Harju Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. aprill 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-4676 XxxAS hagi XxxOÜ vastu põhivõlgnevuse summas 3 560,34 eurot ning viiviste saamiseks Hagihind 6 233,02 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XxxAS (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: Kaili Muru-Mölder (e-post: [email protected]) Kostja: XxxOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx, e-post: xxx)) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
XxxAS ́i arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 08 aprillil 2016. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja seisukoht kostja vastuväidetele
26.03.2015 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 3 560,34 eurot, seisuga 26.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivised summas 949,63 eurot ja alates 27.03.2015 edasiulatuvad viivised määras 0,15% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni lepingu nr. xxx alusel ja määras 0,1% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni lepingu nr. xxx alusel, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Hagiavalduse kohaselt on kostjal hagejaga sõlmitud elektrienergia müügileping nr xxx ning võrguettevõtjaga Xxx OÜ võrguleping nr xxx , mis jõustus 22.03.2013. Kostja ei ole tasunud tarbitud elektrienergia ning kasutatud võrguteenuse eest esitatud arveid. Lepingu nr xxx alusel tekkinud põhivõlgnevus on 2 320,68 eurot, lepingu nr. xxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1 239,66 eurot ning sissenõuatavaks viiviseks on 949,63 eurot. Lepingud lõpetati 02.01.2015. Vastuseks kostjale leiab hageja, et ei vasta tõele, et arvel nr xxx kajastatud energia tarbimine on tuletatud. Hageja märgib veel, et kui asuda kostja seisukohale, et elektrituruseaduse (ELTS) sätted, mille kohaselt taastuvenergia tasu finantseeritakse elektritarbijate poolt vahetult, võivad riivata elektritarbija omandipõhiõigust, siis on sellisel riivel legitiimne eesmärk ja riive on proportsionaalne vastava regulatsiooniga taotletavate eesmärkide suhtes.
Kostja vastuväited
Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja vaidleb vastu ajavahemiku 22.03.2013-31.03.2013 eest oktoobris 2013 alusetult esitatud arvele nr xxx summas 882,68 eurot. Kostja märtsis 2013 elektrienergiat praktiliselt ei kasutanud ning ka hageja ei kajastanud märtsi 2013 eest väljastatud arvel olulist elektrienergia kulu. Ootamatult esitas hageja kostjale oktoobris 2013 vaidlusaluse arve, millel oli kajastatud täiendavalt väidetav elektrienergia tarbimine eetoodud ajavahemikul. Hageja on lisanud arvele meelevaldselt energia kasutust, mida kostja ei ole tegelikkuses tarbinud. Kulu on kaudselt tuletatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on energiat
tarbinud koguses, mida arvetel kajastab. Kostjal ei ole võimalik arvestilt vahetult kontrollida voolumõõdiku näite, sest arvesti (kaugloetav mõõdik) on hageja poolt paigutatud hagejale kuuluvasse alajaama, kuhu kostjal ei ole ligipääsu. Kostja sõlmis lepingud 26.03.2013, mille alusel kohustusid hageja ja võrguettevõtja kostjale osutama võrguteenust ja müüma elektrienergiat alates 22.03.2013. Leping ei saanud hakata kehtima tagasiulatuvalt. Hagejal puudub avatud elektrituru tingimustes õigus nõuda taastuvenergia tasu sellises määras nagu on kajastatud hageja arvetel. Tarbijale taastuvenergia tasu finantseerimise kohustust panev ELTS § 592 lg 1 kui ka tootjale makstava toetuse suurust määrav ELTS § 59 lg 2 on põhiseadusega vastuolus ja viidatud sätete alusel arvestatud taastuvenergiatasu on õigustamatu. Arve nr xxx eest ei ole hagejal õigust viivist nõuda, sest kostja ei ole sellel arvel kajastatud teenust/energiat tarbinud. Hageja oli ise viivise põhjustaja, kuna kostjal ei ole võimaldatud tutvuda elektrienergia arvestiga ja kostjal on õigus seetõttu jätta vastukohustus täitmata. Hagejal ei ole õigus nõuda viivist ka taastuvenergiatasudelt.
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud elektrienergia müügileping nr xxx tarbimiskoha asukohaga aadressil Xxx elektriga varustamiseks (tl 5). Vaidlust ei ole, et elektrienergia müügilepingu nr xxx tüüptingimuste järgi müüja müüb ostjale elektrienergiat ainult juhul, kui võrguettevõtja edastab elektrienergia ostja liitumispunktini ja kui ostjal on kooskõlas õigusaktide ja võrgulepinguga toimiv võrguühendus (p 1.3) (tl 8), ostja tasub kogu tegelikult tarbitud elektrienergia eest sõltumata sellest, kas tarbitud elektrienergia kogus on mõõdetud võrguettevõtjas mõõteseadmega või määratud võrguettevõtja poolt õigusaktides ja/või võrgulepinguga sätestatud korras (p 2.2) (tl 8), ostja maksab müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustes tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile (p 3.1) (tl 8) ja kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,15% päevas (p 5.5) (tl 9). Pooled ei vaidle, et Xxx OÜ (võrguettevõtja) ja kostja vahel on sõlmitud võrguleping nr xxx tarbimiskoha asukohaga aadressil Xxx võrguteenuse osutamiseks (tl 6-7). Vaidlust ei ole, et võrguettevõtja mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse kaugloetava
mõõteseadmega ja töötleb mõõteandmeid õigusaktides ja/või võrgulepingus sätestatud korras (p 8.1) (tl 15), et ostja maksab võrguettevõtjale hinnakirja alusel võrgutasu, õigusaktides määratud tasud ja maksed, sealhulgas elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu ning muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile (p 10.1) (tl 16) ja kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas (p 10.4) (tl 16). Vaidlust ei ole, et võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale ja väljastanud selleks hagejale vajadusel esitamiseks kinnituskirja (tl 113) ning 13.02.2015 on võrguettevõtja uuendanud oma kinnitust nõuete loovutamise kohta (tl 114). Pooled ei vaidle ka, et XxxAS on elektrienergiat edastanud ja Xxx OÜ võrguteenust osutanud ning esitanud lepingute nr xxx ja nr xxx alusel arved nr xxx , nr xxx ja nr xxx , kuid kostja on arvete tasumisega viivitanud ja ei ole esitatud arveid kogu ulatuses tasunud. Pooled ei vaidle ka arvetel nr xxx ja nr xxx elektrienergia ja võrguteenuse tasude üle. Pooled ei vaidle ka, et lepingud lõpetati 02.01.2015 (tl 2). Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel eelnimetatud asjaolud tuvastatuks ja tõendatuks.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Poolte vahel on vaidlus selles, kas ajavahemikul 22.03.2013-31.03.2013 mõõdeti kostja tarbimiskohal energiat kaugmõõdetava arvestiga või on energia tarbimine sel perioodil hageja poolt tuletatud, kas hagejal on õigus nõuda taastuvenergia tasu arvel toodud summades ning kas hagejal on õigus arvestada vaidlusalusele arvele nr xxx ning taastuvenergia tasudele viivist. Kohus analüüsib esmalt, mis hetkest kehtis poolte vahel sõlmitud elektrienergia müügileping ning võrguettevõtja ja kostja vahel sõlmitud võrguleping, teiseks, kas kasutatud elektrienergia kogus ajavahemikul 22.03.2013-31.03.2013 on hageja poolt tuletatud või vastab energia tegelikule kasutusele, kolmandaks, kas hagejal on õigus nõuda taastuvenergia tasu arvel toodud summades ning neljandaks, kas hagejal on õigus arvestada arve nr xxx tasumata summale ning kõigis tasumata arvetes sisalduva taastuvenergia tasudele viivist.
Kohus analüüsib esmalt, mis hetkest jõustus poolte vahel sõlmitud elektrienergia müügileping ning võrguettevõtja ja kostja vahel sõlmitud võrguleping. Kohus selgitab, et lepingute jõustumise ajas selgusele jõudmine on oluline seetõttu, et hinnata, kas kostjale on elektrienergiat edastatud ja võrguteenust osutatud ning eeltoodust tulenevalt kostjale arved esitatud lepingute alusel. Kostja leiab, et lepingud hakkasid kehtima 26.03.2013. Hageja on selgitanud, et kostjale vormistati nii elektrienergia müügi- kui ka võrguleping üheaegselt, esimese on kostja allkirjastanud 21.03.2013, kuid võrgulepingu alles 26.03.2013. Elektrienergia müügi eelduseks
on kehtiv võrguleping (tl 60). Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja on sõlminud elektrienergia müügilepingu (tl 5) ning võrguettevõtja ja kostja on sõlminud võrgulepingu (tl 7). Võrgulepingu punktis 2 on pooled kokku leppinud, et leping jõustub 22.03.2013 eeldusel, et leping on tagastatud võrguettevõtjale ja allkirjastatud mõlemapoolselt. Kui leping tagastatakse pärast kokkulepitud kuupäeva, jõustub leping mõlemapoolsest allkirjastamisest järgneval päeval (tl 7). Kuivõrd hageja on kohtule kostja poolt allkirjastatud võrgulepingu edastanud, saab sellest järeldada, et võrguleping on kostja poolt tagastatud ning võrgulepingust nähtub, et lepingu on mõlemad pooled allkirjastanud (tl 6-7). Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et pooled oleksid võrgulepingu tagastamise aja osas eraldi kokku leppinud, mistõttu ei jõustunud võrguleping mõlemapoolsest allkirjastamisest järgneval päeval ega ka kostja poolt väidetud 26.03.2013. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe Seega on lepingu sõlmimiseks vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Tahteavaldused võivad olla tehtud samaaegselt või ka üksteise järel. Pooled võivad ise kokku leppida, millal leping jõustub, kuid lepingu jõustumine võib olla kindlaks määratud ka seaduses. VÕS § 5 kohaselt võlaõigusseadus sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kuivõrd seadus ei keela lepingupooltel kokku leppida lepingu jõustumises tagasiulatuvalt ning pooltel on õigus ise kujundada omavahelise lepingu sisu, samuti kuivõrd on tuvastatud, et pooled on võrgulepingu allkirjastanud, leiab kohus, et võrgulepingu punktis 2 toodud kokkulepe on kehtiv. Lepingu jõustumise momendiks võib olla mistahes poolte poolt kokkulepitud aeg, nt lepingu allkirjastamine või mingi konkreetne tähtpäev tagasiulatuvalt või edasiulatuvalt. Kohus selgitab, et võrguleping on küll kostja poolt allkirjastatud 26.03.2013, kuid selles on kokku lepitud jõustumine tagasiulatuvalt 22.03.2013. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja on selgitanud, et elektrienergia müügi eelduseks on kehtiv võrguleping (tl 60). Võrgulepingu tüüptingimustes on märgitud, et elektrienergia müügi eelduseks ostja tarbimiskoha mõõtepunktis on võrguettevõtja ja ostja vahel sõlmitud võrguleping (p 1.2) (tl 8). Seega, hageja ja kostja vahel sõlmitud elektrienergia müügileping hakkas kehtima 21.03.2013 (tl 5), kuid lepingu täitmise eelduseks oli võrgulepingu sõlmimine. Hageja on ka selgitanud, et võrgulepingu jõustumiseks märgiti 22.03.2013 seetõttu, et see oli ühtlasi eelmise lepingupartneri lepingu kehtivuse lõppemise aeg ning kuivõrd kostja oli elektrienergia tarbija ja võrguteenuse kasutaja ka eelmise lepingu kehtivuse ajal, siis lepiti konkreetne kuupäev kokku, et tagada lepingu sujuv üleminek ja et vältida vahepealset võrguühenduse katkestamist (tl 60). Kohtu hinnangul oli võrgulepingu tagasiulatuvas jõustumises kokkuleppimine põhjendatud, kuivõrd vastupidisel juhul oleks võrguettevõtja pidanud kostjale võrguühenduse katkestama. Lähtudes eeltoodust ning asjaoludest, et tagasiulatuvalt lepingu jõustumise kokkulepe ei ole seadusega keelatud ning pooled on selliselt lepingu allkirjastanud, on võrguettevõtja ja kostja vahel sõlmitud võrguleping jõustunud 22.03.2013. Kostja ja hageja vahel sõlmitud elektrienergia müügileping hakkas kehtima 21.03.2013.
Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja poolt kasutatud elektrienergia kogus ajavahemikul 22.03.2013-31.03.2013 on hageja poolt tuletatud või vastab energia tegelikule kasutusele ning kas sama ajavahemiku eest kostjale esitatud energia ja võrguteenuse arve nr xxx on
põhjendatud. Kostja leiab, et ta märtsis 2013 elektrienergiat praktiliselt ei kasutanud ning ka hageja ei kajastanud märtsi 2013 eest väljastatud arves olulist elektrienergia kulu. Ootamatult esitas hageja kostjale oktoobris 2013 vaidlusaluse arve, millel oli kajastatud täiendavalt väidetav elektrienergia tarbimine 22.03.2013-31.03.2013. Kostja on seisukohal, et hageja on lisanud arvele meelevaldselt energia kasutust, mida kostja ei ole tegelikkuses tarbinud. Kulu on kaudselt tuletatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on energiat tarbinud koguses, mida arvetel kajastab. Kostjal ei ole võimalik arvestilt vahetult kontrollida voolumõõdiku näite, sest arvesti (kaugloetav mõõdik) on hageja poolt paigutatud hagejale kuuluvasse alajaama, kuhu ei ole kostjal ligipääsu (tl 38-39). Hageja on selgitanud, et esitas algselt perioodi 22.03.2013-31.03.2013 eest arve nr xxx , kuid kuna lepingu sõlmimisel ja eelmise lepingu lõpetamisel võeti ekslikult aluseks tegelikkusele mittevastavad näidud, siis peale mõõteandmete ebatäpsuse ilmsikstulekut tühistati nimetatud arve 30.09.2013 arvega nr xxx (tl 55) ning 28.10.2013 esitati õigete mõõteandmete alusel uus arve nr xxx (tl 60). ELTS § 421 lg 3 p 4 kohaselt edastab võrguettevõtja kõigi klientide mõõteandmed või tarbimisandmed andmevahetusplatvormile. Hageja on selgitanud, et igal kliendil on võimalik enda mõõteandmetega seal igal ajal tutvuda. Kostjal on võimalik igal ajal paluda ligipääsu arvestile, mida pole ta aga soovinud. Samuti on võimalik kostjal tellida mõõtepunkti asukoha muutmist. Vastavale võimalusele on viidatud ka kostjale 19.11.2013 saadetud e-kirjas, kuid vastavasisulist avaldust kostja pole esitanud (tl 60). Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud oma eksimust ja kreeditarve edastamist (tl 55, 68, 70) ning et hageja on esitanud kostjale hiljem tunniandmete alusel korrigeeritud arve (tl 22, 70) ning et hageja on vabandanud ja pakkunud kostjale kompromissina ka vaidlusaluse arve tasumist tasuta maksegraafiku alusel (tl 70). Hageja on andnud kostjale selle kohta ka piisavalt selgitusi (tl 75-81). Hageja on selgitanud, et kostja tarbimist mõõtis kauglugemisega mõõteseade, mis fikseeris kostja tarbimise tunnipõhiselt ning vastavad mõõteandmed on kostjale ka esitatud (tl 60). Eeltoodu tõendamiseks on hageja esitanud kohtule arvelduste ja mõõteandmete väljavõtte koos laekumistega (tl 69), millelt on võimalik näha, et perioodil 22.03.2013-31.03.2013 on mõõdiku näidud fikseeritud nii päeval, öösel kui ka ööpäevaringselt. Hageja on kohtule esitanud ka märtsi arvete võrdluse (tl 68) ja mõõtepunkti tunniandmed märtsi 2013 kohta (tl 82), lisaks on mõõtepunkti andmed esitatud ka vaidlusalusel arvel (tl 2223). Kohus märgib, et võrgulepingu tüüptingimustes on kirjas, et kui arvesti on kogused fikseerinud, siis ostja tasub tegelike mõõteandmete alusel (p 8.3) (tl 15). Ka elektrilepingu tüüptingimused sätestavad, et ostja tasub kogu tegelikult tarbitud elektrienergia eest (p 2.2) (tl 8). Kohus märgib, et toimikus sisalduvate andmete põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et vaidlusalusel arvel kajastatud tarbimine on tuletatud. Kohtu hinnangul hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et tarbimist tarbimiskohal Xxx , mõõdeti tunnipõhiselt. Hageja on tõendanud, et on kostja tarbimiskohal tarbimist mõõtnud perioodil 22.03.2013-31.03.2013, mille alusel esitati arve nr xxx , mis hõlmab kostja päevast elektri tarbimist näidust 148117,8150567,2 ja öist elektri tarbimist näidust 128717,4-132152,8 ning reaktiivenergia tarbimist näidust 550387,2-567939,2. Kuivõrd kostja ja hageja ning kostja ja võrguettevõtja vahel on sõlmitud kehtivad lepingud, siis kuni nende lõpetamiseni tekkinud kohustused tuleb täita kostjal ja arve nr. xxx kuulub eletrienergia ja võrguteenuse tasude osas maksmisele.
Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda taastuvenergia tasu arvetel toodud summades.
Kostja on seisukohal, et nii tarbijale taastuvenergia tasu finantseerimise kohustust panev ELTS § 592 lg 1 kui ka tootjale makstava toetuse suurust määrav ELTS § 59 lg 2 on põhiseadusega vastuolus ja viidatud sätete alusel arvestatud taastuvenergiatasu on õigustamatu. Hageja leiab, et isegi kui ELTS sätted, mille kohaselt taastuvenergia tasu finantseeritakse elektritarbijate poolt vahetult, võivad riivata elektritarbija omandipõhiõigust, on sellisel riivel legitiimne eesmärk ja riive on proportsionaalne vastava regulatsiooniga taotletavate eesmärkide suhtes. Põhiseaduse (PS) § 152 lg 1 ja 2 kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega ning Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohus märgib, et Riigikohtu tsiviilkolleegium andis taastuvenergia tasude põhiseadusele vastavuse küsimuses tsiviilasja 3-21-71-14 12. veebruari 2015 üle lahendamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna tekkis kahtlus, et taastuvenergia tasu maksmisega kaasnev tarbija PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive ELTS § 592 lg-s 1 koosmõjus § 59 lg-tega 1 ja 2 võib olla vastuolus põhiseadusega.
Danske Bank`is või XXXXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas, viitenumbriga 37625242753.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.