OÜ Abja Elamu hagi ERGO Insurance SE, OÜ Colemont Kindlustusmaakler (likvideerimisel) ja AS IIZI Kindlustusmaakler vastu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
46 789,26 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS IIZI Kindlustusmaakler apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad I astme kohtus
Hageja: OÜ Abja Elamu (registrikood 10531980), lepinguline esindaja Toivo Voit Kostja I: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja Vaho Vahkal Kostja II: OÜ Colemont Kindlustusmaakler (likvideerimisel, registrikood 11144771), likvideerija Heldur Raig Kostja III: AS IIZI Kindlustusmaakler (registrikood 10641929), lepinguline esindaja Reet Rattur
Menetlusosalised apellatsioonimenetluses
Hageja: OÜ Abja Elamu (registrikood 10531980), lepinguline esindaja Toivo Voit Kostja III: AS IIZI Kindlustusmaakler (registrikood 10641929), lepinguline esindaja Reet Rattur
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30. juuni 2015 otsus muutmata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta AS IIZI Kindlustusmaakler kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Abja Elamu esitas 27.03.2013 Harju Maakohtusse hagi ERGO Insurance SE (kostja I) ja OÜ Colemont Kindlustusmaakler (kostja II) vastu, paludes kostjalt I või kostjalt II välja mõista hüvitise 39 400 eurot ja viivise 3094 eurot. 13.02.2014 kaasas kohus hageja taotlusel kostjana menetlusse AS IIZI Kindlustusmaakler (kostja III), kellele kostja II on müünud oma maaklertegevuse osakonna. 20.05.2015 vähendas hageja oma põhinõuet 37 900 eurole ja esitas täpsustatud viivisenõude, mis oli 20.05.2015 seisuga 8889,26 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt varastati 14.03.2012 hageja õuelt aadressil Pärnu mnt 8, AbjaPaluoja laadur-ekskavaator JCB 3CX Super, ehitusaasta 2006, mille suhtes oli hagejal sõlmitud kostjaga I kostja II vahendusel liikurmasinate ja seadmete koguriskikindlustuse leping (poliis nr 40669927 välja antud 27.07.2011). Kindlustatud riskiks oli muu hulgas vargus. Kindlustuslepingu osadeks olid kostja I „Kindlustuslepingute üldtingimused“ KT.0806.11, „Liikurmasinate ja seadmete koguriskikindlustuse tingimused“ KT.0672.11 ja „Ohutusnõuded liikurmasinate ja seadmete kasutamisel“ KT.0546.09.
3.Kostja I keeldus 29.03.2012 hagejale kahju hüvitamast põhjendusega, et vastavalt kindlustuslepingu tingimusteks olnud “Ohutusnõuded liikurmasinate ja seadmete kasutamisel” (KT.0546.09) p-le 6.1 oleks tulnud töövälisel ajal hoida masinat valvataval maa-alal või valvatud ja lukustatud avadega ehitises. Poliisil on märgitud kindlustusobjekti hoiukohaks “hoone, rajatis (garaaž) aadressil Pärnu mnt. 8, Abja-Paluoja”. Tegelikkuses asub nimetatud aadressil küll kindlustusvõtja õu, kuid seal ei ole kunagi olnud ekskavaatori hoidmiseks sobilikku garaaži. Ka ei ole õu olnud kunagi valve all. Hagejale tuli kostja I keeldumisotsuses viidatud kindlustuslepingu tingimus üllatusena. Maakler ei ole kunagi teavitanud hagejat, et kindlustussoovis avaldatud valveta õues hoidmise korral ei ole kindlustusobjekt varguse riski vastu kaitstud.
4.Kindlustuslepinguid selle ekskavaatori osas vahendas hagejale alates esmakindlustamisest 2006. aastal kostja II töötaja AH. Üheski oma kindlustussoovis maaklerile ei ole hageja avaldanud, et ekskavaatorit hakatakse hoidma garaažis või valve all. Maakleri erinevate
aastate kindlustustellimustest hagejale nähtub, et hageja ei hoia ekskavaatorit garaažis ega valve all. Samuti on kindlustussoovides märgitud, et kindlustusobjektil ei ole lisakaitsmeid ega ole rakendatud turvameetmeid. Kindlustustellimused kajastavad tõeselt kindlustatava ekskavaatori hoidmise tingimusi ja hageja soovi sõlmida kindlustusleping just sellistel tingimustel.
5.Kostja II poolt 2011. aastal kostjale I esitatud kindlustustellimust hageja käsutuses ei ole ja ta ei tea, kas kostja II sellise dokumendi koostas. 2011. aasta kindlustuslepingu sõlmimise eel ei küsinud kostja II hagejalt mitte mingeid täiendavaid andmeid ega saatnud talle kindlustuspakkumusi. Eelmise lepingu lõppedes edastas maakler 27.07.2011 hagejale uue poliisi nr. 40669927 järgmise perioodi kohta koos tüüptingimuste ja makseteatis-arvega nr 2270985, mille hageja tasus.
6.Hageja on esitanud maaklerile kindlustusandjatele edastamiseks täielikud ja tõesed andmed kindlustusobjekti hoidmise kohta oma äriettevõtte mittevalvatavas hoovis ning täitnud sellega VÕS § 440 lg 1 nõude teatada kindlustuslepingu sõlmimiseks olulistest asjaoludest. Hageja on täitnud ka kõik muud kindlustuslepingu tingimused ja tasunud kindlustusmaksed. Seega on kostja I ja kostja II vahendanud hagejale kindlustuslepingu, mis ei vastanud kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele.
7.Kostja I on rikkunud VÕS § 436 nõudeid, mille kohaselt oli tal poliisi väljastamisel kohustus eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega või poliisi sisust eraldi esile tõstetud märkega poliisil juhtida hageja tähelepanu (antud juhul maakleri kaudu) poliisi sisu kõrvalekaldumisest hageja avaldusest. Kuna kostja I seda kohustust ei täitnud, ei ole talle poliisi kõrvalekalle VÕS § 436 lg 3 kohaselt siduv ja lepingutingimustena vaadeldakse kindlustusvõtja avalduses sisaldunud tingimusi. Seega oli ekskavaator kindlustatud varguse vastu kindlustusvõtja mittevalvatavas õues ja vargusega tekitatud kahju kuulub hüvitamisele.
8.Hageja palub mõista ekskavaatori vargusega tekitatud kahju hüvitamata jätmisel kostja I poolt kahjuhüvitis ning seadusejärgne viivis välja kostjatelt II ja III, kuna kostja II vahendas hagejale seadust rikkudes kindlustuslepingu, mis jättis ta ilma kindlustuskaitsest. Kostja II on lepingu vahendamisel rikkunud kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 129 lg 1, § 137 ja § 141 lg 1 p-de 4, 6 ja 8 nõudeid ning Finantsinspektsiooni kehtestatud nõudeid kindlustusvahendusega tegelemiseks. Nimetatud juhendi p 3 kohaselt peab kindlustusmaakler teenuse osutamisel lähtuma kliendi huvidest või, kui see pole võimalik, selgitama kliendile tema võimalikku huvide kahjustumist või loobuma teenuse osutamisest. Punkt 7.6 sätestab, et kindlustuslepinguga seonduvad välistused toob kindlustusmaakler kliendile välja eraldi dokumendis, s.t nõuet ei loeta kindlustusmaakleri poolt täidetuks, kui välistused esitatakse kindlustusandja poolt koostatud kindlustustingimuste esitamisega. Kostja II pakutud kindlustusleping ei vastanud hageja nõudmistele ekskavaatori hoidmiskoha osas. Kostja II ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kindlustusvõtjale kirjalikult teatanud välistustest, s.t sellest, et varguse riski hüvitamiseks tuleb ekskavaatorit hoida garaažis või valve all. Kuna kostja II teavitamiskohustus jäi täitmata, siis ei saanud hageja sõlmida lepingut talle sobivatel tingimustel mõne teise kindlustusandjaga.
9.Kuna kostja II müüs terve ettevõtte kindlustusvahenduse osa kostjale III, siis läksid VÕS § 182 lg-te 2 ja 3 ning § 185 kohaselt 01.06.2012 kostjale III üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sealhulgas kostja II kohustus vastutada hagejale hooletuse või eksimusega tekitatud kahju eest.
Kostjate vastuväited
10.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata.
11.Kostja I vastuväidete kohaselt pidi kindlustuslepingus sätestatud lisatingimuste p 1 järgi kindlustusobjekti hoiukohas olema tagatud selle valve vastavalt ohutusnõuete KT.0546.09 p-le 6, lisatingimuse p 2 järgi pidi väljaspool hoiukohta kindlustusobjekti valve olema tagatud ööpäev läbi. Kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0806.11 punkti 22.1.1 järgi vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on rikkunud vähemalt ühte kindlustuslepingus nimetatud kohustust ja kohustuse täitmata jätmise ning kindlustusjuhtumi toimumise vahel on põhjuslik seos. Kindlustusobjekti ei hoitud vastavalt kindlustuslepingus kokkulepitud ohutusnõuetele garaažis/hoones ega valve all, mistõttu sai otseselt võimalikuks ka kindlustusobjekti vargus. Tulenevalt sellest vabanes kostja I kindlustuslepingu täitmise kohustusest ja hagejale hüvitise maksmisest. Hageja sooviavaldust ei saa käsitleda sooviavaldusena VÕS § 436 tähenduses, vaid ettepanekuna teha pakkumus VÕS § 16 lg 2 järgi. Kindlustusandja ei sõlminud pärast sooviavalduse saamist seal toodud tingimustel kindlustuslepingut, samuti ei saa sooviavaldust pidada siduvaks pakkumuseks. Kindlustusandja on hageja ettepaneku peale koostanud kindlustuspakkumuse ja esitanud selle hagejale tutvumiseks ning nõustumuse saamiseks. Kindlustuspakkumuses on täpselt samasugused tingimused nagu kindlustuslepingus ja hageja on nendega nõustunud. Kuna valve kohustus on lisatingimusena eraldi välja toodud nii pakkumuses kui ka poliisil, siis ei saanud see hagejale tulla üllatusena.
12.Kostja II vastuväidete kohaselt läks tema maaklertegevus VÕS §-de 182 ja 185 alusel kogumina 01.06.2012 üle kostjale III. Koos sellega võttis kostja III üle kostja II kohustused, sealhulgas kohustuse hüvitada vajadusel hagejale kutsealase hooletusega tekitatud kahju. Samuti üle antud kõik kostja II dokumendid, millised olid seotud hageja kindlustuslepingutega. Eeltoodut arvestades tuleb hageja nõue kostja II asemel pöörata AS IIZI Kindlustusmaakler (kostja III) vastu.
13.Kostja III leidis, et ta ei ole asjas õige kostja. Hageja on kindlustuslepingu alusel õigustatud esitama hagi ainult kostja I vastu. Kindlustusmaakleri vastutuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, s.t et ta sõlmis kindlustuslepingu kostja II vahendusel, et tal oli kostjaga II 27.07.2011 kehtiv maaklerileping ega selle tingimusi, et ta oleks kindlustuslepinguga seotud olulistest asjaoludest kostjale I või kostjale II teatanud. Ilma maaklerilepinguta ei saanud kostjal II tekkida hageja ees vastutust kindlustusmaakleri kohustuste täitmata jätmise eest. Hageja on kohustatud tõendama, et ta teatas kostjale II, et ta ei soovi ohutusnõuete ja hoiutingimustega kindlustuslepingut sõlmida. Esitatud ei ole kindlustuse sooviavaldust ega ka kindlustustellimust. Kostja I on esitanud kindlustuspoliisi ja kindlustuspakkumuse, millele on kostja I esindajana märgitud AH nimi, mis kinnitab, et AH tegutses kostja I kui kindlustusandja esindajana. Ainuüksi asjaolu, et hageja nimi oli märgitud 15.05.2012 kostja II ja kostja III vahel sõlmitud maaklerosakonna müügilepingu lisas, ei tõenda, et kostja II vahendas hagejale 27.07.2011 kindlustuslepingu nr 40669927 sõlmimist. Kostja II võis vahendada hagejale muude kindlustuslepingute sõlmimist. Kostja III ei vastuta kostja II maaklerilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest ka juhul, kui kostja II vastutus hageja ees on tõendatud, sest ettevõtte osa müügilepingu alusel läksid 01.06.2012 kostjalt II kostjale III üle kostja II maaklerosakonna halduses olnud kehtivad maaklerilepingud. Hagejaga 27.07.2011 sõlmitud kindlustuslepingu nr 40669927 vahendamiseks sõlmitud maaklerilepingut nende hulgas ei olnud, sest seda ei olnud sõlmitud. Üle anti ainult 01.06.2012 kehtivad maaklerilepingud, kuid hageja kindlustusleping sõlmiti peaaegu aasta varem, so 2011.aasta juulis ja see ei olnud üleandmise hetkel enam kehtiv. Lõppenud
lepingute üleandmist müügileping ei reguleeri. Märge hageja kohta oli müügilepingu lisas 4 tehtud seoses sellega, et hagejal oli kostja II vahendusel sõlmitud veel ka kodukindlustuse leping, mis oli müügilepingu kohase õiguste ja kohustuste ülemineku päeval kehtiv. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus jättis rahuldamata hagi kostja I vastu ning rahuldas osaliselt hagi kostjate II ja III vastu, mõistes neilt solidaarselt hageja kasuks välja 44 639,87 eurot. Kohus jättis menetluskulud hagis kostja I vastu hageja kanda ning menetluskulud hagis kostjate II ja III vastu solidaarselt 95% ulatuses kostjate II ja III kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.
15.Kohus tuvastas, et 14.03.2012 varastati hageja õuelt aadressil Pärnu mnt 8, Abja-Paluoja, laadur-ekskavaator JCB 3CX Super. Varastatud ekskavaatori suhtes oli hagejal 27.07.2011 sõlmitud kostjaga I liikurmasinate ja seadmete koguriskikindlustuse leping, poliis 40669927. Kindlustuslepingu osadeks olid kostja I „Kindlustuslepingute üldtingimused“ KT.0806.11, „Liikurmasinate ja seadmete koguriskikindlustuse tingimused“ KT.0672.11 ja „Ohutusnõuded liikurmasinate ja seadmete kasutamisel“ KT.0546.09. Kindlustatud riskiks oli muu hulgas vargus. Kostja I keeldus kahju hüvitamast. Varastatud ekskavaatori maksumuseks oli 2012.a märtsikuus 38 500 eurot.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I kindlustusandjana või kostjad II ja III kindlustusmaakleritena on kohustatud hagejale vargusega tekitatud kahju hüvitama.
17.Asjaolu, et 27.07.2011 kindlustusleping sõlmiti kostjaga I kostja II vahendusel tõendavad maakler AH 27.07.2011 e-kiri hagejale, millest nähtub, et ta edastab e-kirja lisana hagejale poliisi, arve ja tingimused, kostja II blankettidele vormistatud varasemate aastate kindlustustellimused sama ekskavaatori kindlustamiseks, kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kindlustusmaaklerileping nr 95-07Km, millest nähtub, et kostjatel oli 23.07.2007 sõlmitud tähtajatu kindlustusmaaklerileping, kostja I programmi kasutusõiguse andmise akt kindlustusvahendaja esindajale, millest nähtub, et AH on saanud kostja I programmi kasutusõigused 14.09.2010 ning kostja II ja kostja III vahel 15.05.2012 sõlmitud ostumüügileping, millest nähtub, et AH oli 2012. aastal kostja II töötaja. Asjaolule, et AH oli kostja II maakleriks, ei ole kostjad I ja II vastuväiteid esitanud. Seega on ümber lükatud kostja III vastuväited selle kohta, et AH oli lepingut sõlmides kostja I esindajaks. Asjaolu, et AH on väljastanud kindlustuspakkumuse kostja I blanketil ja märkinud ennast poliisil kindlustusandja kinnitajaks, tuleneb kostja I müügiprogrammist.
18.Õige on kostja I väide, et ekskavaatori vargus on põhjuslikus seoses sellega, et hageja rikkus ohutusnõuete KT.0546.09 p 6, s.t ei hoidnud masinat töövälisel ajal valve all. Kuna valve kohustus on lisatingimusena eraldi nii kindlustuspakkumuses kui ka poliisil välja toodud, siis ei saanud see hagejale tulla üllatusena. Hageja ei ole esitanud kohtule sooviavaldust 27.07.2011 kindlustuslepingu sõlmimiseks ja ta ei tea, kas maakler AH selle kostjale I üldse esitas. Seega on hageja väited, et 2011. aasta kindlustuspakkumuse saamisel oli tema sooviavalduses kostjale I märgitud ekskavaatori hoiukohaks mittevalvatav territoorium ning kostja I kaldus kõrvale tema sooviavaldusest, mistõttu rakendub VÕS § 436 lg 3, täies ulatuses tõendamata. Kuna 2007. ja 2008. aastal esitatud kindlustustellimustelt nähtub, et varem oli hageja kindlustusandjaks AS Seesam, siis puudus hageja ja kostja I vahel ekskavaatori kindlustamisel ka varasem praktika.
19.VÕS § 16 lg 1 mõttes saab pidada kindlustuspakkumuseks maakler AH vahendatud kostja I pakkumust hagejale. Kindlustuspakkumusest nähtuvalt on seal välja toodud täpselt
samasugused tingimused nagu kindlustuslepingus ja hageja on nendega nõustunud. Kuna hagejale kindlustuspakkumuse saatmise kaaskirja kohtule esitatud ei ole, siis ei saa tuvastada, millal hageja pakkumuse kätte sai. Maakler AH 27.07.2011 e-kirjaga hagejale, millest nähtub, et ta edastab e-kirja lisana hagejale poliisi, arve ja tingimused, saab lugeda tõendatuks, et hageja sai poliisi ja kindlustustingimustega tutvuda hiljemalt nende saamisel 27.07.2011.
20.Seega oli hagejal kostja I kindlustuslepingus sätestatud lisatingimuse -dest 1 ja 2 võimalus teada saada ja lepingu sõlmimisel said need kindlustuslepingu osaks tulenevalt VÕS § 37 lg-st 1. Poliisil olev lisatingimuste tekst on selge ja arusaadav ning tegemist ei ole mahuka dokumendiga, millega tutvumine nõuaks erilist aega ja tähelepanu. Poliisi läbilugemine hageja jaoks oli vabatahtlik, kuid selles sisalduvad tingimused on lepingupooltele siduvad. Eeltoodu tõttu ei vasta vaidlusalune tingimus VÕS § 37 lg 3 tunnustele. Eesti Liikluskindlustuse Fondi Eesti Kindlustusseltside Liidu poolt välja antud kindlustusteenuse heast tavast tuleneb, et kui kindlustuslepingu vahendab kindlustusmaakler, siis ei ole kindlustusandjal võimalik kliendi kindlustusvajadust ja -huvi vahetult välja selgitada. Kuivõrd kindlustusvajaduse ja -huvi väljaselgitamine ning kindlustustingimuste tutvustamine kliendile on ühtlasi ka kindlustusmaakleri ülesanne, siis eeldab kindlustusandja, et kindlustusmaakler on vastavad tegevused asjakohaselt teostanud. Kindlustusandja eeldab, et kindlustusmaakler tunneb üksikasjalikult kindlustuslepingu tingimusi ja selgitab neid kliendile. Kuna lisatingimus sai lepingu osaks, keeldus kostja I õigustatult hagejale kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamast. Kostja I ei ole rikkunud VÕS § 422 lg 1, 436 lg 3 ja § 476 lg 1 nõudeid, mistõttu on hageja nõue kostja I vastu põhjendamatu.
21.Kostjad II ja III on kindlustusmaaklerid KindlTS § 130 lg 2 p 1 tähenduses. Kindlustuslepinguid selle ekskavaatori kindlustamiseks vahendas kindlustusvõtjale kostja II maakler AH, kes oli hageja esindajaks 27.07.2011 kindlustuslepingu sõlmimisel. Seega oli hageja ja kostja II vahel sõlmitud VÕS § 658 lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav maaklerileping.
22.2007. ja 2008. aasta kindlustustellimustest nähtuvalt on nendes märgitud ekskavaatori alaliseks hoidmise kohaks Pärnu 8, Abja-Paluoja. Tellimustes ei ole märgitud, et ekskavaatorit hakatakse hoidma garaažis või valve all, turvameetmeid rakendatud ei ole. Järelikult oli maakler AH vähemalt nende kindlustuslepingute vahendamisel antud asjaolust teadlik. Hageja väitel ta 2011. aastal kindlustuslepingut sõlmides kindlustussoovi ei muutnud. Eelmise lepingu lõppedes edastas maakler 27.07.2011 hagejale lihtsalt uue poliisi nr 40669927 järgmise perioodi kohta koos tüüptingimuste ja makseteatis-arvega nr 2270985, mille hageja tasus. Hagejale saadetud kindlustuspakkumisest ei nähtu, et maakler oleks täitnud KindlTS § 141 p-des 4-8 sätestatud kohustusi ja selgitanud hagejale kirjalikult poliisil märgitud lisatingimuste p-te 1 ja 2 ning ohutusnõuete KT.0546.09 p 6.
23.See, kas kindlustusvõtjal tuleb kindlustatavat objekti hoida ööpäevaringselt valve all või võib ta seda hoida lahtises õues ilma järelevalveta, kuulub kindlustushuvi hulka, mida oleks tulnud maakleril kindlustusvõtjale selgitada. Samuti oleks maakleril tulnud hagejale selgitada kostja I kui uue kindlustusandja lisatingimuste p-te 1 ja 2, eriti kui need erinesid eelmise kindlustusandja kindlustustingimustest. Kostja II ei ole tõendanud ka seda, et maakler oleks hagejale saatnud rohkem kui ühe pakkumise. Finantsinspektsiooni kehtestatud juhendi „Nõuded kindlustusvahendusega tegelemiseks“ p 3 kohaselt peab kindlustusmaakler teenuse osutamisel lähtuma kliendi huvidest või, kui see pole võimalik, selgitama kliendile tema võimalikku huvide kahjustumist või loobuma teenuse osutamisest, p 7.6. kohaselt toob kindlustusmaakler kindlustuslepinguga seonduvad välistused kliendile välja eraldi dokumendis, s.t nõuet ei loeta kindlustusmaakleri poolt täidetuks, kui välistused
esitatakse kindlustusandja poolt koostatud kindlustustingimuste esitamisega. Järelikult ei võtnud kostja II eelnimetatud juhendit arvesse ja rikkus KindlTS § 129 lg 1, § 137 lg 1 ning § 141 p-de 4, 6 ja 8 nõudeid. Kahjuhüvitis summas 37 900 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
24.Kostja II kohustused on läinud üle kostjale III nende vahel 15.05.2012 sõlmitud ostumüügilepinguga „Sale contract of Brokerage Department of Colemont kindlustusmaakler OÜ between Colemont Kindlustusmaakler OÜ and IIZI Kindlustusmaakler AS, Mai 2012“. Sellest lepingust (p-d 2.3, 5.1, 5.1.4, 5.2, 5.7, 6.1, 8.6.2 jt.) tuleneb, et lepinguga kostja II müüs ja kostja III ostis temalt maaklerteenuste osakonna kui ettevõtte osa VÕS §-de 182 ja 185 tähenduses ning andis üle kõik dokumendid. Hageja on nimetatud klientide loetelus lepingu lisas 4. Lepinguga on tõendatud, et 01.06.2012 läksid kostjalt II ettevõtte maaklertegevuse osa omandamisega kostjale III üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sealhulgas kostja II kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju 37 900 eurot, ning lepingudokumendid. Kostja III vastuväited ja kindlustuslepingu sõlmimise vahendamist tõendavate dokumentide mittesäilitamine ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
25.Kuna hageja on esitanud nõude nii kostja II kui ka kostja III vastu, siis tuleb hagejale tekitatud kahju suurusega 37 900 eurot mõista kostjatelt II ja III välja VÕS § 183 lg 1 ja § 65 alusel solidaarselt. Kostjatelt II ja III ei saa välja mõista viivist kindlustuslepingu osaks oleva tüüptingimuse KT.0806.11 p 20.8 alusel ja hageja märgitud kuupäevast alates, kuna kostjad II ja III ei ole kindlustuslepingu poolteks. Kostjatelt II ja III tuleb viivis välja mõista VÕS § 94 ja § 113 järgi alates hagi esitamisest kostja II vastu 27.03.2013 seetõttu, et hageja ei ole tõendanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suurema viivise määraga kokkuleppe sõlmimist kostjaga II ega viivise nõudmist enne kostja II vastu kohtule hagi esitamist. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, perioodi eest 27.03.2013 kuni 20.05.2015 summas 6739,87 eurot. Apellatsioonkaebus
26.Kostja III palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi kostjate II ja III suhtes täielikult rahuldamata. Menetluskulud palub kostja III jätta hageja ja kostja I kanda.
27.Hagi oleks tulnud lahendada kindlustuslepingu alusel, sest ekskavaator oli varguse riski vastu kindlustatud. Hagi ei saa lahendada maaklerilepingu alusel, sest maaklerilepingut ei ole sõlmitud.
28.Hüvitamiskohustus tuleneb kindlustuslepingust, sest hageja väitel ei olnud ta teadlik kostja I kindlustuskaitset kitsendavatest lisatingimustest ega nõus selliste lisatingimustega kindlustuslepingut sõlmima. Lisatingimust ekskavaatori valvetingimuse kohta ei ole poliisil esile toodud ja selle kohta ei ole edastatud hagejale ka eraldi teadet kooskõlas VÕS § 436 lg-ga 2. Kindlustuspakkumus on koostatud 27.07.2011, s.o samaaegselt kindlustuspoliisiga ja mõlemad dokumendid moodustavad VÕS § 16 lg 1 tähenduses kostja I kindlustuspakkumise hagejale. Kohus tuvastas, et hageja ei ole esitanud kindlustusandjale 27.07.2012 kindlustuslepingu sõlmimiseks kindlustusavaldust ega nõustumust pakkumisele. Seega ei ole vastavalt VÕS § 436 lg-le 3 poliisi lisatingimus hagejale teatavaks tehtud ega siduv.
29.Hageja ei ole 27.07.2011 kindlustuspakkumusega nõustunud. Kohus möönis, et kuna hageja eitab pakkumuse saamist, siis e-posti teel saadetud kaaskirja puudumisel ei ole võimalik tuvastada, kas ja millal sai hageja kindlustuspakkumuse kätte. Hageja väitis, et ta sai kätte
ainult poliisi koos tüüptingimuste ja arvega. Kostja I, kes soovib kindlustuslepingust tulenevast hüvitamiskohustusest vabaneda, pidi tõendama, et ta on kindlustuspakkumuse hagejale kätte andnud ja poliisi lisatingimus on hagejale siduv. See asjaolu on tõendamata.
30.Kindlustuspakkumust ei saa lugeda kätte antuks AH-le, kes selle kostja I esindajana koostas. Väär on kostja I väide, et AH oli hagejat esindav kindlustusmaakler. Maakohus ei ole seda asjaolu analüüsinud. Kindlustuslepingu dokumentide järgi esindas AH kostjat I.
31.Kostja II ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud ja hagejale kahju põhjustanud. Hageja ja kostja II vahel ei ole sõlmitud ekskavaatori kindlustamiseks maaklerilepingut, sest ühestki tõendist ei nähtu, et 27.07.2011 kindlustusleping nr 40669927 oleks sõlmitud kostja II vahendusel. Seega ei saanud kostjal II lepingulist vastutust tekkida ja see vastutus üle minna kostjale III.
32.Kohus sidus kostja II vastutuse ainult AH tegevusega, omistades tema tegevuse ja teadmise automaatselt kostjale II, kuid jättis analüüsimata VÕS § 658 lg 1 kohase maaklerilepingu olemasolu poolte vahel ning hindamata väite, et maaklerilepingut kindlustuslepingu nr 40669927 vahendamiseks ei ole poolte vahel olnudki. Kohus jättis hindamata tõendeid, mis kinnitavad, et AH tegutses kindlustuslepingu sõlmimisel kostja I, mitte kostja II esindajana: 27.07.2011 poliisil, 27.07.2011 kindlustuspakkumisel ja kindlustuspakkumise kaaskirjas on märgitud, et AH on kostja I esindaja.
33.Vastavalt KindltS § 2 lg-le 1 saab ainult kostja I kindlustusandjana võtta üle kindlustatuga seotud riske ning kindlustuslepingut kinnitada. Kindlustusvahendajal vastav õigus puudub. Kostjal II kindlustusmaaklerina vastavalt seadusele kindlustuslepingu kinnitamise õigust ei ole ja kindlustusmaakler ei saa kindlustuslepingut kinnitada ka kindlustusandja esindajana, sest see oleks vastuolus KindltS § 129 lg-ga 1. Kostja II on kindlustusmaakler, kes tegutseb KindltS § 129 lg 1 alusel ainult kindlustusvõtja huvides ja ei saa esindada samaaegselt ka kindlustusandjat, mis tooks kaasa huvide konflikti lepingu poolte vahel.
34.Kohus leidis ekslikult, et kindlustusmaaklerileping nr 95-07Km ja AH-le kui kostja II esindajale 14.09.2010 väljastatud kostja I programmi kasutusõiguse akt tõendavad, et AH tegutses 27.07.2011 kostja II esindajana. 27.07.2011 võis kostja II ja AH lepinguline suhe olla juba lõppenud. Seda, et AH ei esindanud 27.07.2011 kindlustuslepingut vahendades kostjat II, näitavad järgmised asjaolud ja tõendid: kostja II ja kostja III vahelise maaklerosakonna müügilepingu lisa 2 kohaselt ei olnud AH kostja II töötajate nimekirjas; kohtule ei ole esitatud töö- või muud lepingut või volikirja; kohtule ei ole esitatud maaklerilepingut või kindlustustellimust, mis näitaks, et hageja üldse tellis kostjalt II kindlustuslepingu vahenduse. Maaklerilepingu olemasolu ei tõenda ükski dokumentaalne tõend.
35.AH tegevuse eest vastutab kostja I TsÜS § 132 lg 1 ja lg 2 alusel, mitte kostja II. Kostja I on kohtumenetluses omaks võtnud, et AH vormistas kindlustuslepingu nr 40669927 kostja I arvutiprogrammis, trükkides sellest välja nii kindlustuspakkumuse, kindlustuspoliisi kui 27.07.2011 kaaskirja. Sellega on tõendatud, et AH tegutses kostja I esindajana. Arvestades, et kostja I esindajana ei pidanud AH täitma maaklerilepingust tulenevaid ning KindltS § 141 ja Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis sätestatud kindlustusmaakleri kohustusi, ei saanud ta neid ka rikkuda. AH on kostja I kui kindlustusandja nimel tegutsedes vastutav selle eest, et ta ei esitanud hagejale poliisil märgitud vastutust piirava lisatingimuse kohta eraldi teadet vastavalt VÕS § 436 lg-le 2. Asjaolu, et AH edastas hagejale kindlustuspoliisi colemont.ee lõpuga e-posti aadressilt, ei kinnita, et ta tegutses kindlustuslepingut pakkudes kostja II esindajana, sest maaklerileping puudus. Dokumentide edastamiseks ei ole maaklerilepingu sõlmimine vajalik, sest sellel tegevusel puudub VÕS § 658 lg 1 sätestatud sisu. Hageja ei ole väitnud, et ta esitas 27.07.2011 kindlustuslepingu vahendamiseks
tahteavalduse. Hageja väitel edastas AH kindlustuspoliisi ja arve talle omal initsiatiivil, mis on iseloomulik kindlustusandja esindaja või kindlustusandjat esindava kindlustusagendi tegevusele KindltS § 129 lg 2 alusel, kes võib esitada klientidele pakkumisi ka ilma kliendi tahteavalduseta.
36.Kindlustuslepinguga nr 40669927 seotud vastutus ei läinud 15.05.2012 VÕS § 185 alusel müügilepinguga kostjalt II üle kostjale III. Kindlustusleping nr 40669927 lõppes seoses kindlustusjuhtumiga 14.03.2012, so enne müügilepingu sõlmimist. Müügilepingu alusel anti üle ainult kehtivad kirjalikud maaklerilepingud. Müüdi ainult kostja II maaklerosakond, kõik teised osakonnad ja üksused jäid tegutsema kostja II juurde. Hageja nimi oli märgitud müügilepingu lisas 4, sest üle anti apellandi liikluskindlustuse kindlustusleping nr I0040230297. Müügilepingu lisas 4 ei ole kindlustuslepingut nr 40669927 nimetatud.
37.Kohus võttis ebaõigesti menetlusse hageja 20.05.2015 suurendatud viivise nõude ja mõistis ebaõigel alusel välja kõik viivised. Hageja viivise nõude suurendamisega suurenes tema nõue 46 789,26 euroni, mille korral oleks ta pidanud vastavalt sel hetkel kehtinud riigilõivu seadusele tasuma juurde riigilõivu 150 eurot. Kohus jättis täiendava riigilõivu küsimata, seega pidi ta menetlema viivise nõuet esialgses hagis nimetatud summas - 3094 eurot. Hageja ei ole esitanud kostja III vastu viivisenõuet mõistliku aja jooksul, mistõttu ei ole viivise väljamõistmine kostjal III põhjendatud. Kui viivise nõue on kohtu hinnangul põhjendatud, tuleks seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada vähemalt 50% ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Hageja nõustub osaliselt apellatsioonkaebuse väidetega, s.t et AH tegutses vaidlusalust kindlustuslepingut vahendades lisaks kostja II esindamisele samaaegselt ka kostja I esindajana ja kostja I vastutusest vabastamine ei olnud põhjendatud. Muus osas vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus leiab, et kostja III on apellatsioonkaebuses ekslikult märkinud kostjad I ja II kaasapellantideks. Käesolevas asjas ei ole tegemist TsMS § 639 lg-s 1 sätestatud olukorraga, kus vaidlusalust õigussuhet saaks tuvastada üksnes kõigi kaaskostjate suhtes ühiselt. Kuna kostjaid I ja II ei saa lugeda kaasapellantideks ning nad ei ole apellatsioonkaebust esitanud, samuti ei ole esitanud apellatsioonkaebust hageja, on kohtuotsus kostjate I ja II suhtes jõustunud ning nad ei ole apellatsioonimenetluse osalised.
40.Kostjal III ei ole õigust vaidlustada hagi rahuldamata jätmist kostja I suhtes (selline õigus oleks olnud hagejal) ja hagi rahuldamist kostja II suhtes (selline õigus oleks olnud kostjal II). Ringkonnakohus jätab tähelepanuta eeltooduga seonduvad kostja III apellatsioonkaebuse põhjendused ja taotlused.
41.Kostja III apellatsioonkaebuse alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega rahuldati hagi tema vastu (TsMS § 651 lg 1).
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel vaidlustatud osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
43.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
44.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud tuvastamata maaklerilepingu olemasolu ja hindamata tõendid, mis kinnitavad kostja III arvates AH tegutsemist kindlustuslepingu sõlmimisel kostja I, mitte kostja II esindajana. Maakohus tuvastas õigesti, et kindlustuslepinguid vaidlusaluse ekskavaatori kindlustamiseks, sh 27.07.2011 lepingut, vahendas kostja II maakler AH ning hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud VÕS § 658 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastav maaklerileping. Asjaolu, et AH väljastas kindlustuspakkumuse kostja I blanketil ja poliisil on märge, et ta on kindlustusandja kinnitaja, tuleneb kostja I müügiprogrammist, mille kasutamise õiguse oli kostja I kostja II maakleritele andnud. Eeltoodu ei muuda AH kostja I esindajaks. Maakohus on oma sellekohaseid seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud ja kohtu järeldused põhinevad tõenditele, s.h nendele, mis on loetletud apellatsioonkaebuses.
45.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väite, et AH ei olnud kindlustuslepingu sõlmimise ajal 27.07.2011 kostja II maakler. Kostja III ei ole põhjendanud uue asjaolu esitamise lubatavust.
46.Maakohus leidis õigesti, et kostja II rikkus maaklerilepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi ning põhjustas sellega hagejale kahju. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kostjate II ja III vahel 15.05.2012 sõlmitud ostu-müügilepinguga, millega kostja II müüs oma maaklertegevuse osakonna kostjale III, läksid kostjale III üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, s.h kostja II kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju. Hageja nimi on märgitud klientide loetelus (lepingu lisa 4), kellega sõlmitud lepingud läksid kostjale III üle. Klientidega sõlmitud lepingute liike ja numbreid nimekiri ei kajasta, mistõttu on asjakohatu apellatsioonkaebuse väide, et seal ei ole nimetatud kindlustuslepingut nr 40669927.
47.Seadusel ei põhine apellatsioonkaebuse väide, et kindlustusleping lõppes seoses kindlustusjuhtumiga 14.03.2012, mistõttu seda ei antud müügilepinguga kostja II poolt kostjale III üle. Kindlustuslepingu järgi oli kindlustusperiood 08.08.2011 kuni 07.08.2012. Kindlustusleping on kestvusleping ja kindlustusjuhtumi toimumine seda iseenesest ei lõpeta. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kindlustuslepingu pooled oleks lepingu VÕS § 493 lg 2 alusel üles öelnud. Pooled ei ole menetluses lepingu ülesütlemisele ka tuginenud.
48.Ebaõige on ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud menetlema algselt esitatud viivisenõuet suurusega 3094 eurot ja jätma menetlemata 20.05.2015 suurendatud viivisenõude, kuna kohus ei nõudnud hagejalt täiendava riigilõivu tasumist. Hagejal oli õigus täpsustada viivisevõla arvestust ja märkida võla suurus menetlusdokumendi esitamise päeva seisuga. TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei peeta seda hagi muutmiseks, mida hageja saaks teha sama paragrahvi lg 1 kohaselt üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohtul ei olnud alust keelduda 20.05.2015 esitatud suurendatud viivisenõude menetlemisest, sest kui menetletud ongi nõuet, mille eest on tasutud riigilõivu vähem, mõistab asja lahendav kohus
selle TsMS § 179 lg 1 alusel välja kohustatud isikult asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
49.Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja riigilõivu vähem tasunud, sest hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot maksta riigilõivu 850 eurot, mida hageja ka tegi. Nõude täpsustamisel hagi hind seda summat ei ületanud, mistõttu ei pidanud hageja täiendavalt riigilõivu maksma.
50.Kostja III leiab ebaõigesti, et viivist ei saa temalt välja mõista, kuna hageja ei esitanud tema vastu viivisenõuet mõistliku aja jooksul. Viivisenõuet võib maksma panna TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul, mida antud juhul on ka tehtud. VÕS § 159 lg 2 ei ole viivisnõude osas kohaldatav.
51.Asja materjalist ei nähtu, et kostja III oleks esitanud maakohtule taotluse viivise vähendamiseks. Sellise taotluse esitamine alles apellatsioonimenetluses ei ole lubatav ja ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
52.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja III.
53.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.