Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

2-11-57580

I Avaldaja nõue ja põhjendused Avaldaja on Harju Maakohtule esitanud avalduse XXXOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja on XXXOÜ (kustutatud) võlausaldaja. Avaldaja esitas 27.03.2013 hagi Harju Maakohtule kindlustushüvitise nõudes XXX (registrikood 10017013) ja XXXOÜ (hagi esitamise hetkel oli likvideerimisel) vastu tsiviilasjas nr 2-13-14073. Harju Maakohtu 24.04.2013 tehtud määruses (tsiviilasjas nr 2-1314073) selgitati, et XXXOÜ on 28.03.2013 (s.o päev pärast hagi esitamist) äriregistrist kustutatud, mille tõttu ei saa XXXOÜ olla ka kohtumenetluses kostjaks. 21.06.2013 esitas avaldaja taotluse täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja leidis vastavas taotluses, et äriregistrist kustutamine ei saa toimuda ajal, mil kustutatav osaühing osaleb poolena käimasolevas kohtumenetluses (äriseadustik § 218 lg 1). Avaldaja märkis täiendavalt avalduses, et käesoleval juhtumil on XXXOÜ jaotamata varaks kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu kohaselt makstav kindlustushüvitis, mis on ette nähtud tema kutsealase hooletusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Täiendav likvideerimine on vajalik seetõttu, et ilma XXXOÜ äriregistrist kustutamise tühistamiseta ei ole avaldajal võimalik teda kaasata tsiviilasjas nr 2-13-14073 teise kostjana, tuvastamaks kindlustusvahenduse mittenõuetekohase täitmisega kahju tekitamine avaldajale. Taotluses selgitatakse, et ilma maakleri vastutuse tuvastamiseta ei ole võimalik taotleda tema kohustusliku vastutuskindlustuse andjalt kindlustushüvitist tekitatud kahju eest. Eeltoodu alusel on avaldaja esitanud avalduse XXXOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja palub määrata likvideerijaks XXX. II Kohtu põhjendus ja menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 602 kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 1 sätestab, et pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses.

2-11-57580 ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Äriregistri andmete kohaselt on XXXOÜ äriregistrist kustutatud 28.03.2013. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on esitanud hagiavalduse 27.03.2013 Harju Maakohtule, mistõttu ei olnud XXXOÜ äriregistrist kustutamine kooskõlas ÄS § 218 lg 1, mille kohaselt ei saa kustutada äriregistrist äriühingut, kes osaleb poolena käimasolevas kohtumenetluses. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kindlustustegevuse seaduse § 134 lg 1 kohaselt peab kindlustusvahendusega tegelev ettevõte sõlmima kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kutsealase hooletusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks. Avaldus täiendava likvideerimise läbiviimiseks on kohtule esitatud põhjusel, et ilma XXXOÜ äriregistrist kustutamise tühistamiseta ei ole avaldajal võimalik teda õigusvõime puudumise tõttu (ÄS § 2 lg 3) kaasata tsiviilasjas nr 2-13-14073 teise kostjana, tuvastamaks kindlustusvahenduse mittenõuetekohase täitmisega 27.07.2011 kahju tekitamine avaldajale. Ilma maakleri vastutuse tuvastamiseta ei ole võimalik omakorda taotleda tema kohustusliku vastutuskindlustuse andjalt kindlustushüvitist tekitatud kahju eest. Kohtule on esitatud Finantsinspektsiooni poolt väljastatud kinnitus kindlustusandja kohta, kellega XXXOÜ oli sõlminud vastutuskindlustuslepingu 2011. ja 2012. aastal. Eeltoodust selgub, et XXXOÜ-l oli sõlmitud vastutuskindlustusleping ning kutsealase hooletusega tekitatud kahju tuvastamisel kuulub tekitatud kahju hüvitamisele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et on vaja viia läbi XXXOÜ täiendav likvideerimine selleks, et XXXOÜ-l tekiks õigusvõime (ÄS § 2 lg 3), mis võimaldab osaleda kohtumenetluses, mille käigus selgitatakse välja XXXOÜ võimalikud täiendavad varalised õigused ja kohustused. Kui XXXOÜ-l on täiendavad varalised õigused ja kohustused, siis teostab likvideerija täiendavas likvideerimismenetluses vajalikud toimingud. Kuivõrd XXXOÜ on registrist kustutatud (s.t puudub õigusvõime, ÄS § 2 lg 3), siis ei saa XXXOÜ olla kohtumenetluses pooleks ega käsutada vara. Avaldaja on teinud ettepaneku määrata XXXOÜ likvideerijaks XXX, kes on esitanud sellekohase nõusoleku ning kinnituse, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele ning puuduvad muud asjaolud, mis välistaksid tema likvideerijaks määramise. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kuivõrd antud juhul on avaldaja palunud määrata likvideerijaks XXX ning isik on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ja ta on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab ÄS § 206 lg 1 tingimustele, siis on põhjendatud tema likvideerijaks määramine.

2-11-57580

Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 kehtib määrus ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 208 lg 2 alusel tuleb saata määrus äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 alusel jätab kohus menetluskulud juriidilise isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.