Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
9. märts 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-71
Haldusasi
XX kaebus Siseministeeriumi vastu
Menetlusosalised
Kaebaja – XX
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-71.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-71 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Riigi õigusabi puudutavas osas ei saa määrusele määruskaebust esitada (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).
3-21-71
3-21-71 anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtule ei nähtu kaebaja toodud küsimuses tungivat avalikku huvi. Asjas on ilmselgelt ületatud kaebetähtaeg ja puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks, mis tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Kaebaja väide, et väljasaatmisel ja varast ilmajäämisel või sellega seotud kahju hüvitamisel puudub kaebetähtaeg, on ekslik. HKMS § 46 lg 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt võib kaebuse kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, ning sõltumata teada saamisest 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Sama regulatsioon kehtis ka kaebaja Eestist lahkumise eel 2003. a-l. Kaebaja on mõlemat tähtaega ilmselgelt oluliselt ületanud. Kaebaja väiteid on võimalik tõlgendada kaebetähtaja ennistamise taotlusena. Siiski ei nähtu kohtule mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja pidi aru saama talle kahju tekkimisest, eeldusel, et ta üldse talle kuulunud vara kaotas, hiljemalt juba 2003. al. Kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks ei pea kaebajal olema kodakondsust ega passi. Kaebaja saabus Eestisse uuesti 2018. a-l, mil tal olnuks võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus. Eeltoodu ei tähenda ka seda, et 2018. a-l algas 3-aastane kaebetähtaeg uuesti, vaid kaebaja pidanuks kaebuse esitama esimesel võimalusel, s.o 14 päeva möödumisel (HKMS § 71 lg 2). Seetõttu ei ole asjas oluline ka kaebaja 07.08.2019 avaldus, sest see on esitatud pärast Eestisse saabumist 9 kuu ehk ebamõistlikult pika aja möödumisel. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kaebajal mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohtuasja menetlus tuleb lõpetada. Kohtule ei ole laekunud kaebuselt tasutavat riigilõivu, mistõttu ei ole seda võimalik tagastada. Kaebaja tahe võib olla suunatud ka sellele, et vaidlustada 2003. a-l või ka enne seda kaebajale Eestis viibimisaluse andmisest keeldumist või lahkumisettekirjutust. Kaebaja kirjeldustest tuleneb, et ta oli juba siis nendest otsustest teadlik. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sarnane regulatsioon sisaldus ka HKMS-i varasemas redaktsioonis. Praeguses asjas ei saa kohaldada ka HKMS § 46 lg-t 7, sest ka siis, kui kaebajale kaebuses viidatud otsuseid teatavaks ei tehtud, on ta neist muul viisil teada saanud ja igal juhul viivitanud kaebuse esitamisega vähemalt 17 aastat (2003–2020). Kuna sellisel kaebusel puuduksid kaebetähtaja ilmselge ületamise tõttu eduväljavaated, ei soovita kohus ka kaebust muuta. Kui kaebaja soovib Eestis elamisluba või tal on muu õiguslik alus Eestisse asumiseks ja Eestis viibimiseks, võib ta esitada vastava taotluse Eesti välisesindusele või PPA-le (välismaalaste seaduse (VMS) § 215 jj). Keelduva otsuse peale on võimalik esitada kaebus, järgides mh kaebetähtaega.
3(5)
3-21-71
3-21-71 ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kohtupraktika järgi võib teatud tingimustel tulla tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitingimustes. Samas ei ole ka õiguslikult kogenematul isikul alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Mida enam on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise alused. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole välja toonud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.