-117). Sellest tulenevalt leiab kostja II, et ta on tehtud maksetega võlgnevuse tasunud. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 järgi kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 järgi võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Eeltoodust tulenevalt on hageja võlgnevuse arvestus kooskõlas seaduses sätestatuga.
10.Kostjad vaidlustavad hageja viivisenõuet. Viivise nõudmise aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivisemääraks 0,2% päevas, mis tuleneb Xxxxelamu 26.04.2012 üldkoosoleku otsusest (I kd tl 68). Nimetatud otsust on kinnitatud 22.04.2013 ja 08.04.2015 üldkoosoleku otsustega. Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis välistaksid eeltoodud otsuste kehtivuse. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist 0,2% tasumata summalt päevas. Täiendavalt lisandub viivis perioodi 23.03.2016 kuni 12.04.2016 eest, so 21 päeva, 14,34 eurot. Hageja nõue TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise sissenõudmiseks on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi
2-15-123395 jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetluskulud jäävad võrdsetes osades kostjate kanda TsMS § 165 lg 1 alusel.
12.TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud TsMS § 138 lg 2, § 144 p 1 alusel. Kohtu hinnangul on hageja riigilõiv 400 eurot põhjendatud menetluskulu.
13.Hageja lepingulise esindaja kuludeks on 1929,59 eurot (II kd tl 9-10). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
14.Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 92 eurot käibemaksuga (76,69 eurot käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tunnitasu määr mõistlik ja põhjendatud. Kostjad leiavad, et hageja poolt märgitud ajakulu õigusabile on ülemäärane ja põhjendamatu.
15.Hageja on märkinud ajakuluks kokku 20 tundi ja 45 minutit. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud järgmised hageja lepingulise esindaja kulud: maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, hagiavalduse koostamine 4 tundi, 22.03.2016 menetlusdokument 2 tundi, kohtuistungil osalemine 1 tund, kokku 7 tundi. Nõude suurendamise menetlusdokument oli esitatud puudustega ning puuduste kõrvaldamise ajakulu ei saa panna kostjate kanda. Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulud kokku 664 eurot. Kummalti kostjalt tuleb välja mõista (664 + 400 / 2) 532 eurot. Hageja on esitanud taotluse menetluskuludelt viivise tasumiseks (TsMS § 177 lg 4).
16.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.