1.Jätta Tartu Maakohtu 26. veebruari 2016. a määrus riigilõivu osamaksetega tasumise võimaldamise osas muutmata. Määrata riigilõivu tasumiseks uued tähtajad.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 26. veebruari 2016. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt.
Jätta rahuldamata G.R.i avaldus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.2.Võimaldada G.R.il tasuda riigilõiv summas 300 eurot osamaksetena. Esimene osamakse summas 75 (seitsekümmend viis) eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud kolm osamakset summas 75 (seitsekümmend viis) eurot tuleb tasuda
määruse jõustumise kalendrikuule järgneva kolme kuu jooksul kuu 20. kuupäevaks.
3.3.Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE513300333522160001 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal). Makse selgitusse märkida kohtuasja number ja toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse. Viitenumbriks märkida 99916100004975. Tartu Maakohtule teatada riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või esitada tasumist tõendav dokument, millel on näidatud kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti.
3.4.Kui hageja riigilõivu esimest osamakset ei tasu, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata.
4.Jätta rahuldamata taotlus tunnistada TsMS § 186 lg 2 teine lause põhiseadusega vastuolus olevaks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus määruse resolutsiooni p-i 4 peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.G.R. esitas 05.02.2016. a Tartu Maakohtule hagi T.T.K. vastu tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotleja märkis, et tema ülalpidamisel on alaealine laps, taotleja on töötu üliõpilane. Taotleja igakuised püsikulutused on transpordikulud 50 eurot, kulutused toidule 270 eurot, lapse toitlustus koolis 15 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 30 eurot, ravimid, hügieenitarbed 25 eurot, laenu tagasimakse 160 eurot, õppeteenustasu ühes kuus 141,66 eurot. Taotleja sissetulekuks on töötuskindlustus 340 eurot ja peretoetus 45 eurot. Lapse isa maksab lapsele igakuiselt elatist 250 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jättis 26.02.2016. a määrusega rahuldamata taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Maakohus võimaldas G.R.il tasuda riigilõivu summas 300 eurot maksegraafiku alusel järgnevalt: 75 eurot hiljemalt 15.03.2016, 75 eurot hiljemalt 15.04.2016, 75 eurot hiljemalt 15.05.2016, 75 eurot hiljemalt 15.06.2016. Hageja on märkinud hagihinnaks 3500 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagilt tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja on märkinud taotluses enda perekonna sissetulekuks 635 eurot, väljaminekuid on igakuiselt ligikaudu 690 euro ulatuses. Vastavalt TsMS § 186 lõikele 5 võib kohus menetlusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Kohus edastas päringud hageja kohta Eestis tegutsevatele krediidiasutustele 10.02.2016. Kohtule edastatud informatsiooni kohaselt oli hageja pangakonto jääk Swedbank AS-is seisuga 16.02.2016 381,42 eurot. Teiste krediidiasutustega taotlejal lepingulised suhted puudusid. Taotleja on OÜ XXXX asutaja ja osanik ning VVVV OÜ asutaja ja osanik. Taotlejale kuulub sõiduauto Volkswagen Golf (ehitusaasta 2005). Samuti kuulub taotlejale kinnistu asukohaga XXXX, mida taotleja enda elukohana ei kasuta. Muud olulist registritesse kantavat vara taotlejale ei kuulu. Kohus oli seisukohal, et TsMS § 181 lg-s 1 sätestatud alused hagejale menetlusabi andmiseks on täidetud. Samas ei pidanud kohus põhjendatuks vabastada hagejat riigilõivu tasumisest.
Arvestades kogutud andmeid, sh asjaolu, et suur osa taotleja sissetulekutest kulub erinevates toitlustus- või meelelahutusasutustes tasumiseks, taotlejale on pangakonto väljavõtte kohaselt makstud lapse elatisraha oluliselt rohkem kui 250 eurot kuus (veebruaris 450 eurot, jaanuaris 500 eurot, detsembris 500 eurot) ning et taotleja on tasunud õppeteenustasu 850 eurot ühekordse maksena ära 2015. a detsembris, oli kohus seisukohal, et hageja on võimeline tasuma riigilõivu 300 eurot määruse resolutsioonis märgitud maksegraafiku alusel. Kohus märkis, et Riigikohus on 13.01.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-134-08 tehtud määruse p-is 9 selgitanud, et TsMS § 186 lg 1 mõtteks ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid laenukohustusi, mis hageja on endale võtnud. Seega jättis kohus hageja majanduslikku seisundit hinnates arvestamata laenukohustuse AS-i Swedbank ees, mille katteks tasub hageja konto väljavõtte kohaselt igakuiselt ligikaudu 133 eurot, mitte aga 160 eurot, nagu hageja on taotluses märkinud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.G.R. esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vähemalt 3⁄4 riigilõivu tasumise kohustusest või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. G.R. esitas taotluse tunnistada TsMS § 186 lg 2 teine lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule juhul, kui isik ajutiselt ei ela temale kuuluvas eluasemes. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) leidis kohus ebaõigesti, et suur osa taotleja sissetulekutest kulub erinevates toitlustus- või meelelahutusasutustes tasumiseks. Avaldaja ei käi meelelahutusasutustes. Söömine väljaspool kodu ei ole meelelahutus, vaid inimese esmavajaduste rahuldamine. Kulutused toidule summas 270 eurot kuus ei ole ülepaisutatud; 2) on ebaõige käsitlus selle kohta, et kuna taotleja on tasunud õppeteenustasu 850 eurot ühekordse maksena ära 2015. a detsembris, siis on ta võimeline tasuma ka riigilõivu; 3) on ebaõige maakohtu seisukoht, et menetlusabi andmist välistab asjaolu, et lapse isa maksab lapsele elatist. Taotleja leiab, et riigilõivu maksmine lapsele makstava elatise arvelt on ebaõige. Taotleja palub tunnistada TsMS § 186 lg 2 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule juhul, kui isik ajutiselt ei ela temale kuuluvas eluasemes. Maakohus on asunud seisukohale, et kuivõrd avaldajale kuulub kinnistu asukohaga XXXXX, Tartu, kus tema püsivalt ei ela, siis on avaldajal võimalik kinnistu maha müüa ja selle arvelt tasuda riigilõiv. Taotleja on selgitanud, et kinnistu asukohaga XXXX omandas ta oma vanematelt kinkelepingu alusel. Kinnistu on koormatud eluaegse tasuta kasutamise lepinguga taotleja vanemate kasuks. Kuigi taotleja on nimetatud kinnistu formaalne omanik, ei saa ta seda tegelikkuses kasutada ega käsutada. TsMS § 186 lg 2 teises lauses toodud piirang, mis välistab menetlusabi andmise, kui isik ajutiselt ei ela tema omandisse kuuluvas eluasemes, riivab intensiivselt tema PS §-dega 15 ja 32 ettenähtud põhiõigusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 26. veebruari 2016. a määrus jätta muutmata, kuid ringkonnakohus määrab uued riigilõivu tasumise tähtajad. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks TsMS § 186 lg 2 teine lause.
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et esitatud andmete põhjal ei ole alust hagejat täies ulatuses riigilõivu tasumisest vabastada, kuna hageja ei ole täielikult maksevõimetu. Hageja on taotluses märkinud, et tema igakuised vältimatud püsikulutused on kokku ca 700 eurot, mis ei ole vastavuses hageja taotluses märgitud sissetulekutega (hageja kuusissetulekuks on töötuskindlustushüvitis 340 eurot ja peretoetus 45 eurot). Taotlusest ei nähtu, millistest vahenditest kannab hageja igakuised vältimatud püsikulutused. Järelikult on taotleja võimeline tasuma igakuised püsikulutused, mis näitab, et taotlejal on rahalisi vahendeid. Äriregistri andmete põhjal on taotleja OÜ XXXXX asutaja ja osanik ning VVV OÜ asutaja ja osanik. Eeldatavasti saab taotleja äritegevusest ka tulu. Kinnistusraamatu andmete põhjal kuulub taotlejale kinnisasi asukohaga XXX, millele taotleja ei saa käesoleval ajal sissenõuet pöörata. Taotlejale kuulub sõiduauto Volkswagen Golf (2005. a). Taotlejal rahaliste vahendite olemasolule viitab ka see, et taotleja pangakonto väljavõtte kohaselt on taotleja kandnud suuri summasid õppemaksu katteks ja riigi õigusabi kulude katteks. Ringkonnakohus leiab, et esitatud andmete põhjal ei ole alust hagejat riigilõivu tasumisest vabastada, kuna hageja ei ole täielikult maksevõimetu.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti TsMS § 181 lg-s 31 sätestatut ja võimaldas hagejal tasuda riigilõivu summas 300 eurot nelja osamaksena. Kuna maakohus on määranud osamaksete tasumise tähtajad kindlaks kindlate kuupäevadena, millest osa on käesolevaks ajaks möödunud, siis muudab ringkonnakohus osamaksete tasumise tähtaega. Ringkonnakohus määrab, et osamakse summas 75 eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud kolm osamakset tuleb tasuda määruse jõustumise kalendrikuule järgneva kolme kuu jooksul igakuuliselt summas 75 eurot kuu 20. kuupäevaks. Riigilõiv tuleb tasuda maakohtu poolt viidatud arveldusarvel märkides ära ka viitenumbri. Riigilõivu tasumisest tuleb teatada Tartu Maakohtule.
7.Ringkonnakohus jätab rahuldamata taotluse tunnistada TsMS § 186 lg 2 teine lause põhiseadusega vastuolus olevaks. Hageja leiab, et maakohus ei ole rahuldanud tema taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna taotlejale kuulub kinnistu asukohaga XXX, kus taotleja püsivalt ei ela ning seetõttu on taotlejal võimalik kinnistu müüa ja selle arvelt tasuda riigilõiv. Ringkonnakohus möönab, et maakohus on vaidlustatud määruses nimetanud, et taotlejale kuulub kinnistu, mida taotleja enda elukohana ei kasuta, kuid maakohus ei ole taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätnud rahuldamata üksnes vaidlusaluse kinnistu olemasolu tõttu. Maakohus on hinnanud taotleja maksevõimet üldiselt ja leidnud põhjendatult, et taotleja ei ole täielikult maksevõimetu ning taotleja majanduslik seis võimaldab tal tasuda riigilõivu osamaksetena. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei välista taotleja riigilõivu tasumisest vabastamisest keeldumist ka see, kui mitte lugeda kinnistut asukohaga XXX likviidseks varaks. Pealegi on TsMS § 186 lg 2 teise lause puhul tegemist normiga, mis on menetlusabi
taotlejat soodustav säte, st taotleja majandusliku seisundi hindamisel ei arvestata taotlejale kuuluvat kinnisasja, mis on tema eluase. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 186 lg 2 teine lause ei ole käesolevas asjas asjassepuutuv, kuna maakohus ei ole vastava normi tõttu jätnud taotlust riigilõivust tasumiseks vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jätab taotluse tunnistada TsMS § 186 lg 2 teine lause põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata.
8.Ringkonnakohus märgib, et hageja on taotlenud hagiavalduses tsiviilasja nr 2-15-9300 ja käesoleva tsiviilasja liitmist. Kuna tsiviilasi nr 2-15-9300 on Tartu Ringkonnakohtu menetluses ja menetlus on pooleli, siis ei ole tsiviilasjade liitmine käesoleval ajal võimalik.
9.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust riigilõivu tasumises osas seoses hageja maksevõimega. Samas ringkonnakohus märgib, et maakohus peaks enne hagi menetlusse võtmist kontrollima hagi lubatavust TsMS § 371 lg 2 p-i 1 alusel. Hageja esitas nõude tuvastada kostja poolt 6.01.2016 tehtud ülesütlemise avalduse tühisus. Ringkonnakohtu arvates on pooltevahelise suhte osas maakohus juba eelnevalt seisukoha võtnud tsiviilasjas nr 2-15-9300 ning kostja 6.01.2016 kiri on käsitletav teabena nimetatud tsiviilasjas. 6.01.2016 kiri ei ole käsitatav tahteavaldusena, mille alusel saaks tuvastada poolte vahel lepingulise suhte olemasolu või selle puudumise. Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et kui maakohus peab võimalikuks käesolevat hagi menetleda, siis kui tsiviilasjas nr 2-15-9300 jõustub maakohtu otsus, tuleb maakohtul kaaluda, kas ei esine käesolevas tsiviilasjas alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p-i 1 alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.