2-15-16932/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjatele avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.01.2016. a. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

pärast vara tagastamist selle turuväärtusega ise omandada ja edasi välja rentida ning et kostjad oleksid pidanud sama vara asuma ise rentima ja maksma selle eest tasu. Hageja on nõude esitamisel lähtunud sellest, et seadmete rentimisel oleks olnud võimalik saada tulu vähemalt 100 eurot kuus. Hageja on ka välja toonud, et kui hageja oleks pärast ülesütlemist vara müünud, siis oleks hageja saanud müügist laekunud raha ka uuesti välja laenata ja teeninud sellega intressi. Milline on aga liisinguandjale kasulikum, kas vara turuväärtusega endale jätta ja see edasi rentida või vara turuväärtusega müüa ja see raha välja laenata, on majanduslik küsimus ja sõltub alati asjaoludest. VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju seisneda muu hulgas saamata jäänud tulus. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus leiab, et saamata jäänud tulu nõude eeldused ei ole täidetud. Kuivõrd saamata jäänud tulu puhul on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga, tuleb saamata jäänud tulu nõude puhul hinnata tulu saamise tõenäosust kohustuse nõuetekohase täitmise korral. Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab hageja saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08 p 12). Et saamata jäänud tulu nõue oleks õiguslikult põhjendatud, peab hagiavaldusest nähtuma, et hagejal oli kavatsus ja võimalus nõutavas ulatuses tulu saada. Hageja väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et hageja kavatses kostjate valdusse jäänud seadmed ise välja rentida, hageja on märkinud, et ta oleks võinud asjad kas rentida või müüa ning saada tulu kas rendist või müügist laekunud raha uuesti välja laenates. Asjade müügi korral ei oleks saamata jäänud tulu saanud seisneda tulus, mida oleks võimalik saada seadmete rentimise korral, mida hageja nõuab. Seega ei nähtu hagiavaldusest, et hagejal oli kavatsus ja võimalus saada tulu nõutavas ulatuses. Hagiavalduse kohaselt väljendub kostjate kasutuseelis kas rendimaksete kokkuhoidmises, mida kostjad peaks tasuma mõnele rendileandjale siis, kui nad oleksid analoogse asja endale peale liisingulepingu ülesütlemist rentinud, siis väljendub kostjate kasutuseelis juba hageja vara kasutamisest saadud tulus. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit mh käsutamise või kasutamisega rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Nõude eelduseks VÕS § 1037 lg 1 alusel on kostja rikastumine. Hageja ei ole väitnud, et kostjad oleksid asja edasi kasutanud, et see oleks müüdud, välja renditud. Hageja ei ole väitnud, et kostjad on rikastunud, vaid neil oli võimalus rikastuda (kulusid kokku hoida, tulu teenida). Seega ei saa nõue ka sellel alusel rahuldamisele kuuluda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 61% ulatuses ja kostjate kanda 39% ulatuses. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 275 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 107,25 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik