1.Kiviõli Soojus AS hagi V. S. vastu võlgnevuse nõudes rahuldada osaliselt, so 04.03.2016 esitatud nõude, summas 639,40 eurot, ulatuses.
2.Välja mõista V. S.`ilt /solidaarvõlgnikult/ Kiviõli Soojus AS kasuks korteriomandi, asukohaga xxx, Kiviõli, soojusenergiaga varustamisest tulenev võlgnevus summas 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot ja 40 senti, sh põhivõlgnevus 559,32 eurot perioodi 01.02.2012-31.10.2013 eest ja sissenõutavaks muutunud viivis 80,08 eurot perioodi 26.11.2013-04.08.2015 eest vastavalt VÕS § 113 lg 1.
3.Välja mõista V. S.`ilt Kiviõli Soojus AS kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (559,32 eurolt) alates 05.08.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta poolte poolt käesolevas menetluses kantud õigusabikulud poolte endi kanda.
5.Jätta kostja kanda hageja poolt tasutud riigilõiv selle õigustatud ulatuses, so summas 48,22 eurot ning välja mõista kostjalt V. S.`ilt hageja Kiviõli Soojus AS kasuks riigilõiv summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja 22 senti. Muus osas, so summas 100 eurot, jätta riigilõiv hageja enda kanda.
6.Välja mõista V. S.`ilt Kiviõli Soojus AS kasuks viivis menetluskuludelt (48,22 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.AS Kiviõli Soojus esitas 15.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. S. ja V. S. vastu võlgnevuse 1875,04 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus tegi 12.06.2015 võlgnikele maksettepaneku, mis toimetati võlgnikele R. S.`ile ja V. S.`ile kätte 16.06.2015. Võlgnik V. S. esitas 19.06.2015 nõudele vastuväite. R. S.`i suhtes tegi kohus 17.07.2015 maksekäsu, millega kohus kohustas solidaarvõlgnikku R. S.`i tasuma AS-le Kiviõli Soojus põhivõlgnevuse summas 1875,04 eurot, kõrvalnõuded summas 120 eurot, riigilõivu summas 76,78 eurot ja menetluskulud summas 20 eurot. Pärnu Maakohtu 17.07.2015 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue V. S. suhtes üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
2.04.08.2015 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 1543,43 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Kiviõlis xxx korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud R. S. alates 11.11.2013. Enne seda kuulus antud korter abikaasade V. ja V. S. ühisvarasse. Vastavalt 02.09.2013 pärimistunnistusele on V. S. pärijateks 1⁄2 suuruses mõttelises osas abikaasa V. S. ja teise 1⁄2 suuruses mõttelises osas - poeg R. S.. Pärimistunnistuse punkti 3 kohaselt on läinud kostjatele üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Hageja on võrguettevõtjana kütnud elamut asukohaga Keskpuiestee 41, Kiviõli, s.h. kostjale kuuluvat korteriomandit ja esitab VÕS § 1018 lg 1 p 3 alusel korteriomanikule arved. Korteriomanik on kohustatud kütteteenuse (soojusenergia) kasutamise eest tasuma vastavalt
esitatud arvetele. Kostja on jätnud oma kohustused hageja ees täitmata ning arved täies ulatuses tasumata. 01.08.2015.a seisuga moodustab kostja võlg hageja ees kokku 1 526,43 eurot (31.05.15 arve nr 12749). Võlgnevus on tekkinud perioodil 01.02.2012.a kuni 31.05.2015.a. Hageja arvestas viiviseid seadusjärgse viivisemääraga alates 15.06.2015.a kuni 04.08.2015 summas 17 eurot (8,05% aastas põhinõudelt 1 526,43 eurot 50 päeva eest). Hageja palus kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 1543,43 eurot, sh põhivõlgnevuse 1 526,43 eurot ja viivised 17 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (1 526,43 eurot) alates 05.08.2015.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud summas 425 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 200 eurot, kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (tl. 11-24).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 23. septembril 2015 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kostja arvamuse kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna Jõhvi notar Tiit Juse poolt 30.10.2013 tõestatud ühisomandi lõpetamise, üleelanud abikaasa osa ühisvaras suuruse kindlaksmääramise ja pärandava jagamise lepingu; üleelanud abikaasale kuuluva mõttelise osa lepingu esemetest kinkelepingu; asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste (tl. 41-50) kohaselt läheb V. S.`i osa 02.09.2013 pärimistunnistusega (tl. 39-40) päritud pärandvarast, so 1⁄2 korteriomandist aadressil xxx, Kiviõli, kinkelepinguga üle pärija R. S.`i omandisse kinnistusraamatusse kandmise hetkest. R. S. on vaidlusaluse korteriomandi omanik alates 11.11.2013. Seega leiab kostja, et tal puudub võlgnevus hageja ees. Kostja palus lõpetada tsiviilasja menetlus (tl. 36-50).
4.Kostja lepinguline esindaja I. Kuzmina esitas 27.09.2015 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud alljärgnevatel põhjendustel: Kostjale on ebaselge, millise perioodi eest võlgnevust nõutakse, kuna kostja ei ole alates 11.11.2013 vaidlusaluse korteriomandi omanik; Selgusetud on võlgnevuse kujunemise alused, nõue on tõendamata; Hageja ei ole tõendanud käsundita asjaajamist – hageja viitab sellele selleks, et 3-aastase aegumistähtaja asemel rakendada 10-aastast aegumistähtaega; Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei ole tegemist käsundita asjaajamisega, vaid hageja, kui võrguettevõtja ja kaasomanike enamuse või volitatud esindaja vahel sõlmitud soojuse müügilepinguga. Kostja palus jätta hagi põhinõude osas rahuldamata põhjusel, et põhinõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kuna põhinõue ei kuulu rahuldamisele, siis ei ole põhjendatud ka viivise nõue. Kostja palus jätta hagi põhinõude ja viiviste osas rahuldamata TsÜS § 146 lg 1 alustel vanemate, kui 10 aastat, nõuete osas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja menetluskulud on 600 eurot. (tl. 54-60).
5.Kohus teatas 23.02.2016 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 07. märtsini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 21. märtsil 2016 kohtu kantselei kaudu (tl. 83).
NÕUDE TÄPSUSTUS
6.Hageja esitas 04.03.2016 kohtule haginõude täpsustuse. Seoses asjaoluga, et kostja oli korteriomandi xxx, Kiviõli, omanik kuni 11.11.2013, vähendas hageja haginõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus perioodi 01.02.2012-31.10.2013 summas 559,32 eurot ja viivis perioodi 26.11.2013-04.08.2015 eest summas 80,08 eurot (vastavalt VÕS § 133 lg 1). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (559,32 eurot) alates 05.08.2015.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (avalduses ilmse ebatäpsusena märgitud viivise protsendiks 0,02 % päevas). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras. (tl. 6682). 04.03.2016 esitas hageja esindaja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 725 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 600 eurot, samuti mõista kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras (tl. 85-90).
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja lepinguline esindaja I. Kuzmina esitas 14.03.2016 kohtule vastuse seoses haginõude vähendamisega. Kostja hagi ei tunnista, kostja arvamuse kohaselt on nõue tõendamata ning kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Seoses haginõude vähendamisega 66,63% ulatuses palub kostja jätta kostja menetluskulud 66,63% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud moodustavad 840 eurot (7x120).
8.Kohus teatas 17.03.2016 menetlusosalistele, et kohtuotsus teatavaks 11. aprillil 2016 kohtu kantselei kaudu (tl. 99).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt so 04.03.2016 esitatud nõude, summas 639,40 eurot, ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli korteriomandi, asukohaga xxx, Kiviõli, ühisomanik alates 22.12.2010 kuni 15.04.2013 (so kuni abikaasa V. S.`i surmani). 02.09.2013 pärimistunnistuse (tl. 18-19, 39-40) kohaselt võttis kostja vastu 1⁄2 V. S.`i pärandvarast, so nii vara kui ka kohustused, so kostja muutus korteriomandi kaasomanikuks (kaasomandis R. S.`iga).
10.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt, pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetest lähtuvalt oli korteriomand, asukohaga xxx, Kiviõli, alates 22.12.2010 abikaasade V. S.`ja V. S.`i ühisomandis. V. S. suri 15.04.2013. Vastavalt 02.09.2013 pärimistunnistusele on V. S. pärijateks 1⁄2 suuruses mõttelises osas abikaasa V. S. ja teise 1⁄2 suuruses mõttelises osas - poeg R. S.. Pärimistunnistuse punkti 3 kohaselt on läinud kostjatele üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (tl. 18-19, 39-40). Jõhvi notar Tiit Juse poolt 30.10.2013 tõestatud ühisomandi lõpetamise, üleelanud abikaasa osa ühisvaras suuruse kindlaksmääramise ja pärandava jagamise lepingu; üleelanud abikaasale kuuluva mõttelise osa lepingu esemetest kinkelepingu; asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste (tl. 41-50) kohaselt läks V. S.`i osa 02.09.2013 pärimistunnistusega (tl. 39-40) päritud pärandvarast, so 1⁄2 korteriomandist aadressil xxx, Kiviõli, kinkelepinguga üle pärija R. S.`i omandisse. Korteriomand on R. S.`ile üle läinud kinnistusraamatusse kandmise hetkest, so alates 11.11.2013. Ülaltoodust tuleneb, et kostja V. S.`i kohustused korteriomandi, asukohaga xxx, Kiviõli, ülalpidamise osas lõppesid 10.11.2013.
13.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Keskpuiestee 41asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Tarbijapaigaldis kuulub korteriomanike kaasomandisse, seega tarbijapaigaldise omanikuks on kõik korteriomanikud ühiselt (vt Riigikohtu 30.11.2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 p 18.) Korterelamus Keskpuiestee 41 ei ole korteriühistut moodustatud.
14.Esialgses hagis palus hageja kostjalt välja mõista võlg ajavahemiku 01.02.2012-31.05.2010 eest 1 526,34 eurot. 04.03.2016.a täpsustas hageja nõuet ning esitas kostja vastu võlgnevuse nõude ajavahemiku 01.02.2012-31.10.2013 eest, so selle aja eest, kui kostja oli korteriomandi xxx, Kiviõli, ühisomanik ja/või kaasomanik. Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt moodustab kostja võlgnevus ajavahemikul 01.02.2012-31.10.2013 esitatud arvete alusel 559,32 eurot (arved alates 01.02.2012-31.10.2013 kokku summas 1106,66 eurot – tasumine summas 1547,34 eurot, tl. 7182). Esitatud arvetest nähtub soojusenergia tariif keskküttele ja kogus korteripindalale.
Kostja esitas nõude osas vastuväite, leides, et nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Lisaks sellele leiab kostja, et nõue ei ole tõendatud ega põhjendatud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Esimene arve oli esitatud 2012. aastal, seega algas aegumine alates 01.01.2013 ning aegumistähtaeg lõppeks 31.12.2015.
15.Kohus ei nõustu kostja poolt esitatud aegumise väitega ja peab vajalikuks selgitada, et aegumine ei kohaldu, kuna hageja esitas kostja vastu nõude enne 3-aastase aegumistähtaja möödumist. Kostja taotlusele kohaldada aegumist vanemate, kui 10-aastaste nõuete osas peab kohus vajalikuks selgitada, et kuna võlgnevuse tekkimise alguseks on veebruar 2012, siis puuduvad käesolevas asjas nõuded, mis on vanemad kui 10 aastat. Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kostja põhivõlgnevus ajavahemiku 01.02.2012 kuni 31.10.2013 eest 559,32 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
16.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.Hageja arvestab viiviseid alates 26.11.2013 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.08.2015 seadusjärgses summas 80,08 eurot (559,32x8,05% / 360 x 616 päeva). Kohus leiab, et viivise, summas 80,08 eurot, nõue on põhjendatud täies ulatuses ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367. Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4, kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
20.Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv 76,78 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 148,22 eurot (kokku 225 eurot), millest 17.07.2015 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult R. S.`ilt hageja kasuks välja mõistetud 76,78
eurot, ning õigusabikulud 600 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 600 euro, kokku 725 eurot (85-90), samuti viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud Riigilõiv
21.Esialgselt hagihinnalt maksis hageja riigilõivu kogusummas 225 eurot, millest 17.07.2015 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult R. S.`ilt hageja kasuks välja mõistetud 76,78 eurot. 04.03.2016 vähendas hageja hagihinda summani 684,43 eurot, millelt kuuluks tasumisele riigilõiv 125 eurot, seega oleks õigustatud kostja suhtes arvestada riigilõivuna 125 eurot. Kuna 17.07.2015 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult R. S.`ilt hageja kasuks välja mõistetud riigilõiv 76,78 eurot, siis kuulub kostjalt V. S.`ilt väljamõistmisele riigilõiv summas 48,22 eurot (125-76,78), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (48,22 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Ülejäänud osas, so summas 100 eurot (225-125) jääb riigilõiv hageja enda kanda. Õigusabikulud
22.Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 600 eurot. Kohus, tutvudes kohtule esitatud materjalidega, leiab, et hageja õigusabikulud tuleb jätta täies ulatuses hageja enda kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja, esitades 04.08.2015 kohtule suuremas osas põhjendamatu hagi – hageja vähendas haginõuet oluliselt 04.03.2016 esitatud täpsustuses, näitas üles hooletut suhtumist nii kohtu kui ka kostja suhtes. Hageja, esitades kohtule väljavõtte kinnistusraamatust, oli teadlik sellest, et kostja V. S. oli korteriomanik kuni 10.11.2013, seega oli hagejal võimalus esitada koheselt kostja vastu õige ja põhjendatud hagi. Lisaks sellele ei ole hageja mitte millegagi tõendanud enda väiteid selle kohta, et oleks üritanud lahendada probleemi kostjaga kohtuväliselt – seega leiab kohus, et antud väide on paljasõnaline. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud jätta hageja menetluskulusid (õigusabikulusid) kostja kanda ja kohus jätab nimetatud kulud, summas 600 eurot, hageja enda kanda.
Kostja menetluskulud
23.Kostja menetluskulud on 840 eurot. Kostja palus jätta kostja menetluskulud 66,63% ulatuses hageja kanda (tl 94-96). Kohus, tutvudes kostja esindaja Irina Kuzmina poolt esitatud vastustega, peab vajalikuks märkida, et esindaja ei ole enda vastustes esitanud mitte ühtegi sisulist ja asjakohast
vastuväidet, esindaja sisutühjad vastused ainult põhjendamatult koormavad kohut ja tekitavad asjas segadust. Asjaolu, et esindaja vastused on pikad ja täis viiteid Riigikohtu lahenditele, ei tähenda seda, et nad on asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et sarnased vastused on I. Kuzmina poolt esitatud paljudes tsiviilasjades, kus hagejaks on kas AS Kiviõli Soojus või Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ – seega ei saa rääkida sellest, et esindaja on selle tsiviilasja raames teinud ära töö sellises mahus, nagu esindaja väidab, vaid tegemist on nn „standardvastusega“. Samuti ei nõustu kohus esindaja väitega, et antud tsiviilasja puhul on tegemist eriti mahuka asjaga või oleks esitatud eriti mahukaid dokumente – tsiviilasja toimikus on ca 100 lk, mis on 1⁄2 keskmise toimiku mahust. Kõige mahukamateks dokumentideks on I. Kuzmina enda poolt esitatud dokumendid. Kohus on seisukohal, et kostja enda poolt esialgselt esitatud vastus (tl 36 – 38) oli selge ja asjakohane ning kohtu jaoks täiesti piisav – kostja vastuses olid ära toodud kõik kohtule asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, seega puudus vajadus täiendava esindajapoolse vastuse esitamiseks. Ülaltoodud asjaoludes lähtuvalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud jätta kostja menetluskulusid (isegi osaliselt) hageja kanda ning kohus jätab kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.