2-15-18134/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-15-18134 menetluskulud summas 1000 eurot, mis on nõudelt tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord Kostjad võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik AS SEB Pank (edaspidi hageja) esitas kohtule 02.12.2015.a hagiavalduse Rxxxx Vxxxxja Axx Vxxx (edaspidi kostja 1 ja kostja 1 ning koos kostjad) vastu võlgnevuse nõudes (laen, intress, viivis, täiendav viivis, leppetrahv, menetluskulud). Tartu Maakohus võttis hagi 22.12.2015.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale 1 toimetati hagimaterjalid kätte isiklikult 22.12.2015. Kostjale 2 toimetati hagimaterjalid kätte samuti isiklikult 07.02.2016. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid kostjad ja hageja järgmised lepingud: Laenulepingu nr L070051209 ja selle lisakokkulepped (Leping 1, tl 10-19) ja Laenuleping nr L080030974 ja selle lisakokkulepe (Leping 2, tl 28-34). Lepingu 1 kohaselt võimaldas hageja kostjatele laenusumma 640 000 krooni kinniasja soetamiseks ja renoveerimiseks muutuva intressimääraga baasintress +0,800% aastas ning kostjad kohustusid laenu ja intressi osamaksed tasuma iga kuu annuiteetmaksetena 11. kuupäevaks hageja poolt teatatud summades, viimase osamaksega 11.10.2037. Lepingu 1 lisana 1 sõlmisid kostjad ja hageja täiendava laenu andmise kostjatele summas 15 000 krooni ja lisana 3 täiendava laenu 15 000 krooni. Kokku said kostjad hagejalt lepingu 1 kohaselt laenu 670 000 krooni (42 820,80 eurot). Probleemid laenumaksete ja intresside tasumisega algasid 11. aprillist 2013, mil kostjatel tekkisid võlgnevused hageja ees. Kostjad rikkusid lepingu 1 p 15.1.1 ning ei

2-15-18134 taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Lähtudes kostjate poolt toime pandud lepingu rikkumisest teavitas Pank 16.10.2013 lepingu 1 ennetähtaegsest lõpetamisest (tl 26-27) ning andis kostjatele tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostjad nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 10.11.2013. Lepingu 2 kohaselt võimaldas hageja kostjatele laenusumma 7034 eurot auto soetamiseks muutuva intressimääraga 6 kuu EURIBOR +3,000% aastas ning kostjad kohustusid laenu ja intressi osamaksed tasuma iga kuu annuiteetmaksetena 11. kuupäevaks hageja poolt teatatud summades, viimase osamaksega 11.09.2018. Probleemid laenumaksete ja intresside tasumisega algasid 11. aprillist 2013, mil kostjatel tekkisid võlgnevused hageja ees. Kostjad rikkusid lepingu 1 p 15.1.1 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Lähtudes kostjate poolt toime pandud lepingu rikkumisest teavitas Pank 16.10.2013 lepingu 2 ennetähtaegsest lõpetamisest (tl 39-40) ning andis kostjatele tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostjad nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 10.11.2013. Mõlema laenulepingu tagamiseks seati ühishüpoteek ostetavale kinnistule ja Tartus asuvale korteriomandile. Pantijateks olid Rxxxx Vxxx ja Mxxxxxxx Txxxxxxx. Mõlemad kinnistud müüdi avalikul enampakkumisel ning korteriomandi müügist saadud 4397,28 euroga kattis hageja lepingu 1 põhiosa summas 4397,28 eurot. Kinnistu müügist saadud 6776,06 euroga kattis hageja lepingu 1 põhiosa summas 1412,75 eurot ning lepingu 2 põhiosa summas 5090,36 eurot ja intressid summas 272,95 eurot. Lepingust 1 tulenev nõue on 28 222,59 eurot (22 033,40 laenu põhiosa, 156,58 intressid, 4466,57 viivised, 1566,04 leppetrahv). Lepingust 2 jäi üles vaid viivisenõue 810,27 eurot. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt lepingust 1 tuleneva põhivõla 22 033,40 euro, intressi 156,58 euro, viivise 4466,57 euro, tasumata leppetrahvi 1566,04 ja lepingust 2 tuleneva viivise 810,27 euro tasumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja lepingujärgse põhisumma võlgnevuse 22 033,40 eurot ning intressi 156,58 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostjate poolt tasumata lepingu 1 põhisummadelt viivist perioodil 11.04.2013 kuni 30.11.2015. Lepingu 1 p 15.5 sätestab, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist 9% aastas. Kui muutub VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär ja /või muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. P 14.1 sätestab, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 94 lg 1), siis on lepingu punktis 15.5

2-15-18134 sätestatud viivise määr võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga. Kui viivisemäära reguleerivad seadusesätted muutuvad, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu 1 viivisearvestuse tabelist (tl 44) nähtuvalt on hageja viivist arvestanud korrektselt. Hageja on arvestanud kostjate poolt tasumata lepingu 2 põhisummadelt viivist perioodil 11.05.2012 kuni 17.08.2015. Lepingu 2 p 15.5 sätestab, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid või muid makseid (v.a viivise ja intressi maksed) tähtaegselt, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Viivise arvutamine algab makse tegemiseks ettenähtud tähtpäeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tasumisele eelneval päeval. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu 2 viivisearvestuse tabelist (tl 45) nähtuvalt on hageja viivist arvestanud korrektselt. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 01.12.2015 kuni 12.04.2016 tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 649.54 eurot (0,022% x 22 033,40€ x 134 p). Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise summas 5926,38 eurot (4466,57+810,27+649.54). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 22 033,40 eurot. Hageja nõuab leppetrahvi 1566,04 euro väljamõistmist kostjatelt, mis on leppetrahv tagatise mittekindlustamise eest. VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu 1 p 18.1 kohaselt kohustub laenusaaja kindlustama laenulepingu täitmise tagamiseks panditud vara, teistsuguse kokkuleppe puudumisel 10 päeva jooksul alates tagatislepingu sõlmimise päevast panga aktsepteeritud kindlustusandja juures panka rahuldavatel tingimustel ja tagama kindlustuslepingu kindlustuskaitse kehtivuse kuni laenulepingu lõppemiseni. Lepingu punkt 15.6 sätestab, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut maksete tegemisega mitteseotud laenulepingus toodud kohustust, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% (viie protsendi) ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Hageja 2012-2015.a kehtinud hinnakirja kohaselt oli leppetrahvi suuruseks 31,96 eurot kuus iga kuu eest, mil tagatisvaral puudus kohustuslik kindlustus. Hageja poolt esitatud trahvinõudearvestuse tabelist (tl 61-62) nähtuvalt on hageja arvestanud leppetrahvi korrektselt. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 1566,04. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 29 650,01 eurot, millest 22 033,40 eurot moodustab põhivõlg, 156,58 eurot intress, leppetrahvi 1566,04 ja 5893,99 eurot viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 13.04.2016 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.