Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-3304

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Xxxx esitas 01.03.2016 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole Xxxx võimeline oma kohustusi täitma, kuna tal puudub selleks vara. Võlgniku tegeles ettevõtlusega, millest tulenevalt hakkasid alates 2008.a tekkima võlad, mida ta ei suutnud tasuda. Võlgnevuste tasumiseks hakkas võlgnik võtma väikelaene, kuid sellele vaatamata võlad ainult kasvasid. Kohtutäiturid sulgesid võlgniku arvelduskonto ja võlgnikul tuli otsida lahendusi äraelamiseks. Kuna võlgniku majanduslik olukord oli väga halb jõudis võlgnik järeldusele, et ei suuda oma kohustusi täita. Võlgnik on töötuna arvel ja õpib tõstukijuhiks ja loodab kursuste lõpetamise järel selles valdkonnas tööd leida. Võlgnik palub alustada tema suhtes pankrotimenetlust ja vabastada teda täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtu 07.03.2016 määrusega on kohus võtnud Xxxx pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt koosneb võlgniku vara arvelduskonto jäägist summas 0.55 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötukindlustushüvitis 180 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 6997.40 eurot. Suurimateks võlausaldajateks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ja Xxxx. Enamuse võlgniku vastu olevate nõuete osas on alustatud täitemenetlust. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik elab üürikorteris. Võlgnik on töötu, ta on arvel Töötukassas. Võlgnik läbib tõstukijuhi kursused, mis loodetavasti annab töökoha. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku teadaolevast varalisest seisust tulenevalt võlgnike kõigi kohustuste täitmine võlgniku vara arvelt võimalik. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgnik on viibinud kinnipidamisasutuseks, kuid ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed seal viibitud ajaperioodi ja aluse kohta. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud andmeid enda vara ja kohustuste kohta, s.h ei ole esitanud täitedokumente ega märkinud, mis on tema vastu olevate nõuete sisu ja suurus.

II Kohtumääruse põhjendused

2-16-3304

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku vara koosneb arvelduskonto jäägist summas 0.55 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötukindlustushüvitis 180 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 6997.40 eurot. Suurimateks võlausaldajateks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ja Xxxx. Võlgniku suhtes on 13 alustatud täitemenetlust. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik elab üürikorteris. Ta on töötuna arvel Töötukassas. Võlgnik läbib tõstukijuhi kursuseid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara ja igakuine sisstulek, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad andmed vara tagasivõitmise kohta. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas esineb vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

2-16-3304 peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt tegeles ta ettevõtlusega, millest tulenevalt hakkasid tal alates 2008.a tekkima võlad, mida ta ei suutnud tasuda. Võlgnevuste tasumiseks võttis võlgnik väikelaene, kuid see tõi kaasa uute kohustuste tekkimise. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad muud andmed võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus selgitab Xxxxle, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui Xxxx soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Xxxx pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.