Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. Võlgnik XXX OÜ (edaspidi võlgnik) esitas 09.02.2016.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: XXX OÜ (võlgnik) on registreeritud äriregistris 07.02.2014.a. Tema tegevusaladeks oli eritellimisel mööbli müük, milleks renditi Tallinnas Idakeskuses kaubanduspindasid. 2014.a teeniti majandusaasta aruande kohaselt väikest kasumit (955 eurot), kuid 2015.a. käive vähenes ning tekkisid makseraskused. Loodetud tulemusteni ei viinud ka võetud laen ja aasta lõpetati 17 553 euro suuruse kahjumiga. 2016.a. veebruarist üürileandja ütles lepingu üles ja ka võlgnik lõpetas majandustegevuse. Võlgniku 2014.a majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli tal 31.12.2014.a. seisuga vara 20506.- euro väärtuses, millest 17 818 eurot oli käibevara (6780.- eurot raha, 1000 eurot nõuded ja 10038 eurot varud). Kohustusi oli 17 051 eurot, mis koosnes lühiajalistest kohustustest. 2015.a. lõpul oli käibevara ainult 568 eurot, põhivara oli 2688 eurot, lühiajalisi kohustusi oli aga 17 355 eurot ja aasta lõpetati 17 553 euro suuruse kahjumiga ning omakapital oli 14098 euroga miinuses. 2016.a tegevus lõppes. Lühiajalisi kohustusi on 21 614 eurot ja omakapital on 18915 euroga miinuses. Võlgnikul on veel mõningaid laojääke ja kontoritehnikat (printer, telefon) soetamismaksumuses kokku 1115 eurot, mille reaalne väärtus võib olla ca 300.- eurot. Üürileandja on üürileandja pandiõiguse alusel need kinni pidanud. Maksuvõlga on Maksu- ja Tolliameti andmeil 08.03.2016. a seisuga 635 eurot, millele lisandub intress. Võlgnikul on arvelduskontod AS –s Seb Pank ja AS Swedbangas, millede saldod on miinuses. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja kinnistusraamatu andmeil kinnisasju. Võlgniku andmeil on tal kassa jääk 0 eurot. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul reaalne likviidne vara puudub, samas kui kohustusi on üle 21 000 euro. Samal ajal on võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetanud ning mingeid sissetulekuid ei oma. Ka ei kavatse osanik võlgniku tegevusse rohkem investeerida. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on juhatuse liikmele tagastanud 25.01.2016.a laenu summas 1624,8 eurot, milline summa võib PankS § 113 alusel olla tagasivõidetav. Teisi tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul praegu puudub. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetlusekulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Ajutine haldur teeb ettepaneku deposiiti makstava summa suuruseks määrata 2000 (kaks tuhat) eurot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on võlgniku juhatuse liige märkinud kasvanud konkurentsi mööbli müügi turul internetipoodide näol. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 41 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri kulude hüvitis ja tasu palub haldur määrata väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ-le (konto EE752200001120168326 Swedbank AS), millest 397 eurot palub ajutine haldur välja mõista riigi vahenditest. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks üle 21 000 euro, likviidne vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 22.03.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 04.04.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme XXX(ik XXX). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 630 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste katteks 41 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul piisav vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Võlgnikult ja juhatuse liikmelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 328,80 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.