Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

töötajaga töölepingu lõpetamisel kompensatsiooni ulatuses. Seisuga 07.09.2015 on võlgniku vara väärtuseks olemasolevate andmete alusel ca 123 649 eurot, millest nõuded 119 694 eurot ning vallasvara 3955 eurot. Võlgniku juhatuse poolt esitatud andmed erinevad oluliselt tegelikust võimalikust vara väärtusest. Niisugust asjaolu saab pidada teadlikult või hooletusest ebaõigete andmete esitamiseks. Isegi siis, kui andmed muutuvad, on võlgniku juhatus eiranud vara nimekirja koostamisel nõudeid osaniku, juhatuse liikme ja teise eraisiku vastu. Nõuded on sissenõutavad võlgniku juhatuse poolt ka ilma pankrotimenetluseta. Samuti on võlgnik eksinud vallasvara kajastamisel, nimetades avalduses vallasvara summas 552 eurot, kuid tegelikkuses on vallasvara ca 3955 euro väärtuses. Harju Maakohus jättis 14.10.2015 määrusega pankrotiavalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et pankrotimenetluse eesmärkidega ei ole kooskõlas pankroti väljakuulutamine olukorras, kus isik ei ole reaalselt maksejõuetu, põhjendusel, et isik seda ise soovib. Veelgi vähem aga olukorras, kus isik on end ise tahtlikult viinud näilisesse maksejõuetuse olukorda, esitades selleks kohtule ebaõigeid andmeid. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.02.2016 määrusega maakohtu 14.10.2015 määruse ning saatis asja tagasi arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab pankrotiavalduse menetlemise staadiumis kohus võlgniku maksevõimet hinnates arvestada pigem võlgnikul olemas oleva likviidse varaga, mida saaks täitemenetluses eelduslikult raskusteta realiseerida võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mitte aga nõudeid kolmandate isikute vastu ja tagasivõitmise nõudeid, mille sissenõudmine tulevikus ei tarvitse kas üldse või siis osaliselt õnnestuda. Pankroti väljakuulutamine ei sõltu sellest, kas isik on end viinud maksejõuetuse olukorda tahtlikult või näiteks ettevaatamatusest ja see ei sõltu ka sellest, mis põhjusel ettevõttest vara välja viidi. Küsimus varade võimalikust alusetust väljaviimisest on lahendatav pärast pankroti väljakuulutamist edasises pankrotimenetluses tagasivõitmise menetlustes. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ringkonnakohus selgitas, et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel uuesti hinnata võlgniku maksevõimelisust, arvestades ringkonnakohtu seisukohti. Juhul, kui maakohus tuvastab, et võlgnik ei suuda rahuldada oma olemasoleva varaga võlausaldajate nõudeid või kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi, siis tuleb maakohtul tuvastada, kas võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid või seisund, et varad ei kata kohustusi, on alalise iseloomuga. Võlgniku väide, et tema majandustegevus on alates 2015. a juulist lõppenud, võib osutada sellele, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 kirjaliku nõusoleku alusel Raivo Piirla. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 ja 4 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku seletuse kohaselt on võlgniku kohustuste kogumaht 15 000 eurot, mis võib sõltuvalt kohtumenetluse tulemist tsiviilasjas nr 2-14-62011 suureneda 8000 euro võrra. Avaldaja võlgneb Borenius OÜ-le 11 500 eurot ning Nordicom Estonia OÜ-le 3600 eurot. Avaldaja pangakontol on 552,04 eurot. Ajutise halduri 21.08.2015 aruande ja 07.08.2015 parandatud aruande kohaselt on võlgniku kohustused seisuga 07.09.2015 ca 50 271 eurot, kuid suurenevad seoses lapsepuhkusel oleva

töötajaga töölepingu lõpetamisel kompensatsiooni ulatuses. Kohustused on XXXAB ees (15 953,44 eurot), XXX ees (19 218 eurot), AB Borenius OÜ ees (11 500 eurot) ja Nordicom Estonia OÜ ees (3600 eurot). Võlgniku varana on ajutine haldur välja toonud arvelduskontol oleva raha 52,44 eurot, nõuded ostjate vastu kokku 52 249,38 eurot, nõuded XXXja XXX vastu kokku 34 000 eurot, nõue osaniku XXX vastu ca 49 399 eurot, arvuti ja arvutiseadmed ca 1844 eurot, muu vara (lauad, toolid, mille asukoht pole teada) summas 2500 eurot. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu tõlgendusest, ei saa üldjuhul muidu kui pankrotimenetluse raugemise kontekstis arvestada võlgniku varana tagasivõidetavaid tehinguid või nõudeid kolmandate isikute vastu, vaid arvestada tuleks võlgnikul olemas oleva likviidse varaga, mida saaks täitemenetluses eelduslikult raskusteta realiseerida võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega arvestab kohus likviidse varana raha pangakontol ning arvuteid ja arvutiseadmeid, teatud mööndusega ka mööblit (mille asukoht pole teada), kokku summas ca 4396,44 eurot. Eeltoodust nähtub, et võlgnikul on kohustusi oluliselt rohkem kui likviidset vara ning arvestades, et võlgnik on tegevuse lõpetanud, võib eeldada, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuigi võlgniku majanduslik olukord on selline, et võlgniku likviidsest varast ei pruugi piisata pankrotimenetluse kulude katteks, ei saa kohus asja raugemisega lõpetada, arvestades, et võlgnikul võib olla nõudeid kolmandate isikute vastu või võimalus tehingute tagasivõitmiseks (PankrS § 29 lg 1). Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 35 lg 1 kohaselt panroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.02.2016 määrusega maakohtu 14.10.2015 määruse täielikult, sh ajutise halduri tasu kindlaksmääramise osas. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS §23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur Urmas Tross on 21.08.2015 aruandes esitanud taotluse halduri tasu ja kulude

väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on tema tunnitasu määr 96 eurot. Ajutine haldur on teinud järgmisi toiminguid: pankadele ja registritele järelepärimiste esitamine (1 h), äri- ja kinnistusregistrist teabe hankimine (2 h), panga väljavõtte saamine pangas käimise kaudu (1 h), kirjavahetus esindaja ja endise prokuristiga, olemasolevate ja saadud dokumentide ning andmete läbitöötamine, täiendavate päringute esitamine ja ajutise halduri aruande koostamine (15 h). Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 190,80 eurot (bürookulud, telefon, paljundus, äriregister, side, paber). Halduri tasu on kokku 1728 eurot + km = 2073,6 eurot. Koos kuludega palub haldur välja mõista 2264,40 eurot. Ajutine haldur taotleb tasu ja kulud välja mõista võlgnikult. Haldur palub kulu ja EE462200001120023445.

tasud

välja

mõista

OÜ

Konkurss

arveldusarvele

nr

Kohus leiab, et ajutise halduri taotletav tasu on vastavuses tehtud töö mahuga (18 h). Asjas tuli teha arvukalt päringuid ning suhelda võlgniku endise prokuristi ja teiste asjast puudutatud isikutega, analüüsida võlgniku dokumente ja konto väljavõtteid ning kirjutada aruanne (ja selle parandatud versioon). Ka taotletavad kulud on olnud vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Seega määrab kohus ajutise halduri tasuks 1728 eurot + km = 2073 eurot ning kuludeks 190,80 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud kokku 2264,40 eurot välja võlgniku pankrotivarast. XXXOÜ-l tuleb kindlaksmääratud tasu ja kulud kanda OÜ Konkurss arveldusarvele nr EE462200001120023445. PankrS § 86 täitmiseks kohustab kohus võlgniku seaduslikku esindajat (juhatuse liiget) XXXilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule võlgniku vande andmiseks PankrS § 87 lg 3). XXXilmumise üldkoosolekule peavad tagama avaldaja/võlgniku esindajad. Üldkoosolekule mitteilmumise korral võib kohus võlgniku seaduslikku esindajat trahvida või kohaldad sundtoomist või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.