Human Search OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Human Search OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): Human Search OÜ (registrikood 11269716), esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaat Tauno Tark Ajutine pankrotihaldur Urmas Tross
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.10.2015 määrus tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
1.30.06.2015 esitas Human Search OÜ (avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule avalduse enda pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus täielikult lõppenud. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli tööhõivega tegutseva ettevõtjana personali sihtotsing ning vahendus. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on prokurist KP poolt juhtimisvigade tegemine, lojaalsuskohustuse rikkumine ning äririskide realiseerumine. KP on esitanud võlgniku vastu hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-14-62011) töötasu väljamaksmise nõudes summas 8000 eurot, kohtumenetlus kestab. Avalduse esitamise seisuga on võlgniku kohustuste kogumaht 15 000 eurot, mis võib suureneda 8000 euro võrra seoses eelviidatud kohtumenetlusega. Vara on võlgnikul kokku
552,04 eurot (pangakontol). Võlgnikul on suuremahulised kohustused, kuid vara kohustuste täitmiseks puudub peaaegu täielikult. Seega on avaldaja maksejõuetu ning maksejõuetus on majandustegevuse lõppemise tõttu püsiv. Ajutise halduri aruandes ja hilisemas muudetud aruandes näidatud võlgnikule kuuluvaid nõudeid ei ole olemas. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mida tõendavad ka ajutise halduri poolt kohtule esitatud dokumendid. Esialgses halduri aruandes on võlgniku varaks märgitud 55 223 eurot ning võlgnikule kuuluvate nõuetena näidatud debitoorne nõue Human Search SIA vastus summas 15 638,66 eurot ja laenusuhtest tulenev nõue Human Search HS AB vastu summas 36 610,72 eurot. Nähtuvalt ajutise halduri 07.09.2015 e-kirja lisaks olevast IL e-kirjast ei ole Human Search SIA vastu sellises summas nõuet olemas, kuna see on osaliselt rahuldatud. Nähtuvalt muudetud aruande lisast 2 on Human Search HS AB ja võlgniku seaduslik esindaja kinnitanud, et nende laenusuhtest tulenev nõue on tasaarvestatud ning seega nõue puudub. Muudetud aruandes kajastuvad lisaks täiendavad väidetavad nõuded: nõue LN vastu summas 17 000 eurot; nõue EJW vastu summas 17 000 eurot; nõue osaniku Human Search HS AB vastu summas 49 399 eurot. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas on väidetavad nõuded tekkinud või milles need seisnevad. Kolmanda isiku KP paljasõnalised väited ei ole nõude tekkimise aluseks ega tõendiks. Avaldajal puuduvad mis tahes nõuded avaldaja omaniku vastu. Muudetud aruandes on väidetavate nõuete osas märgitud, et need on tagasinõutavad. Juhul, kui ajutise halduri arvates on tegemist tagasivõidetavate nõuetega, tuleb halduril esitada hagiavaldus tehingu tagasivõitmiseks PankrS § 118 lg 1 järgi. Olukorras, kus enamuse võlgniku varast moodustavad tõendamata nõuded kolmandate isikute vastu, puudub alus pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks.
2.03.07.2015 nimetas maakohus võlgnikule ajutise halduri. 21.08.2015 esitas ajutine haldur aruande, mille kohaselt on võlgniku seisund iseloomulik püsivaks muutuvale maksejõuetusele ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
3.24.08.2015 istungil kohustas maakohus ajutist haldurit aruannet täpsustama võlgnikule kuuluvate nõuete aluste osas.
4.08.09.2015 esitas ajutine haldur maakohtule aruande paranduse, milles tegi ettepaneku jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata. Parandatud aruande kohaselt tuvastas haldur juba esialgse aruandega, et võlgnikul on vara rohkem kui kohustusi ning asus juba siis seisukohale, et võlgnikul on võimalik oma küsimused lahendada ilma pankrotimenetluseta, kuid ajutine haldur toetas esialgses aruandes pankroti välja kuulutamist põhjusel, et avalduse oli esitanud võlgnik ning lähtuvalt PankrS § 31 lg-s 4 sätestatust sellisel juhul võlgniku maksejõuetust eeldatakse. Ajutisel halduril oli kahtlus, et pankrotiavalduses esitatud andmed ei ole objektiivsed ja avalduse esitamine ei olnud võlgniku juhatuse liikme poolt läbi mõeldud. Võlgniku juhatuse liikmelt ja päringutest saadud andmete kohaselt on võlgnikul järgmised võlausaldajad: Human Search AB (nõue 15 953,44 eurot); KP (ik XXXXXXXXXXX; nõue ca 19 218 eurot); AB Borenius OÜ (nõue 11 500 eurot); Nordicom Estonia OÜ (nõue 3600 eurot). Võlgniku kohustused seisuga 07.09.2015 on ca 50 271 eurot, kuid suurenevad seoses lapsepuhkusel oleva töötajaga töölepingu lõpetamisel kompensatsiooni ulatuses. 2(7)
Seisuga 07.09.2015 on võlgniku vara väärtuseks olemasolevate andmete alusel ca 123 649 eurot, millest nõuded 119 694 eurot ning vallasvara 3955 eurot. Võlgniku juhatuse poolt esitatud andmed erinevad oluliselt tegelikust võimalikust vara väärtusest. Niisugust asjaolu saab pidada teadlikult või hooletusest ebaõigete andmete esitamiseks. Isegi siis, kui andmed muutuvad, on võlgniku juhatus eiranud vara nimekirja koostamisel nõudeid osaniku, juhatuse liikme ja teise eraisiku vastu. Nõuded on sissenõutavad võlgniku juhatuse poolt ka ilma pankrotimenetluseta. Samuti on võlgnik eksinud vallasvara kajastamisel, nimetades avalduses vallasvara summas 552 eurot, kuid tegelikkuses on vallasvara ca 3955 euro väärtuses. Kuna võlgniku osaniku ja eraisikute valduses on piisavalt avaldaja rahalisi vahendeid, et rahuldada teadaolevad kohustused täies ulatuses, puudub alus pankrotiavalduse rahuldamiseks. Võlgnik ei ole maksejõuetu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik on võimeline lahendama kohustuste küsimuse vabatahtliku likvideerimisega. Käesoleva seisundi tekkimise peamiseks põhjuseks on rahaliste vahendite ülekandmine osanikule ja seotud isikutele enne kohustuste täitmist võlausaldajate ees. Avaldajal oli tekkinud tööalane erimeelsus prokuristiga ning tegevuse jätkamiseks vajalik ressurss on ettevõttest välja viidud. Taolise seisundi tekkimine on juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkuva käitumise tagajärg. Võlgniku juhatuse liige on oma hoolsuskohustuse täitmiseks kohustatud endale tegeliku olukorra selgeks tegema ja kutsuma kokku osanike üldkoosoleku ning Eestis kehtiva äriseadustiku (ÄS) kohaselt tegema osanikele ettekande võlgniku tegevuse jätkamiseks või lõpetamiseks. Esimese astme kohtu määrus
5.Maakohus jättis pankrotiavalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.Olemasolevate andmete alusel on võlgniku vara väärtuseks ca 123 649 eurot. Võlgnikul on kohustusi aga summas ca 50 271 eurot. Seega katavad võlgniku varad võlgniku kohustused. Suurem osa võlgniku varadest on nõuded, kuid need on eelduslikult sissenõutavad. Võlgniku varade kogusumma 123 649 eurot moodustub järgnevast: arvelduskonto jääk summas 52,44 eurot; sissenõutavad nõuded ostjate vastu ca 36 295 eurot (debitoorne nõue Human Search SIA vastu summas 15 638,66 eurot, laen Human Search HS AB-le summas 36 610,72 eurot); tagasinõutavad nõuded pr LN vastu summas 17 000 eurot ja EJW vastu summas 17 000 eurot (kokku ca 34 000 eurot); tagasinõutav nõue osaniku Human Search HS AB vastu (summas ca 49 399 eurot; ajavahemikus 15.08.2014 kuni 29.06.2015 üle kantud summad); vallasvara - arvuti ja arvutiseadmed väärtuses ca 1844 eurot, muu vara (lauad, toolid) väärtuses ca 2500 eurot (aruandes 2111 eurot). Arvelduskonto jäägi, vallasvara ja muu vara osas vaidlust ei ole. Võlgniku vastuväited talle kuuluvate nõuete osas ei ole põhjendatud. Vaidlusalused nõuded kajastuvad võlgniku enda raamatupidamisaruannetes ning eraisikute pangaväljavõtetes. Ebaselgeks jääb, miks eraisikute nõuded rahuldati ning kui olid nõuded Human Search OÜ ja Human Search AB vastu, siis kuhu need nõuded kadusid. Võlgnik ei ole tõendanud, et kogu Human Search SIA võlgnevus summas 15 638,66 on võlgnikule 3(7)
tasutud. Vastupidi, võlgniku väide ja IL e-kiri kinnitavad üksnes seda, et Human Search SIA on võlgnikule võlgu ja et väidetavalt on mingi osa sellest tagasi makstud. Seega on võlgnikul reaalne nõue Human Search SIA vastu. Võlgniku väited võlgniku ja emaettevõtte Human Search HS AB vaheliste tasaarvestuste kohta on jäänud tõendamata. Kuigi mõlemad pooled kinnitavad paljasõnaliselt, et nendevahelised kohustused on tasaarvestatud, muutuks võlgniku pankroti väljakuulutamise korral võlgniku esindajaks pankrotihaldur, kes ilmselgelt ei ole nõus tasaarvestuse väitega ja asuks võlgniku nõudeid maksma panema. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohane nõustuda tasaarvestuse väitega. Nõuete osas LN ja EJW vastu summas 34 000 eurot jääb arusaamatuks, miks vastavad maksed üldse tehtud on. Veenvaid tõendeid, mis alusel võlgnik vastavad maksed tegema pidi (peale selle, et vastavad isikud seda nõudsid), esitatud ei ole. Seega on tegemist varaga, mille võlgnik saab tagasi nõuda. Vaidlust ei ole asjaolus, et ajavahemikus 15.08.2014 kuni 29.06.2015 (st enne pankrotiavalduse esitamist 30.06.2015) on võlgnik kandnud Human Search HS AB-le kokku ca 49 399 eurot. Arusaamatuks jääb, millisel alusel. Seega on võlgnik enne pankrotiavalduse esitamist kandnud emaettevõttele üle suurema summa raha, mille põhjuste kohta ei ole mõistlikke seletusi andnud, ja seejärel väitnud, et vara ei ole.
8.Seega on tuvastatud, et kohustuste katmiseks vajalik ressurss on ettevõttest välja viidud enne pankrotiavalduse esitamist. Rahaliste vahendite ülekandmine osanikule ja seotud isikutele ei ole enne kohustuste katmist objektiivselt põhjendatud. Taolise seisundi tekitamine on juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkuv käitumine. Pankrotimenetluse eesmärkidega ei ole kooskõlas pankroti väljakuulutamine olukorras, kus isik ei ole reaalselt maksejõuetu, põhjendusel, et isik seda ise soovib. Veelgi vähem aga olukorras, kus isik on end ise tahtlikult viinud näilisesse maksejõuetuse olukorda, esitades selleks kohtule ebaõigeid andmeid.
9.TsMS § 172 alusel jäävad menetluskulud avalduse esitaja kanda. Määruskaebus
10.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega pankrotiavaldus rahuldada. Maakohtu määrus on vastuoluline ja põhjendamatu. Maakohus on leidnud, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna enamiku võlgniku varast moodustavad nõuded, mis on eelduslikult sissenõutavad.
11.PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Avaldaja on menetluse käigus läbivalt rõhutanud, et tal puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. Avaldaja ainsaks likviidseks varaks on arvutiseadmed väärtusega umbes 922 eurot, pangakontol olev raha 52,44 eurot ning vastavalt ajutise halduri aruandele muu vara (lauad, toolid - asukoht pole teada) väärtusega u 2111 eurot. Määruskaebuse esitamise seisuga on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus nr 022/2015/4917, mille raames on ka arvelduskonto arestitud.
12.Maakohus on kõikide vaidlusaluste nõuete osas asunud seisukohale, et kuna tegemist pole selgetel asjaoludel teostatud ülekannetega, siis on tegemist varaga, mille võlgnik saab tagasi nõuda. Kohtu põhjendus on vastuoluline. Juhul, kui haldur peab mõnda võlgniku poolt tehtud tehingut õigustamatuks, on halduril võimalus nõuda tehingute kehtetuks tunnistamist PankrS §-des 109 jj toodud alustel ja korras.
13.Olukorras, kus võlgnik on vastu vaielnud väidetavatele nõudeõigustele ning likviidset vara on 4(7)
tal ligikaudu 1000 euro väärtuses, oleks kohus pidanud muu hulgas lähtuma PankrS § 29 lg-ga 2 ette nähtud regulatsiooni mõttest ja eesmärgist. Kui haldur on seisukohal, et mõni tehing on tagasivõidetav PankrS-s toodud korras, on halduri, mitte võlgniku, kohustuseks nõuda tehingute kehtetuks tunnistamist.
14.Asjakohatu on maakohtu etteheide juhatuse liikme väidetava hoolsuskohustuse rikkumise osas seoses väidetavalt alusetute väljamaksete tegemisega ning pankrotiavalduse esitamisega. Esiteks puuduvad avaldajal määruses viidatud nõuded kolmandate isikute vastu. Teiseks, kohtupoolne etteheide on alusetu juhatuse liikmele seaduses ettenähtud kohustuste tõttu (ÄS § 180 lg-st 51). Avaldaja juhatuse liige on oma tegevuses lähtunud muu hulgas äriseadustiku nõuetest ning esitanud maksejõuetu äriühingu osas pankrotiavalduse.
15.Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjas tähendust omavad tõendid. Seoses väidetava nõudega LN ja EJW vastu summas 34 000 märgib maakohus, et kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, mis alusel võlgnik vastavad maksed tegema pidi. Kohtu seisukoht on põhjendamatu ning vastuolus esitatud tõenditega. Halduri aruande p-s 2.8.3 on sedastatud, et “21.11.2013 on LN saanud ülekande summas 15 000 eurot, 20.12.2013 summas 2000 eurot; (märge ainult arvele, pole teada mille eest)”. Lisaks on ajutine haldur 07.09.2015 edastanud kohtule avaldaja maksunõustaja KA 04.11.2013 e-kirja, kus KA kirjeldab LN ja EJW tegevust teenuse osutamisena avaldajale. Teenust osutatakse äriühingule reeglina tasu eest. Maakohus oleks pidanud hindama ajutise halduri poolt kohtule esitatud tõendeid ning järeldama, et avaldaja poolt tehtud väljamaksed on toimunud pooltevahelisel kokkuleppel seoses teenuse osutamisega. Liiatigi on ajutine haldur ise esile toonud, et LN-ga seonduva ülekande osas on tehtud märge arve osas, mis ilmselgelt viitab teenuse saamisele. Ajutine haldur on oma 07.09.2015 e-kirja lisana edastanud kohtule muu hulgas Human Search HS AB arved nr 93313 (summas 4400 eurot), nr 93397 (summas 3300 eurot) ja nr 93394 (summas 522 eurot), mis on adresseeritud võlgnikule. Kohus pole eelnevale tähelepanu pööranud. Niisamuti on kohus jätnud tähelepanuta, et avaldaja esindaja on kinnitanud, et avaldajal puuduvad nõuded oma emaettevõtja vastu. Maakohus on seoses väidetava nõudega Läti äriühingu Human Search SIA vastu märkinud, et mingi osa väidetavast nõudest on Human Search SIA avaldajale tagasi maksnud. Samas leiab kohus, et tõendamata on, kui suures osas on võlg tagastatud, ning jõuab järeldusele, et eelneva tõttu tuleb pidada kogu väidetav nõue (summas 15 638,66 eurot) olemasolevaks. Säärane järeldus pole jälgitav.
16.Ei ole teada, et kohtutoimikus oleks raamatupidamislikke dokumente, kus oleksid kajastatud „vaidlusalused nõuded“. Arusaamatuks jääb küsimus seoses väidetavate nõuetega Human Search OÜ ja Human Search AB vastu. Kelle ning milliseid väidetavaid nõudeid määruses silmas peetakse, pole võimalik tuvastada. Lähtuvalt Riigikohtu praktikast ei tekita raamatupidamislik kanne isikule õigusi ega kohustusi.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
5(7)
19.Käesolevas asjas on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Maakohus jättis pankrotiavalduse rahuldamata põhjendusega, et võlgnik on pankrotiavalduses esitanud ebaõigeid andmeid enda maksejõuetuse kohta ja võlgnik suudab täita olemasolevaid kohustusi ilma pankrotimenetluseta.
20.PankrS § 1 lg 1 järgi on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, ning sama paragrahvi lõike 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilise isiku puhul on eelduseks ka asjaolu, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 3 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ja sama paragrahvi lõike 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
21.Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. PankrS § 29 lg 2 järgi loetakse pankrotiavalduse menetlemisel võlgniku varaks muu hulgas ka nõudeid kolmandate isikute vastu ja tagasivõitmise nõudeid, kuid seda siiski ainult pankrotiavalduse menetluse raugemise kontekstis, mitte pankrotiavalduse menetlemise staadiumis võlgniku maksevõimelisuse hindamise kontekstis. Selline järeldus tuleneb PankrS § 29 lg-st 1, mille järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 1 mõtte järgi ei rauge pankrot, vaid see tuleks välja kuulutada juhul, kui võlgnikul küll algselt puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kuid tal on võimalik vara tagasi võita või nõuda vara või on võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Nimetatud tõlgendust kinnitab PankrS § 108 lg-s 2 sätestatu, mis eristab võlgniku vara, mis tal oli pankroti väljakuulutamise ajal, varast, mis nõutakse, võidetakse tagasi või omandatakse pankrotimenetluse ajal, s.o pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotiavalduse menetlemise staadiumis saab kohus võlgniku maksevõimet hinnates arvestada pigem võlgnikul olemas oleva likviidse varaga, mida saaks täitemenetluses eelduslikult raskusteta realiseerida võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mitte aga nõudeid kolmandate isikute vastu ja tagasivõitmise nõudeid, millede sissenõudmine tulevikus ei tarvitse kas üldse või siis osaliselt õnnestuda. Seetõttu ei olnud maakohtul alust hakata tuvastama võlgniku väidetavate nõuete olemasolu ja suurust.
22.Maakohtu järeldused on osaliselt vastuolulised. Maakohus on märkinud, et vaidlusalused nõuded kajastuvad ka eraisikute pangaväljavõtetes. Maakohtu põhjendused ei ole jälgitavad ja neist ei selgu, kuidas saab juhul, kui kohustuste katmiseks vajalik ressurss on ettevõttest välja viidud, järeldada, et võlgnik ei ole pankrotis. Vastuoluline on maakohtu hinnang, et pankrotimenetluse eesmärkidega ei ole kooskõlas pankroti väljakuulutamine olukorras, kus isik on end ise tahtlikult viinud näilisesse maksejõuetuse olukorda (milles isik tegelikult ei ole), esitades selleks kohtule ebaõigeid andmeid; eelpool on kohus selgitanud, et tõendatud on võlgniku poolt varade seletamatu väljaviimine enne pankrotiavalduse esitamist. Pankrotiseadus ei tunne mõistet „näiline maksejõuetus“. Pankroti väljakuulutamine ei sõltu sellest, kas isik on end viinud maksejõuetuse olukorda tahtlikult või näiteks ettevaatamatusest ja see ei sõltu ka sellest, mis põhjusel ettevõttest varad välja viidi.
6(7)
23.Asjakohane ei ole maakohtu põhjendus, et võlgniku pankroti väljakuulutamise korral ei oleks haldur ilmselgelt nõus võlgniku tasaarvestuse väitega ja asuks võlgniku nõudeid maksma panema. Pankrotiavalduse menetlemise staadiumis ei ole alust oletada, mida teeks pankrotihaldur võlgniku asemel ja ette otsustada küsimusi, mida saab ja tuleb lahendada alles pärast pankroti väljakuulutamist. Asjakohatu on maakohtu põhjendus, et tõendatud on võlgniku poolt varade seletamatu väljaviimine enne pankrotiavalduse esitamist. Küsimus varade võimalikust alusetust väljaviimisest on lahendatav pärast pankroti väljakuulutamist edasises pankrotimenetluses tagasivõitmise menetlustes. Samuti ei ole pankrotiavalduse põhjendatuse üle otsustamisel asjakohane hinnata võlgniku juhatuse liikme võimalikku hoolsuskohustust rikkuvat käitumist võlgniku vara suhtes. PankrS § 28 lg 2 järgi kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Seega ei ole juhatuse liikme võimalik hoolsuskohustuse rikkumine pankrotiavalduse rahuldamist välistavaks asjaoluks.
24.Eeltoodu tõttu tuleb asi saata tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel uuesti hinnata võlgniku maksevõimelisust, arvestades ringkonnakohtu ülaltoodud seisukohti. Juhul, kui maakohus tuvastab, et võlgnik ei suuda rahuldada oma olemasoleva varaga võlausaldajate nõudeid või kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi, siis tuleb maakohtul vastavalt esitatud asjoludele tuvastada, kas võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid või seisund, et varad ei kata kohustusi, on alalise iseloomuga. Võlgniku väitel on tema majandustegevus käesolevaks ajaks täielikult lõppenud. Ka ajutine haldur on aruandes muu hulgas märkinud, et võlgniku majandustegevus on vähemalt alates juulist 2015 lõppenud. See asjaolu võib osutada sellele, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.
25.Kuna käesoleva määruse näol ei ole tegemist asjas tehtava lõpplahendiga, siis menetluskulude suurust kindlaks ei määrata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.