lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-4676/8

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 08.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-4676/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-4676 XxxAS hagi XxxOÜ vastu põhivõlgnevuse summas 3 560,34 eurot ning viiviste saamiseks Hagihind 6 233,02 eurot

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XxxAS (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: Kaili Muru-Mölder (e-post: [email protected]) Kostja: XxxOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx, e-post: xxx)) Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XxxOÜ ́lt XxxAS ́i kasuks 4 509,97 eurot (sh põhivõlg 3 560,34 eurot ja viivised 949,63 eurot) ning alates 27.03.2015 viivis lepingu nr xxx alusel võlgnetavalt summalt, so 2320,68 eurolt 0,15% päevas ning lepingu nr xxx alusel võlgnetavalt summalt, so 1239,66 eurolt 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
3.XxxOÜ ́l tuleb tasuda võlgnevus XxxAS ́i kontole xxxxxxxxxxx SEB Pangas või kontole xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS`is või kontole xxxxxxxxxxxxx Danske Bank`is või kontole xxxxxxxxxxx Nordea Pangas, märkides viitenumbriks xxx. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud XxxOÜ kanda.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista XxxOÜ ́lt menetluskulu 450 eurot XxxAS ́i kasuks.
3.XxxOÜ ́l tuleb tasuda menetluskulu XxxAS ́i kontole XXXXXXXXXXXXXXXXSEB Pangas või kontole XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS`is või kontole XXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank`is või kontole XXXXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas, märkides viitenumbriks 37625242753.
4.Tagastada XxxAS ́i poolt 29.01.2015 Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 enamtasutud riigilõiv summas 25 (kakskümmend viis) eurot

XxxAS ́i arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 08 aprillil 2016. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja seisukoht kostja vastuväidetele

26.03.2015 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 3 560,34 eurot, seisuga 26.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivised summas 949,63 eurot ja alates 27.03.2015 edasiulatuvad viivised määras 0,15% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni lepingu nr. xxx alusel ja määras 0,1% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni lepingu nr. xxx alusel, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Hagiavalduse kohaselt on kostjal hagejaga sõlmitud elektrienergia müügileping nr xxx ning võrguettevõtjaga Xxx OÜ võrguleping nr xxx , mis jõustus 22.03.2013. Kostja ei ole tasunud tarbitud elektrienergia ning kasutatud võrguteenuse eest esitatud arveid. Lepingu nr xxx alusel tekkinud põhivõlgnevus on 2 320,68 eurot, lepingu nr. xxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1 239,66 eurot ning sissenõuatavaks viiviseks on 949,63 eurot. Lepingud lõpetati 02.01.2015. Vastuseks kostjale leiab hageja, et ei vasta tõele, et arvel nr xxx kajastatud energia tarbimine on tuletatud. Hageja märgib veel, et kui asuda kostja seisukohale, et elektrituruseaduse (ELTS) sätted, mille kohaselt taastuvenergia tasu finantseeritakse elektritarbijate poolt vahetult, võivad riivata elektritarbija omandipõhiõigust, siis on sellisel riivel legitiimne eesmärk ja riive on proportsionaalne vastava regulatsiooniga taotletavate eesmärkide suhtes.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja vaidleb vastu ajavahemiku 22.03.2013-31.03.2013 eest oktoobris 2013 alusetult esitatud arvele nr xxx summas 882,68 eurot. Kostja märtsis 2013 elektrienergiat praktiliselt ei kasutanud ning ka hageja ei kajastanud märtsi 2013 eest väljastatud arvel olulist elektrienergia kulu. Ootamatult esitas hageja kostjale oktoobris 2013 vaidlusaluse arve, millel oli kajastatud täiendavalt väidetav elektrienergia tarbimine eetoodud ajavahemikul. Hageja on lisanud arvele meelevaldselt energia kasutust, mida kostja ei ole tegelikkuses tarbinud. Kulu on kaudselt tuletatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on energiat

tarbinud koguses, mida arvetel kajastab. Kostjal ei ole võimalik arvestilt vahetult kontrollida voolumõõdiku näite, sest arvesti (kaugloetav mõõdik) on hageja poolt paigutatud hagejale kuuluvasse alajaama, kuhu kostjal ei ole ligipääsu. Kostja sõlmis lepingud 26.03.2013, mille alusel kohustusid hageja ja võrguettevõtja kostjale osutama võrguteenust ja müüma elektrienergiat alates 22.03.2013. Leping ei saanud hakata kehtima tagasiulatuvalt. Hagejal puudub avatud elektrituru tingimustes õigus nõuda taastuvenergia tasu sellises määras nagu on kajastatud hageja arvetel. Tarbijale taastuvenergia tasu finantseerimise kohustust panev ELTS § 592 lg 1 kui ka tootjale makstava toetuse suurust määrav ELTS § 59 lg 2 on põhiseadusega vastuolus ja viidatud sätete alusel arvestatud taastuvenergiatasu on õigustamatu. Arve nr xxx eest ei ole hagejal õigust viivist nõuda, sest kostja ei ole sellel arvel kajastatud teenust/energiat tarbinud. Hageja oli ise viivise põhjustaja, kuna kostjal ei ole võimaldatud tutvuda elektrienergia arvestiga ja kostjal on õigus seetõttu jätta vastukohustus täitmata. Hagejal ei ole õigus nõuda viivist ka taastuvenergiatasudelt.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud elektrienergia müügileping nr xxx tarbimiskoha asukohaga aadressil Xxx elektriga varustamiseks (tl 5). Vaidlust ei ole, et elektrienergia müügilepingu nr xxx tüüptingimuste järgi müüja müüb ostjale elektrienergiat ainult juhul, kui võrguettevõtja edastab elektrienergia ostja liitumispunktini ja kui ostjal on kooskõlas õigusaktide ja võrgulepinguga toimiv võrguühendus (p 1.3) (tl 8), ostja tasub kogu tegelikult tarbitud elektrienergia eest sõltumata sellest, kas tarbitud elektrienergia kogus on mõõdetud võrguettevõtjas mõõteseadmega või määratud võrguettevõtja poolt õigusaktides ja/või võrgulepinguga sätestatud korras (p 2.2) (tl 8), ostja maksab müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustes tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile (p 3.1) (tl 8) ja kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,15% päevas (p 5.5) (tl 9). Pooled ei vaidle, et Xxx OÜ (võrguettevõtja) ja kostja vahel on sõlmitud võrguleping nr xxx tarbimiskoha asukohaga aadressil Xxx võrguteenuse osutamiseks (tl 6-7). Vaidlust ei ole, et võrguettevõtja mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse kaugloetava

mõõteseadmega ja töötleb mõõteandmeid õigusaktides ja/või võrgulepingus sätestatud korras (p 8.1) (tl 15), et ostja maksab võrguettevõtjale hinnakirja alusel võrgutasu, õigusaktides määratud tasud ja maksed, sealhulgas elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu ning muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile (p 10.1) (tl 16) ja kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas (p 10.4) (tl 16). Vaidlust ei ole, et võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale ja väljastanud selleks hagejale vajadusel esitamiseks kinnituskirja (tl 113) ning 13.02.2015 on võrguettevõtja uuendanud oma kinnitust nõuete loovutamise kohta (tl 114). Pooled ei vaidle ka, et XxxAS on elektrienergiat edastanud ja Xxx OÜ võrguteenust osutanud ning esitanud lepingute nr xxx ja nr xxx alusel arved nr xxx , nr xxx ja nr xxx , kuid kostja on arvete tasumisega viivitanud ja ei ole esitatud arveid kogu ulatuses tasunud. Pooled ei vaidle ka arvetel nr xxx ja nr xxx elektrienergia ja võrguteenuse tasude üle. Pooled ei vaidle ka, et lepingud lõpetati 02.01.2015 (tl 2). Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel eelnimetatud asjaolud tuvastatuks ja tõendatuks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas ajavahemikul 22.03.2013-31.03.2013 mõõdeti kostja tarbimiskohal energiat kaugmõõdetava arvestiga või on energia tarbimine sel perioodil hageja poolt tuletatud, kas hagejal on õigus nõuda taastuvenergia tasu arvel toodud summades ning kas hagejal on õigus arvestada vaidlusalusele arvele nr xxx ning taastuvenergia tasudele viivist. Kohus analüüsib esmalt, mis hetkest kehtis poolte vahel sõlmitud elektrienergia müügileping ning võrguettevõtja ja kostja vahel sõlmitud võrguleping, teiseks, kas kasutatud elektrienergia kogus ajavahemikul 22.03.2013-31.03.2013 on hageja poolt tuletatud või vastab energia tegelikule kasutusele, kolmandaks, kas hagejal on õigus nõuda taastuvenergia tasu arvel toodud summades ning neljandaks, kas hagejal on õigus arvestada arve nr xxx tasumata summale ning kõigis tasumata arvetes sisalduva taastuvenergia tasudele viivist.

Kohus analüüsib esmalt, mis hetkest jõustus poolte vahel sõlmitud elektrienergia müügileping ning võrguettevõtja ja kostja vahel sõlmitud võrguleping. Kohus selgitab, et lepingute jõustumise ajas selgusele jõudmine on oluline seetõttu, et hinnata, kas kostjale on elektrienergiat edastatud ja võrguteenust osutatud ning eeltoodust tulenevalt kostjale arved esitatud lepingute alusel. Kostja leiab, et lepingud hakkasid kehtima 26.03.2013. Hageja on selgitanud, et kostjale vormistati nii elektrienergia müügi- kui ka võrguleping üheaegselt, esimese on kostja allkirjastanud 21.03.2013, kuid võrgulepingu alles 26.03.2013. Elektrienergia müügi eelduseks

on kehtiv võrguleping (tl 60). Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja on sõlminud elektrienergia müügilepingu (tl 5) ning võrguettevõtja ja kostja on sõlminud võrgulepingu (tl 7). Võrgulepingu punktis 2 on pooled kokku leppinud, et leping jõustub 22.03.2013 eeldusel, et leping on tagastatud võrguettevõtjale ja allkirjastatud mõlemapoolselt. Kui leping tagastatakse pärast kokkulepitud kuupäeva, jõustub leping mõlemapoolsest allkirjastamisest järgneval päeval (tl 7). Kuivõrd hageja on kohtule kostja poolt allkirjastatud võrgulepingu edastanud, saab sellest järeldada, et võrguleping on kostja poolt tagastatud ning võrgulepingust nähtub, et lepingu on mõlemad pooled allkirjastanud (tl 6-7). Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et pooled oleksid võrgulepingu tagastamise aja osas eraldi kokku leppinud, mistõttu ei jõustunud võrguleping mõlemapoolsest allkirjastamisest järgneval päeval ega ka kostja poolt väidetud 26.03.2013. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe Seega on lepingu sõlmimiseks vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Tahteavaldused võivad olla tehtud samaaegselt või ka üksteise järel. Pooled võivad ise kokku leppida, millal leping jõustub, kuid lepingu jõustumine võib olla kindlaks määratud ka seaduses. VÕS § 5 kohaselt võlaõigusseadus sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kuivõrd seadus ei keela lepingupooltel kokku leppida lepingu jõustumises tagasiulatuvalt ning pooltel on õigus ise kujundada omavahelise lepingu sisu, samuti kuivõrd on tuvastatud, et pooled on võrgulepingu allkirjastanud, leiab kohus, et võrgulepingu punktis 2 toodud kokkulepe on kehtiv. Lepingu jõustumise momendiks võib olla mistahes poolte poolt kokkulepitud aeg, nt lepingu allkirjastamine või mingi konkreetne tähtpäev tagasiulatuvalt või edasiulatuvalt. Kohus selgitab, et võrguleping on küll kostja poolt allkirjastatud 26.03.2013, kuid selles on kokku lepitud jõustumine tagasiulatuvalt 22.03.2013. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja on selgitanud, et elektrienergia müügi eelduseks on kehtiv võrguleping (tl 60). Võrgulepingu tüüptingimustes on märgitud, et elektrienergia müügi eelduseks ostja tarbimiskoha mõõtepunktis on võrguettevõtja ja ostja vahel sõlmitud võrguleping (p 1.2) (tl 8). Seega, hageja ja kostja vahel sõlmitud elektrienergia müügileping hakkas kehtima 21.03.2013 (tl 5), kuid lepingu täitmise eelduseks oli võrgulepingu sõlmimine. Hageja on ka selgitanud, et võrgulepingu jõustumiseks märgiti 22.03.2013 seetõttu, et see oli ühtlasi eelmise lepingupartneri lepingu kehtivuse lõppemise aeg ning kuivõrd kostja oli elektrienergia tarbija ja võrguteenuse kasutaja ka eelmise lepingu kehtivuse ajal, siis lepiti konkreetne kuupäev kokku, et tagada lepingu sujuv üleminek ja et vältida vahepealset võrguühenduse katkestamist (tl 60). Kohtu hinnangul oli võrgulepingu tagasiulatuvas jõustumises kokkuleppimine põhjendatud, kuivõrd vastupidisel juhul oleks võrguettevõtja pidanud kostjale võrguühenduse katkestama. Lähtudes eeltoodust ning asjaoludest, et tagasiulatuvalt lepingu jõustumise kokkulepe ei ole seadusega keelatud ning pooled on selliselt lepingu allkirjastanud, on võrguettevõtja ja kostja vahel sõlmitud võrguleping jõustunud 22.03.2013. Kostja ja hageja vahel sõlmitud elektrienergia müügileping hakkas kehtima 21.03.2013.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja poolt kasutatud elektrienergia kogus ajavahemikul 22.03.2013-31.03.2013 on hageja poolt tuletatud või vastab energia tegelikule kasutusele ning kas sama ajavahemiku eest kostjale esitatud energia ja võrguteenuse arve nr xxx on

põhjendatud. Kostja leiab, et ta märtsis 2013 elektrienergiat praktiliselt ei kasutanud ning ka hageja ei kajastanud märtsi 2013 eest väljastatud arves olulist elektrienergia kulu. Ootamatult esitas hageja kostjale oktoobris 2013 vaidlusaluse arve, millel oli kajastatud täiendavalt väidetav elektrienergia tarbimine 22.03.2013-31.03.2013. Kostja on seisukohal, et hageja on lisanud arvele meelevaldselt energia kasutust, mida kostja ei ole tegelikkuses tarbinud. Kulu on kaudselt tuletatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on energiat tarbinud koguses, mida arvetel kajastab. Kostjal ei ole võimalik arvestilt vahetult kontrollida voolumõõdiku näite, sest arvesti (kaugloetav mõõdik) on hageja poolt paigutatud hagejale kuuluvasse alajaama, kuhu ei ole kostjal ligipääsu (tl 38-39). Hageja on selgitanud, et esitas algselt perioodi 22.03.2013-31.03.2013 eest arve nr xxx , kuid kuna lepingu sõlmimisel ja eelmise lepingu lõpetamisel võeti ekslikult aluseks tegelikkusele mittevastavad näidud, siis peale mõõteandmete ebatäpsuse ilmsikstulekut tühistati nimetatud arve 30.09.2013 arvega nr xxx (tl 55) ning 28.10.2013 esitati õigete mõõteandmete alusel uus arve nr xxx (tl 60). ELTS § 421 lg 3 p 4 kohaselt edastab võrguettevõtja kõigi klientide mõõteandmed või tarbimisandmed andmevahetusplatvormile. Hageja on selgitanud, et igal kliendil on võimalik enda mõõteandmetega seal igal ajal tutvuda. Kostjal on võimalik igal ajal paluda ligipääsu arvestile, mida pole ta aga soovinud. Samuti on võimalik kostjal tellida mõõtepunkti asukoha muutmist. Vastavale võimalusele on viidatud ka kostjale 19.11.2013 saadetud e-kirjas, kuid vastavasisulist avaldust kostja pole esitanud (tl 60). Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud oma eksimust ja kreeditarve edastamist (tl 55, 68, 70) ning et hageja on esitanud kostjale hiljem tunniandmete alusel korrigeeritud arve (tl 22, 70) ning et hageja on vabandanud ja pakkunud kostjale kompromissina ka vaidlusaluse arve tasumist tasuta maksegraafiku alusel (tl 70). Hageja on andnud kostjale selle kohta ka piisavalt selgitusi (tl 75-81). Hageja on selgitanud, et kostja tarbimist mõõtis kauglugemisega mõõteseade, mis fikseeris kostja tarbimise tunnipõhiselt ning vastavad mõõteandmed on kostjale ka esitatud (tl 60). Eeltoodu tõendamiseks on hageja esitanud kohtule arvelduste ja mõõteandmete väljavõtte koos laekumistega (tl 69), millelt on võimalik näha, et perioodil 22.03.2013-31.03.2013 on mõõdiku näidud fikseeritud nii päeval, öösel kui ka ööpäevaringselt. Hageja on kohtule esitanud ka märtsi arvete võrdluse (tl 68) ja mõõtepunkti tunniandmed märtsi 2013 kohta (tl 82), lisaks on mõõtepunkti andmed esitatud ka vaidlusalusel arvel (tl 2223). Kohus märgib, et võrgulepingu tüüptingimustes on kirjas, et kui arvesti on kogused fikseerinud, siis ostja tasub tegelike mõõteandmete alusel (p 8.3) (tl 15). Ka elektrilepingu tüüptingimused sätestavad, et ostja tasub kogu tegelikult tarbitud elektrienergia eest (p 2.2) (tl 8). Kohus märgib, et toimikus sisalduvate andmete põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et vaidlusalusel arvel kajastatud tarbimine on tuletatud. Kohtu hinnangul hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et tarbimist tarbimiskohal Xxx , mõõdeti tunnipõhiselt. Hageja on tõendanud, et on kostja tarbimiskohal tarbimist mõõtnud perioodil 22.03.2013-31.03.2013, mille alusel esitati arve nr xxx , mis hõlmab kostja päevast elektri tarbimist näidust 148117,8150567,2 ja öist elektri tarbimist näidust 128717,4-132152,8 ning reaktiivenergia tarbimist näidust 550387,2-567939,2. Kuivõrd kostja ja hageja ning kostja ja võrguettevõtja vahel on sõlmitud kehtivad lepingud, siis kuni nende lõpetamiseni tekkinud kohustused tuleb täita kostjal ja arve nr. xxx kuulub eletrienergia ja võrguteenuse tasude osas maksmisele.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda taastuvenergia tasu arvetel toodud summades.

Kostja on seisukohal, et nii tarbijale taastuvenergia tasu finantseerimise kohustust panev ELTS § 592 lg 1 kui ka tootjale makstava toetuse suurust määrav ELTS § 59 lg 2 on põhiseadusega vastuolus ja viidatud sätete alusel arvestatud taastuvenergiatasu on õigustamatu. Hageja leiab, et isegi kui ELTS sätted, mille kohaselt taastuvenergia tasu finantseeritakse elektritarbijate poolt vahetult, võivad riivata elektritarbija omandipõhiõigust, on sellisel riivel legitiimne eesmärk ja riive on proportsionaalne vastava regulatsiooniga taotletavate eesmärkide suhtes. Põhiseaduse (PS) § 152 lg 1 ja 2 kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega ning Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohus märgib, et Riigikohtu tsiviilkolleegium andis taastuvenergia tasude põhiseadusele vastavuse küsimuses tsiviilasja 3-21-71-14 12. veebruari 2015 üle lahendamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna tekkis kahtlus, et taastuvenergia tasu maksmisega kaasnev tarbija PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive ELTS § 592 lg-s 1 koosmõjus § 59 lg-tega 1 ja 2 võib olla vastuolus põhiseadusega.

15.detsembril 2015 tegi Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-2-1-71-14, milles on asunud seisukohale, et kuna taastuvenergia tasu on kehtestatud üksnes (taastuv)energia tootmise edendamise eesmärgi saavutamiseks, seda eesmärki on võimalik kehtestatud tasu ja toetuste süsteemiga saavutada ning taastuvenergia tasu määr ei olnud selle kehtestamisega taotletavaid eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu, siis oli taastuvenergia tasu kui sui generis avalik-õiguslik tasu kehtestatud kooskõlas PS §-st 113 tulenevate nõuetega (p 125). Järelikult olid ELTS § 59 lg 1 p-d 1–4, lg 2 p-d 1–3, § 591 lg 1, lg 2 p-d 2–5 ja lg 5 ning § 592 lg-d 1, 2, 4 ja 5 osas, milles need panevad tarbijale kohustuse maksta taastuvenergia tasu ja sätestavad taastuvenergia tasu suuruse kujunemise alused, põhiseadusega kooskõlas (p 126). Riigikohtu üldkogu märgib lisaks, et eelmises punktis võetud seisukoht ei tähenda, nagu ei võiks üldkogu teistsuguste asjaolude korral asuda taastuvenergia tasu määra põhiseaduspärasuse suhtes teisele seisukohale. Üldkogu ei välista, et muudatused elektri turuhinnas või muudes asjas tähtsust omavates asjaoludes võivad (või on juba võinud) kaasa tuua olukorra, kus taastuvenergia toetused ja nende finantseerimiseks kehtestatud tasud muutuvad (või on juba muutunud) põhiseaduse mõttes ülemääraseks.Varem põhiseaduspärane regulatsioon võib faktiliste asjaolude muutumise tõttu osutuda hiljem põhiseaduse vastaseks (p 127). Kohus selgitab, et eeltoodud tsiviilasjas on kostjalt nõutud u 8% taastuvenergia tasu tema elektrienergia ja võrguteenuse tasust (3-2-1-71-14 p 15). Kohus hindas toimikus sisalduvatel kostjale esitatud arvetel (tl 22, 24, 26,50,52) märgitud taastuvenergia tasu suhet elektrienergia tasusse ja võrguteenuse tasusse ning järeldas vastavatelt arvutustelt, et kostjalt on nõutud alla 8% taastuvenergia tasu tema elektrienergia ja võrguteenuse tasust. Kuivõrd Riigikohus on juba hinnanud taastuvenergia tasu põhiseaduspärasust ning leidnud, et taastuvenergia tasu u 8% elektrienergia ja võrguteenuse tasust on kehtestatud kooskõlas PS §-st 113 tulenevate nõuetega, on sellest väiksem kostjalt nõutav taastusenergia tasu põhiseadusega kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on PS-ga kooskõlas hageja poolt nõutud taastuvenergia tasu maksmise kohustus ja ka tasu suurus ning hagejal on kostjalt õigus nõuda taastuvenergia tasu arvetel toodud summades. Kuivõrd pooled ei vaidle arvetel nr xxx ja nr xxx elektrienergia ja võrguteenuse tasude üle ning kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et ka arve nr xxx kuulub eletrienergia ja võrguteenuse tasude osas maksmisele, samuti, kuivõrd kohus on leidnud, et hagejal on kostjalt õigus nõuda taastuvenergia tasu arvetel toodud summades, rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude summas 2 320,68 eurot väljamõistmiseks kostjalt lepingu nr xxx alusel ning 1 239,66 eurot lepingu nr xxx alusel, kokku rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude summas 3 560,34 eurot.
10.Lõpetuseks hindab kohus, kas hagejal on õigus arvestada arve nr xxx tasumata summale ning kõigis tasumata arvetes sisalduva taastuvenergia tasudele viivist. Hageja selgitab, et on juba sissenõutavaks muutunud viivise summas 949,63 eurot arvestamisel juhindunud viivise määrast, mis vastab intressimäärale tüüptingimustes (tl 1-2). Kohus on tutvunud hagile lisatud dokumentidega ning tuvastanud, et hageja on juhindunud sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel õigustatult viivise määradest, mis vastavad lepingust tulenevale viivisemäärale. Kohus on tuvastanud, et elektrienergia müügilepingust nr xxx tulenev viivisemäär on 0,15% võlgnetavast summas päevas (p 5.5) (tl 9) ning võrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingust nr xxx tulenev viivisemäär on 0,1% võlgnetavast summast päevas (p 10.4) (tl 16). Lepingu nr xxx alusel tekkinud põhivõlgnevus on 2 320,68 eurot (tl 2) ning lepingu nr. xxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1 239,66 eurot (tl 2). Viivis on arvutatud 26.03.2015 seisuga (tl 2). Vaidlust ei ole selles, et kostja on arvete maksmisega viivitanud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et arved kuuluvad kostja poolt kogu ulatuses tasumisele. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja ise oli viivise põhjustaja, kuna kostjal ei ole võimaldatud tutvuda elektrienergia arvestiga ja kostjal on õigus seetõttu jätta vastukohustus täitmata. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud maksegraafikust nähtub, et seisuga 30.01.2015 on elektrienergia müügilepingust nr xxx tulenev viivis 676,12 eurot ning võrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingust nr xxx tulenev viivis 273,51 eurot (tl 2), seega kokku on viivis seisuga 30.01.2015 949,63 eurot (676,12 +273,51). Hageja nõuab kostjalt soodsamalt viivist summas 949,63 hagiavalduse esitamise seisuga 26.03.2015 (tl 2). Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 949,63 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Edasiulatuvalt palub hageja välja mõista viivise alates 27.03.2015 lepingu nr xxx alusel võlgnetavalt summalt, so 2320,68 eurolt 0,15% päevas ning lepingu nr xxx alusel võlgnetavalt summalt, so 1239,66 eurolt 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa (tl 3). Kohus rahuldab ka hageja edasiulatuva viivisenõude.
11.Hageja on hagiavalduses märkinud, millistele kontodele tuleb kostjal väljamõistetud summad üle kanda (tl 3). Seetõttu tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus summas 3 560,34 eurot ja viivised XxxAS-i kontole XXXXXXXXXXXXXXXXSEB`s või XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank`is või

XXXXXXXXXXXXXXXX

Danske Bank`is või XXXXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas, viitenumbriga 37625242753.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas 26.03.2015 kohtule hageja menetluskulud, mille kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt ka taotleb. Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole esitanud, kuid on taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 450 eurot vajalik ja põhjendatud menetluskulu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult, seega on põhjendatud jätta menetluskulu summas 450 eurot kostja kanda.
13.Hageja on hagiavalduses märkinud, millistele kontodele tuleb kostjal hüvitatav menetluskulu summa üle kanda (tl 3). Seetõttu tuleb kostjal tasuda menetluskulu summas 450 eurot XxxAS-i kontole XXXXXXXXXXXXXXXXSEB`s või XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank`is või XXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank`is või XXXXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas, viitenumbriga 37625242753.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on käesoleva tsiviilasja raames tasunud riigilõivu kokku summas 475 eurot. Käeoleva tsiviilasja hinnaks on 6 233,02 eurot, millelt tasumisele kuuluvaks riigilõivu suuruseks on 450 eurot. Seega kuulub enamtasutud riigilõiv summas 25 eurot tagastamisele hageja arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXXXX.

15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja