XXXOÜ hagi XXX, XXXOÜ (likvideerimisel) ja AS XXX vastu kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXXOÜ, registrikood XXX, XXX, lepinguline esindaja Toivo XXX Kostja I: XXX, registrikood XXX, XXX, lepinguline esindaja Vaho XXX Kostja II: XXXOÜ (likvideerimisel), registrikood XXX, likvideerija Heldur XXX Kostja III: AS XXX, registrikood XXX, XXX, lepinguline esindaja Reet XXX
Resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt XXXOÜ ja AS XXXi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning jätta rahuldamata XXXOÜ (likvideerimisel) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt XXXOÜ-lt (likvideerimisel) ja AS-ilt XXX välja XXXOÜ kasuks maakohtus kantud menetluskulud riigilõiv 807,50 eurot, lepingulise esindaja kulu 6740,25 eurot ja dokumentaalse tõendi kulu 237,50 eurot, kokku 7785,25 eurot (seitse tuhat seitsesada kaheksakümmend viis eurot ja 25 senti).
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-ilt XXX välja XXXOÜ kasuks ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulu 500 (viissada) eurot.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXOÜ-lt välja AS-i XXX kasuks lepingulise esindaja kulu 141,06 eurot (ükssada nelikümmend üks eurot ja 6 senti).
5.Tasaarvestada XXXOÜ ja AS-i XXX vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasarvestuse tagajärjel mõista AS-ilt XXX välja XXXOÜ kasuks menetluskulud 8144,19 eurot (kaheksa tuhat ükssada nelikümmend neli eurot ja 19 senti), sh solidaarselt 7785,25 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15
päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Menetluse käik
1.Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega jäeti maakohtus hagimenetluse kulud XXXOÜ hagis XXX vastu täies ulatuses XXXOÜ kanda. Hagimenetluse kulud XXXOÜ hagis XXXOÜ (likvideerimisel) ja AS XXX vastu 95% ulatuses solidaarselt XXXOÜ (likvideerimisel) ja AS XXX kanda ning 5% ulatuses XXXOÜ kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud AS XXX kanda. Kohtulahend jõustus 15.12.2015 edasi kaebamata.
3.Harju Maakohtu 21.12.2015 määrusega algatati menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetlus, edastati saabunud avalduse vastuväidete esitamiseks ja kohustati kostjat I esitama menetluskulude nimekiri. Nimetatud määruse on kostjad I-III kätte e-toimiku vahendusel 22.12.2015 ja hageja kinnitas kättesaamist 13.01.2016. Kohtu määratud tähtajal kostja I menetluskulude nimekirja ei esitanud.
4.20.05.2015 nimekirja ja 10.06.2015 täpsustuste kohaselt on hageja kohtukulud maakohtus 12650 eurot, mis sisaldab riigilõivu 850 eurot, õigusabikulusid 9860 eurot (käibemaksuta), likvideerija määramisega seotud kulusid 1690 ja ekspertiisikulusid 250 eurot. 04.11.2015 avalduse kohaselt on hageja kandnud ringkonnakohtus õigusabikulusid 945 eurot (käibemaksuta).
5.Kostja II 21.05.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tsiviilasjaga nr 2-1314073 tehtud XXX likvideerija töö maksumuseks 2190 eurot millest 500 eurot on hageja poolt tasutud kohtu deposiiti. Käesolevaga palub kostja II ülejäänud summa – 1690 eurot – kohtukuluna hagejale kostja II kasuks välja mõista. Kostja II tugineb TsMS § 144 lg-le 1 ja 3, mille kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud ja menetlusosaliste saamata jäänud töötasu.
6.19.05.2015 nimekirja ja 21.05.2015 täpsustuse kohaselt on kostja III maakohtus kantud menetluskuluks õigusabikulud 2496,13 eurot (käibemaksuta) ja ekspertiisikulu 420 eurot, kokku 2916,13 eurot. Kostja III vastuväited
7.Kostja III esitas vastuväited hageja ja kostja II menetluskuludele. Kostja III leiab, et hageja menetluskulud on hagimenetluse eset arvestades ülemäära suured. Arve nr 1203 summas 1200 eurot – hageja on esitanud hagiavalduse lisana õigusabi lepingu, mille kohaselt on tema tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta). 12 tundi hagiavalduse koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu. Hagiavalduse koostamise põhjendatud kuluks saab lugeda kuni 7 tundi. Arvetel nr 1418 ja nr 1421 on näidatud 2014. aasta tööde kulu 4400 eurot (100 eurose töötunni puhul) 44 tunni eest.
8.Arve nr 1312 summad 540 eurot – riigilõiv kohtule esitatud avalduse eest kostja II taastamiseks äriregistrisse ning kostja likvideerija tasu 500 eurot kohtu deposiiti ei ole käesoleva kohtumenetlusega seonduv kulu, vaid on seotud kostja II likvideerimismenetlusega. Deposiiti pandud summa võib olla tagastatav, mida ei saa teises kohtumenetluses hüvitada kui kantud kulu. Kostja II on juba taotlenud sama kulu hüvitamist enda menetluskulude nimekirjas ning topelt kulude hüvitamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas seadusega. Likvideerimismenetluse kulud tuleb jätta kostja II kanda või hageja kanda, kes taotles kostja II taastamist äriregistrisse. Kostja III taotleb kõigi likvideerimisega seotud kohtuväliste kulude hüvitamata jätmist.
9.Kostja III leiab, et hageja poolt väljaspool kohtumenetlust (st ilma kohtu määramiseta) tellitud ekspertiisi kulusid ei ole võimalik hüvitada kohtumenetluse eksperdikuludena (XXX OÜ arve nt 340501). Kui ekspertiis telliti väljaspool kohtumenetlust, kuigi esitati hilisemalt kohtumenetluses, siis ei saa seda lugeda ka dokumentaalse tõendi hankimise kuluks. Kalev
XXX ei ole kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Hagejal oli võimalik taotleda kohtult kohtuliku ekspertiisi määramist, kuid seda hageja ei teinud. Menetluses on tellitud ka kohtulik ekspertiis riiklikult tunnustatud eksperdilt Rein XXX mille kulud on ette tasunud kostja III. Kahe eksperdi kulu hüvitamine, mille eesmärgiks oli sama eseme hindamine, ei ole samas kohtumenetluses põhjendatud. Kostja III taotleb Kalev XXX kulude hüvitamata jätmist. Vastavalt TsMS § 143 on asja läbivaatamise kuludeks kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.
10.Kostja III leiab, et kostja II likvideerija kui seadusliku esindaja kulud ning kostja II kui ettevõtte likvideerimiskulud ei ole selles kohtumenetluses hüvitatavad ega väljamõistetavad. Vastavalt TsMS § 144 lg 1 on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning sama paragrahvi § 3 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosalise saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Likvideerija on esitanud arve, millel on märgitud tasu määr 60 eurot tunnis, kuid ei ole tõendanud, et tegemist on selle kohtumenetluse tõttu saamata jäänud töötasuga. Likvideerija ei ole tõendanud, et tal oleks olnud ilma selle kohtumenetluse tööd, mille eest ta saanuks töötasu. Likvideerija tegutseb seadusel alusel ning ei ole tõendatud, et tal on ka töösuhe. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-64-13, 3-2-1-65-13). Kohtumääruse põhjendused
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (dokumentaalse tõendi kulu). TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud ning menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud
13.Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks maakohtus riigilõiv 850 eurot, õigusabikulud 9860 eurot, likvideerija määramisega seotud kulud 1690, ekspertiisikulud 250 eurot ning ringkonnakohtus õigusabikulud 945 eurot.
14.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 850 eurot (kd I lk 28). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 850 euro ulatuses, mistõttu tuleb see vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada.
15.Lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul mõistlik ja ei ületa keskmisi turuhindasid.
16.Hageja selgitas, et arve 1203 summas 1200 on esitatud enne hagiavalduse esitamist, kuid selles kirjeldatud tööde sisuks oli hagiavalduse koostamine ja tõendite kogumine. Esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja on suhelnud või koostanud kirjalikke pöördumisi XXX, XXX, XXX kui ka Finantsinspektsiooni poole, kuid nimetatud arvet tuleb vaadelda koos arvel 1306 kirjeldatud toimingutega. Arvetest 1203 ja 1306 tuleneb, et hageja esindaja on hagiavalduse ettevalmistamisele ja hagiavalduse koostamisele kulutanud kokku 27 tundi, mis sisaldab korduvaid pöördumisi nimetatud asutuste poole. Kohtu hinnangul on põhjendatud
ajakulu seoses hagiavalduse koostamise ja tõendite kogumisega 15 tundi summas 1500 eurot.
17.Kohus leiab, et arvel 1311 kajastatud toimingud on summas 1320 eurot põhjendatud ja vajalikud.
18.Arve nr 1312 summa 540 eurot sisaldab kliendi eest kohtule makstud riigilõivu kostja II taastamise avalduse eest ning kohtu deposiiti tasutud kostja likvideerija tasu 500 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohus on 05.09.2013 rahuldanud avaldaja avalduse XXXOÜ likvideerimismenetluse algatamiseks, määranud likvideerijaks Heldur XXX ja jätnud menetluskulud XXXOÜ kanda. Esmalt märgib kohus, et riigilõiv ja ettemakstud likvideerija tasu ei ole õigusabikulud TsMS mõttes. Teiseks on likvideerija määramisega seotud riigilõiv ja likvideerija tasu tsiviilasjaga 213-31012 seotud kulud, mistõttu ei kuulu need käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele.
19.Arvel 1418 on märgitud, et kostja II esitas kohtule inglisekeelse mahuka dokumendi, mistõttu võttis analüüs ja seisukohtade kujundamine aega 3 tundi. Kohus leiab, et selle toimingu ajakulu on üle paisutatud. Esiteks on kostja II olulised kohad seoses nimetatud lepinguga oma 04.02.2014 vastuses esile toonud ja teiseks oli kostja valmis tõlkima vajadusel vajalikud lepingupunktid. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Arve 1418 toiminguga on kajastatud ka ettevalmistus 28.05.2014 istungiks 1 tund. Kuivõrd 28.05.2014 istung tühistati, ei ole istungiks ettevalmistamine vajalik kulu (kd II lk 66-68) Seega on arvel 1418 kajastatud toimingud põhjendatud 17 tunni ulatuses summas 1700 eurot.
20.Arvel 1421 on kajastatud 15.10.2014 eelistungi ajaks märgitud 2 tundi, istungi protokollist nähtub, et istung kestis kella 10-11.30, seega 1,5 tundi. Hageja esitajal on kulunud kohtunõude täitmiseks ja viivise arvestuse väljatoomiseks 3,5 tundi. Hageja käes olevate dokumentide (hooldusdokumendid, ostulepingud, K.XXX esitatud dokumendid jms) esitamise ja viivise arvestusega seotud ajakulu on ülepaisutatud. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1 tund. Hageja esindaja on seoses ekspertiisi taotluse põhjendamatusega suhelnud kostja III advokaadiga ja koostanud seisukoha kokku 4 tundi. Arvestades koostatud dokumendi mahtu ja sisu on kohtu hinnangul põhjendatud aega 1 tund. Seega on arvel 1421 kajastatud toimingud põhjendatud 18 tunni ulatuses summas 1800 eurot.
21.Arvel 1536 on märgitud kohtukulude nimekirja koostamise ajaks 0,5 tundi. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirjade koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12). Põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kulude suurust tuleb vähendada 0,5 tunni võrra. Seega on arvel 1536 kajastatud toimingud põhjendatud 4,5 tunni ulatuses summas 450 eurot.
22.Arvel 1537 on märgitud, et 11.05.2015 istung lükkus edasi ja ajakuluks on märgitud 1 tund. Istungi protokollist nähtub, et istung kestis 14-14.15, so 15 minutit. Seega on arvel 1537 kajastatud toimingud põhjendatud 3,25 tunni ulatuses summas 325 eurot.
23.Tallinna Ringkonnakohtule on esitatud 04.11.2015 avaldus hageja täiendavate menetluskulude kohta summas 945 eurot (käibemaksuta) koos arvega. Arvelt 1545 nähtub, et osad toimingud on seotud maakohtu menetlusega. Hageja esindaja on analüüsinud 20.05.2015 istungi protokolli 0,25 tundi. Nimetatud protokollist (kd III lk 44-45) nähtub, et kohus on andnud aega menetluskulude nimekirja ja vastuväidete esitamiseks ja määranud otsuse teatavaks tegemise aja, mistõttu puudus hageja
esindajal vajadus analüüsida istungi protokolli. Lisaks on esindaja analüüsinud 1 tund kostja III menetluskulude nimekirja. Kuivõrd hageja esindaja ei ole kostja III menetluskulude osas seisukohta (sh vastuväiteid) kohtule esitanud, siis ei ole põhjendatud ka analüüsile kulunud aeg. Hageja esindaja on kulutanud 10.06.2015 kohtukulude selgituste koostamisele 3,5 tundi. Esiteks ei kuulu ülaltoodud põhjendustel menetluskulude nimekirjaga seonduv kulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Teiseks märgib kohus, et selgituste pikkust oleks saanud oluliselt vähendada, kui arvete spetsifikatsioonis märgitud toiminguid ei oleks ümber kirjutatud selgitusse, vaid lisatud arved koos spetsifikatsiooniga. Kolmandaks ei olnud hageja poolt 20.05.2015 esitatud kohtukulude nimekirja alusel ei kohtul ega ka vastaspoolel võimalik hinnata tehtud toiminguid ja neile toimingutele kulunud aega. Kohus nõustub hagejaga, et lähtudes TsMS § 176 lg-st 6 ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid tulenevalt Riigikohtu lahenditest (sh kostja III poolt viidatud lahend) peab nimekiri sisaldama toiminguid ja toimingutele kulunud aega. Hageja viitas aga oma esimeses nimekirjas ainult õigusabi arvetele ja lõppsummale (ilma käibemaksuta). Arvel 1545 kajastatud toimingutest loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks 30.06.2015 kohtuotsuse ja kostja III kaebuse analüüsi ning vastust apellatsioonikaebusele ajakuluga 5 tundi summas 500 eurot.
24.Tulenevalt eeltoodust on hageja maakohtus kantud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 7095 eurot (1500+1320+1700+1800+450 eurot+325 eurot) ning ringkonnakohtus summas 500 eurot.
25.Hageja palub hüvitada kostja II likvideerijaga seotud tasu XXX OÜ arve 060515 alusel. Arve kirjeldusest nähtub, et arve on esitatud seoses XXX OÜ likvideerija Heldur XXX likvideerimistasu ja esindusega tsiviilasjas 2-13-14073. Tulenevalt TsÜS § 34 loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Toimikust nähtub, et kohtumenetluses on kostjat II nimel allkirjastanud menetlusdokumente ja osalenud istungil tsiviilasjas 2-13-31012 määratud likvideerija. Seega ei ole kostjal II käesoleva kohtumenetlusega lepingulise esindaja kulusid tekkinud. Likvideerija tasu on aga nagu ülalpool märgitud tsiviilasjaga 2-13-31012 seotud kulu. Seega ei rahulda kohus hageja taotlust summa 1690 eurot.
26.Hageja taotleb dokumentaalse tõendi hankimise kulu (autoekspert Kalev XXX poolt koostatud arvamus) hüvitamist summas 250 eurot. Kostja III ei usaldanud hageja poolt menetluses esitatud dokumentaalset tõendit ja esitas taotluse uue ekspertiisi määramiseks (kd II lk 120121). Hageja vaidles ekspertiisile vastu (kd II lk 146-148). Tulenevalt TsMS § 230 ja 229 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Tõendiks võib olla ka dokumentaalne tõend. Kohus ei ole nimetatud tõendit tagastanud ega asjakohatuks lugenud, mistõttu kuulub see hüvitamisele vastavalt menetluskulude jaotusele.
27.Arvestades, et 95% maakohtu kuludest jäi solidaarselt kostja II ja III kanda on maakohtus hagejale hüvitatav kulu 7785,25 eurot, sh riigilõiv 807,50 eurot, esindajakulu 6740,25 eurot ja dokumentaalse tõendi kulu 237,50 eurot. Kostja III peab hagejale hüvitama ringkonnakohtus kantud kulu 500 eurot. Kostja II menetluskulud
28.Kohus nõustub kostjaga III, et nii hageja kui kostja II on taotlenud sama kulu 1690 euro hüvitamist. Kostja II on avalduse esitamisel tuginenud TsMS § 144 p-le 1 ja 3. Arvestades käesoleva määruse punktis 25 toodud põhjendusi, leiab kohus, et kostjat II esindas kohtus seaduslik esindaja, mistõttu ei kuulu taotletavad kulud hüvitamisele lepingulise esindaja kuludena. TsMS § 144 p 3 sätestab, et kohtuväline kulu on ka menetlusosalise saamata jäänud töötasu
või muu püsiv sissetulek. Kohus nõustub kostja III vastuväidetega, et kostja II ei ole tõendanud, et likvideerijal oleks töösuhe ja et tal jäi selle kohtumenetluse tõttu saamata töötasu. Lisatud arve kinnitab, et tegemist on likvideerija tasuga, mida kostja II soovib seoses käesolevas kohtumenetluses osalemisega. Seega ei kuulu kulud hüvitamisele ka nimetatud alusel. Kostja III menetluskulud
29.Kostja maakohtu menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja töötunni hind varieerub, kuid ei ületa 95 eurot tunnis. Tunnihind on kohtu hinnangul mõistlik ja ei ületa keskmisi turuhindasid.
30.Menetluskulu nimekirjas on ettevalmistus 28.05.2014 istungiks 1 tund. Kuivõrd 28.05.2014 istung tühistati, ei ole istungiks ettevalmistamine vajalik kulu (kd II lk 66-68) summas 95 eurot. Ülejäänud kostja III toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu, keerukust ja tehtud toiminguid põhjendatud ja vajalik. Seega on kostja III põhjendatud õigusabikulu summas 2401,13 (2496,13-95) eurot. Toimikust nähtub, et kohtu poolt määratud ekspertiisi tasu oli 420 eurot (kd III lk 2)
31.Arvestades menetluskulude jaotust, mille järgi hageja kanda jäi 5% on hageja poolt kostjale III hüvitatav menetluskulu 141,06 [(2401,13+420)*5%] eurot. Tasaarvestus
32.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus tasaarvestab hageja ja kostja III vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulud 8144,19 (7785,25+500 -141,06) eurot, sh on solidaarselt väljamõistetud kulud 7785,25 eurot.
33.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.