Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: F.W (e-post: xxx) Kostja: O.F (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt O.F hageja Svea Finance OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1094,94 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, intressivõlgnevuse summas 2,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 217,07 eurot ja viivis põhivõlalt (1094,94 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja O.F kanda ja 20% ulatuses hageja Svea Finance OÜ kanda.
4.Mõista kostjalt O.F hageja Svea Finance OÜ kasuks välja menetluskulud summas 378,58 eurot.
Mõista kostjalt O.F väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis
oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1275,97 eurot, intress summas 61,62 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 71,69 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 45 eurot. Juhul kui kohtu hinnangul on krediiti väljastades rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja poolt esitatud alternatiivse nõude kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1094,94 eurot ning intressivõlgnevus summas 2,67 eurot.
2.Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt Svea Finance AS (edaspidi hageja) ja O.F (edaspidi kostja) allkirjastasid 15.06.2022 müügi- ja järelmaksulepingu nr xxx, millega kostja ostis kauba nimetustega: Super Soco elektrimopeedi lisaaku. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS müüjale M OÜ-le väljamakse summas 1 600 eurot. M OÜ loovutas Lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance Asile.
3.Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama hagejale krediidi (1600 eurot) ja järelmaksu lisatasu (115,20 eurot) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi (7,50% aastas) vastavalt Lepingu lisaks olevale müügi- ja järelmaksulepingu maksegraafikule 36 kuu jooksul. Lepingu kohane krediidi kulukuse määr on 20,26%.
4.Kuivõrd kostja Lepingut kohaselt ei täitnud, sest jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse, siis ütles hageja Lepingu 10.07.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega Lepingu 15.07.2023 erakorraliselt üles. Ülesütlemisavaldus on edastatud võlgnikule 10.07.2023 e-kirjaga, mille kohaletoimetamist tõendab lisatud teade. Lisaks on ülesütlemisavaldus saadetud kostjale ka posti teel Lepingus kokkulepitud aadressil: xxx.
5.Kuivõrd kostja jäi Lepingust tuleneva kolme osamakse tasumisega viivitusse andis hageja talle 22.06.2023 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevata summa tasumiseks ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga summas 193,34 eurot avalduses märgitud tähtpäevaks (06.07.2023), siis ütleb hageja Lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Osamaksed, mille tasumisega oli kostja täiendava tähtaja andmise avalduse saamise seisuga võlgnevuses olid 15.04.2023 osamakse, 15.05.2023 osamakse ning 15.06.2023.
2 / 11
6.Täiendava tähtaja andmise avalduses märgitud tähtpäevaks kostja oma võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 10.07.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega 15.07.2023 Lepingu erakorraliselt üles ja nõudis kogu võla tasumist.
8.Eelnevast tulenevalt oli kostjal Lepingust tulenev põhiosa võlgnevus summas 1349,57 eurot (summa 1349,57 = algne põhiosa võlgnevus summas 1600 eurot (s.o finantseeritav summa 1600 eurot + järelmaksu lisatasu 115,20 eurot miinus Lepingu kestel tasutud põhiosa võlgnevused kogusummas 365,63 eurot). Lepingu ülesütlemisel arvestas hageja põhisummast, s.o 1349,57 eurost, maha järelmaksu lisatasu sissenõutavaks mitte muutunud tulevikosa maksed summas 73,60 eurot, millest tulenevalt oli Lepingu ülesütlemisel ning on ka käesoleva hetke seisuga põhisumma võlgnevus summas 1275,97 eurot (1275,97=1349,57–73,60), mida selgitavad täiendavalt ka Lepingu lõpetamistingimused.
9.Lepingust tulenevalt oli intressimääraks 7,50%i aastas. Intress kuulus Lepingu kohaselt tasumisele maksegraafiku tähtpäevadel, s.o. iga kuu 15ndal kuupäeval (perioodil 15.07.2022– 15.06.2025). Juhul kui kostja tähtaegselt intressi ei tasunud, tekkis tal intresside võlgnevus. Kostja tasus intressi lepingu kehtivuse ajal kogusummas 159,25 eurot. 10.07.2023 seisuga oli kostjal intresside võlgnevus summas 61,62 eurot. Võlasaldo arvestuses toodud „Intressi võlg“ summas 61,62 eurot koosneb maksegraafiku kohasest intresside võlast summas 58,64 eurot ning sellele liidetud tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud intressist summas 2,98 eurot.
10.Lepingust tulenevalt on intressimääraks 7,50%-i aastas, seaduses sätestatud viivisemäär on alates 01.07.2023 12%. Kuni Lepingu ülesütlemiseni 10.07.2023 on tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivist määras 7,50% aastas ning summas 1,63 eurot. Alates 16.07.2023 kuni käesoleva hagi esitamise päevani (29.12.2023, kaasa arvatud) on kostja olnud põhivõla summas 1275,97 euro tasumisega viivituses 167 päeva, mistõttu viivise suuruseks on 70,06 eurot, mis nähtub viivisearvestusest. Viivise suuruseks on kokku 71,69 eurot (arvutuskäik: viivis summas 1,63 eurot + viivis summas 70,06 eurot).
11.Kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 sätestab Lepingu p 8, et lepingust tulenevate maksetega viivitamise korral Lepingu kehtivusajal kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale tasulise meeldetuletuskirja saatmise hüvitist summas 5 eurot.
12.Kostjale on edastatud Lepingu kehtivuse jooksul meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Juhindudes VÕS §1132 lg-s sätestatust on hageja arvestanud ja nõuab kostjalt meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale Lepingu kehtivuse ajal, hüvitist kogusummas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab on saadetud kostjale 28.04.2023, 23.05.2023 ja 22.06.2022. Nendele meeldetuletustele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS ja eposti teel edastatud teavitused) vastavalt meeldetuletuste raportile.
13.Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas hageja Lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kostjalt Svea Inkasso OÜ abil, kelle poolt saadeti hageja nimel kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja vastavalt 20.07.2023 ja 31.07.2023. Meeldetuletuskirjade saatmisega seoses on hagejale tekkinud kahju summas 30 eurot, sellest 25 eurot esimese tasulise meeldetuletuskirja eest ning 5 eurot teise kirja eest, mille hüvitamist hageja nõuab.
14.Lähtuvalt VÕS § 1132 sätestatust on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist sissenõudmiskulude 3 / 11
hüvitamist kokku summas 45 eurot, millest 15 eurot Lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 30 eurot pärast Lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirja eest.
15.Kostjale laenu väljastamisel lähtus hageja vastutustundliku laenamise põhimõttest ning hindas kostja krediidivõimelisust. Hageja viis läbi laenuanalüüsi eesmärgiga arvutada välja taotlejale sobilik laenukoormus. Taotleja regulaarsete sissetulekute ja kohustuste kindlakstegemiseks palus hageja kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta. Kostja märkis oma igakuiseks sissetulekuks 2100 eurot ning finantskohustusteks 400 eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk 8,60. Selline skoorinumber tähendab, et esineb 8,60%-iline võimalus, et isik jääb järgneva 12 kuu jooksul lepingust tulenevate kohustuste tasumisega võlgu rohkem kui 30 päeva. Kõnealuse protsendi põhjal oli hagejal alust oma varasemale kogemusele tuginedes järeldada, et taotleja suudab oma lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu kohane igakuine planeeritav makse suurus oli 58,34 eurot, mis jäi laenuanalüüsiga lubatud piiridesse. Hageja analüüsis lepingu sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades selleks kontrolli Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistris. Nimetatud registri kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal avaldatud kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid, mis olid lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul. Maksehäirete puudumist Lepingu sõlmimise ajal tõendab täiendavalt ka lisatud 21.12.2023 maksehäireregistri väljavõte, millest nähtub, et kostjal puudusid Lepingu sõlmimise ajal kehtivad maksehäired. Kostja varaseim maksehäire on registreeritud 11.03.2023, mis on ca 9 kuud hilisem kui kostjale hageja poolt laenu väljastamise aeg, millest tulenevalt ei saanud hageja ei selle ega ka kostjal hiljem tekkinud maksehäiretega lepingut sõlmides arvestada. Hageja ei saa vastutada selle eest, kui kostja võtab pärast hagejaga lepingu sõlmimist täiendavaid kohustusi, mis raskendavad tema majanduslikku olukorda.
16.Kuigi hageja on seisukohal, et hageja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust korrektselt, siis esitati siiski VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus. Seda tulenevalt asjaolust, et võrreldes krediidi väljastamise aegse ajaga (s.o juuni 2022) on tingimused, millele vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks peab krediidivõimelisuse hinnang vastama, väga oluliselt karmistunud, millise asjaoluga hageja krediidi väljastamise ajal ei saanud etteulatuvalt arvestada ning millest tulenevalt on keeruline prognoosida, millisele järeldusele kohus hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas jõuab. Hageja selgitab, et on ümberarvestust koostades lähtunud alljärgnevast: hageja on arvestanud kostja poolt tehtud osamaksete tagasimaksed kogusummas 525,05 eurot kattuvas ulatuses finantseeritud põhisumma (s.o 1600 eurot) ja seadusjärgse intressi (s.o 22,66 eurot) katteks. Arvestust tehes ei ole hageja lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (järelmaksu lisatasu) arvesse võtnud ning nende katteks kostja poolt tehtud osamakseid arvestanud, intressi on arvestatud vaid VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras. Tehtud arvestuse alusel on Lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas 1094,94 eurot ning intressivõlgnevus summas 2,67 eurot. (s.o väljastatud krediidisumma 1600 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud tagasimaksed põhiosa katteks summas 505,06 eurot ning seadusjärgne intress kuni 15.07.2023 summas 22,66 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud makstest seadusjärgse intressi katteks arvestatud summad kogusummas 19,99 eurot).
17.Leping on kooskõlas VÕS §-iga 4062, mille kohaselt tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei tohi ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 15.06.2022, mil Lepingu sõlmiti, oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%, millest tulenevalt oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr aastas 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse esialgne määr välja toodud ning see on 20,26% aastas, mis on rohkem kui kaks korda madalam kui lubatud 4 / 11
maksimaalne määr. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et krediidisumma on 1715,20 eurot (s.o finantseeritav põhiosa summas 1600 eurot + järelmaksu lisatasu summas 115,20 eurot 1600 eurot), intressimäär on 7,50% aastas ning intress kokku on 385,04 eurot, lepingu sõlmimise päevaks on 15.06.2022, maksete tähtpäevad on järgmised – esimese makse kuupäev 15.07.2022 ning järgnevad 35 osamakset 15ndal kuupäeval, lepingu sõlmimistasu on 0,00 eurot ning arvutus on tehtud eeldusega, et kogu krediit võetakse kasutusse ning tasud tasutakse viivitamata ja täies mahus. Samuti on arvestatud, et perioodiliselt makstavad tasud tasutakse kokkulepitud perioodide kaupa. Krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võtnud hageja arvesse kulusid ja tasusid, mida Klient peab tasuma Lepingu rikkumisel ja muid kulusid, mis ei ole hagejale Lepingu sõlmimisel teada. Krediidi kulukuse määr on lepingus toodud õigesti. Lisaks on lepingu esilehel välja toodud krediidi kogukulu summa 2100,24 eurot. Krediidi kogukulu on moodustunud järgmiselt: finantseeritav summas 1600 eurot + lepingu sõlmimistasu 0 eurot + järelmaksu lisatasu 115,20 eurot + lepingu kehtivuse ajal tasutav intress summas 385,04 eurot. Krediidi kulukuse määr, krediidi kogukulu summa ja nende arvutamisel arvesse võetavad parameetrid on lisaks lepingu esilehele välja toodud ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel punktis 3. Kostja seisukoht
Kostja ei ole hagile vastanud.
Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 15.06.2022 müügi- ja järelmaksulepingu nr xxx (dtl 50-53). Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (kui krediidiandja) müüjale M OÜ-le väljamakse summas 1 600 euro. Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama Svea Finance ASile krediidi (1600 eurot) ja järelmaksu lisatasu (115,20 eurot) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi (7,50% aastas) vastavalt Lepingu lisaks olevale müügi- ja järelmaksulepingu maksegraafikule 36 kuu jooksul. Kostja tasus Lepingu alusel perioodil 27.07.2022 – 17.03.2023 hagejale 10 osamaksega 365,63 eurot põhiosa katteks (dtl 74-75), lepingu ülesütlemisel arvestas hageja põhisummast maha järelmaksu lisatasu sissenõutavaks mitte muutunud tulevikosa maksed summas 73,60 eurot. Järelikult põhivõlgnevus kokku on 1275,97 eurot (algne põhiosa võlgnevus summas 1600 eurot (s.o finantseeritav summa 1600 eurot + järelmaksu lisatasu 115,20 eurot - Lepingu kestel tasutud põhiosa võlgnevused kogusummas 365,63 eurot - järelmaksu lisatasu sissenõutavaks mitte muutunud tulevikosa maksed 73,60 eurot). Kostja tasus intressi lepingu kehtivuse ajal kogusummas 159,25 eurot. 10.07.2023 seisuga oli kostjal intresside võlgnevus summas 61,62 eurot (dtl 74-75).
21.Esile toodud asjaoludel andis hageja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.
22.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).
23.Lepingu kohane krediidi kulukuse määr oli 20,26%. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.
24.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 20.26% (dtl 54). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 5 / 11
25.Kostja sai 1600 eurot krediiti, lisaks kohustus tasuma järelmaksu lisatasu 115,20 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid põhinõude katteks 365,63 eurot ning intressi katteks 159,25 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1275,97 eurot, intress summas 61,62 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 71,69 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 45 eurot.
26.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)
Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:
„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“
28.Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
29.Hageja on selgitanud, et hageja viis läbi automaatse laenuanalüüsi eesmärgiga arvutada välja taotlejale sobilik laenukoormus. Taotleja regulaarsete sissetulekute ja kohustuste kindlakstegemiseks palus hageja kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta. Kostja märkis oma igakuiseks sissetulekuks 2100 eurot ning finantskohustusteks 400 eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt genereeritud skoorimudelit, mis
24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 6 / 11
näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk 8,60 (dtl 109). Selline skoorinumber tähendab, et esineb 8,60%-iline võimalus, et isik jääb järgneva 12 kuu jooksul lepingust tulenevate kohustuste tasumisega võlgu rohkem kui 30 päeva. Kõnealuse protsendi põhjal oli hagejal alust oma varasemale kogemusele tuginedes järeldada, et taotleja suudab oma lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu kohane igakuine planeeritav makse suurus oli 58,34 eurot, mis jäi laenuanalüüsiga lubatud piiridesse. Hageja analüüsis lepingu sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades selleks kontrolli Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistris (dtl 110). Nimetatud registri kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal avaldatud kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid, mis olid lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul. Maksehäirete puudumist Lepingu sõlmimise ajal tõendab täiendavalt ka lisatud 21.12.2023 maksehäireregistri väljavõte (dtl 68-69), millest nähtub, et kostjal puudusid Lepingu sõlmimise ajal kehtivad maksehäired. Kostja varaseim maksehäire on registreeritud 11.03.2023, mis on ca 9 kuud hilisem kui kostjale hageja poolt laenu väljastamise aeg, millest tulenevalt ei saanud hageja ei selle ega ka kostjal hiljem tekkinud maksehäiretega lepingut sõlmides arvestada. Hageja ei saa vastutada selle eest, kui kostja võtab pärast hagejaga lepingu sõlmimist täiendavaid kohustusi, mis raskendavad tema majanduslikku olukorda. Hageja lähtus krediidi väljastamisel põhimõttest, et finantseerimisel on taotleja finantskohustuste osakaalu maksimaalseks lubatud määraks 45% taotleja netosissetulekust (koos hageja poolt väljastatava krediidi igakuise tagasimaksega). Hageja arvestab, et ülejäänud osa netosissetulekust, kuid mitte vähem kui riiklik elatusmiinimum, peab jääma tarbijale muudeks kuludeks, sealhulgas majapidamiskuludeks. Hageja hindas, et kostja sissetulekuid (2100 eurot kuus) ja kohustusi (400 eurot/kuus) arvestades, on kostja suuteline igakuiselt tasuma Lepingus kokku lepitud osamakse summas 58,34 eurot.
30.Kohus leiab, et kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta.
31.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe 7 / 11
liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
32.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.2 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0% (lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022), 2,5% (01.01.2023 – 30.06.2023), 4% (01.07.2023 – 15.07.2023 ülesütlemiseni).3 Seega on krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
33.Hageja on 16.05.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on arvestanud kostja poolt tehtud osamaksete tagasimaksed kogusummas 525,05 eurot kattuvas ulatuses finantseeritud põhisumma (s.o 1600 eurot) ja seadusjärgse intressi (s.o 22,66 eurot) katteks. Arvestust tehes ei ole hageja lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (järelmaksu lisatasu) arvesse võtnud ning nende katteks kostja poolt tehtud osamakseid arvestanud, intressi on arvestatud vaid VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras. Tehtud arvestuse alusel on Lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas 1094,94 eurot ning intressivõlgnevus summas 2,67 eurot. (s.o väljastatud krediidisumma 1600 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud tagasimaksed põhiosa katteks summas 505,06 eurot ning seadusjärgne intress kuni 15.07.2023 summas 22,66 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud makstest seadusjärgse intressi katteks arvestatud summad kogusummas 19,99 eurot).
34.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
35.10.07.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega ütles hageja leping erakorraliselt üles 15.07.2023 (dtl 70-71). 22.06.2023 on saadetud avaldus täiendava kahenädalase tähtajaga võlgnevata summa tasumiseks avalduses märgitud tähtpäevaks (06.07.2023) (dtl 72). Osamaksed, mille tasumisega oli kostja täiendava tähtaja andmise avalduse saamise seisuga võlgnevuses olid 15.04.2023 osamakse, 15.05.2023 osamakse ning 15.06.2023 (dtl 73-74). Seega oli ülesütlemine kehtiv.
36.Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Hageja nõuab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lubatud seadusjärgses määras intressi – 0% (lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022), 2,5% (01.01.2023 – 30.06.2023), 4% (01.07.2023 – 15.07.2023 ülesütlemiseni).
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)
Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 8 / 11
Maksmata intressivõlg kokku on 2,67 eurot (dtl 111-113). Seega mõistab kohus kostjalt välja tagastamata põhivõla 1094,94 eurot ning intressivõlgnevuse summas 2,67 eurot.
37.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
38.Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele. Hageja taotlusel mõistab kohus välja viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.03.2025 summas 217,07 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 04.03.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 1094,94 eurot kuni põhinõude tasumiseni.
39.Hageja on nõudnud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 45 eurot ning seda nõuet ei ole hageja esitanud alternatiivsena (s.t sõltuvana sellest, kas maakohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise või mitte). Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid.
40.VÕS 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.
41.Hageja nõuab enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 1). Hageja on saatnud lepingu kehtivuse ajal kolm meeldetuletust (28.04.2023, 23.05.2023 ja 22.06.2022 (dtl 72, 77-78). Neile eelnesid tasuta meeldetuletused (dtl 79). Eelnevast tulenevalt on hageja 15 euro suurune nõue VÕS § 113 2 lg 1 alusel põhjendatud ning samuti kooskõlas pooltevahelise lepingu punktiga 8. Maakohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt välja 15 eurot enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (5 eurot iga kirja eest).
42.Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 30 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja nõuab hüvitist 25 eurot 20.07.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest (dtl 83-84) ja 5 eurot 31.07.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest (dtl 85). See on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 punktiga 3. Maakohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab kostjalt välja 30 eurot pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest.
43.Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 16.05.2024 kinnistuse alusel rahuldamata. 9 / 11
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
45.Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 80% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning 20% ulatuses hageja kanda.
46.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
47.Harju Maakohtu 22.01.2025 määrusega andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud varasemalt 29.12.2023. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjal oleks menetluskulud menetluses tekkinud (TsMS § 174 lg 1 teine lause). Seega jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ning ei mõista neid kostja kasuks välja.
48.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
49.Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2). Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud.
50.Hageja esindaja on õigusabi osutanud tunnihinnaga 90 eurot kolme tunni ulatuses kokku 270 eurot, millele lisandub käibemaks 54 eurot, kokku 324 eurot. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses, 90 eurot/tunnis (käibemaksuta). Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 135 eurot. Hageja selgitab, et hagejal on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33. 2023. aastal on Svea Finance ASil õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 86% tasutud käibemaksust. Järelikult hageja esindajakulud kokku on 158,22 eurot (koos käibemaksuga: (135 x 20%) x 86%).
Seega on hageja menetluskulud kokku 473,22 eurot (158,22+315).
52.Kuna kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 80% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 378,58 eurot (80% 473,22 eurot).
53.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10 / 11
54.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
11 / 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.