Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Pankrotiavalduse asjaolud. Võlgnik XxxOÜ (edaspidi võlgnik) esitas 26.02.2016.a. kohtule väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri.

avalduse

pankroti

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: XxxOÜ (võlgnik) on registreeritud äriregistris 08.12.2009.a. Tema tegevusaladeks oli kinnisvara ost, arendamine ja müük. Kuni 2014.a oli tegevus kasumlik – nii teeniti 2012.a kasumit 28882 eurot, 2013.a 61 883 eurot, 2014.a 165 060 eurot, kuid 2015.a. tekkis suur kahjum – 558 272 eurot. Selle põhjustas eelkõige koostööpartneri XxxOÜ pankrotistumine ja 17.07.2015.a registrist kustutamine, mille tulemusena jäi võlgnikul saamata 548 744 eurot. Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku pangakonto ja võlgnik lõpetas majandustegevuse. Võlgniku 2014.a bilansi kohaselt oli tal 31.12.2014.a. seisuga vara 731 252.- euro väärtuses, mis koosnes käibevarast, s h 568 463 euro ulatuses nõuetest ja 162 728 euro ulatuses varudest. Raha oli ainult 61 eurot. Kohustusi oli 464 431 eurot, mis koosnes lühiajalistest kohustustest. 2015.a. oli ilmne, et eelmise aasta bilansis kajastatud nõuded olid suures osas ebatõenäoliselt laekuvad ja 31.12.2015.a seisuga oli käibevara ainult 213 eurot, lühiajalisi kohustusi aga 291 664.- eurot. Põhivara ja pikaajalised kohustused puudusid. 2016.a mingit tegevust enam ei toimunud ja halduri taotlusel esitatud bilanss 07.03.2016.a seisuga langeb kokku 31.12.2015.a bilansiga. Võlgnik on saanud laenu oma kohustuste täitmiseks nii juhatuse liikmelt kui teistelt isikutelt, mis aga kulusid koheselt jooksvate kohustuste täitmiseks. Nii laenas võlgnik 26.05.2015.a Xxx ́ilt 37 700.- eurot, millest 37 583,92 eurot aga kanti samal päeval maksuvõlgade katteks Maksu- ja Tolliameti kontole. Suurimaks võlausaldajaks ongi Xxx, kellele võlgnik võlgneb 250 204 eurot. Juhatuse liikmele võlgneb võlgnik 22 763 eurot ja maksuvõlga on Maksu- ja Tolliameti andmeil 07.03.2016. a seisuga 2958 eurot, millele lisandub intress. Võlgnikul on arvelduskonto AS –s Seb Pank, mille saldo on 4 senti. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja kinnistusraamatu andmeil kinnisasju. Võlgniku kassaraamatu andmeil on tal kassa jääk 0 eurot. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul reaalne vara puudub, samas kui kohustusi on ligi 300 000 eurot. Samal ajal on võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetanud ning mingeid sissetulekuid ei oma. Ka ei kavatse osanik võlgniku tegevusse rohkem investeerida. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on juhatuse liikmele tagastanud laenu 27.03.2015.a 1300.- eurot ja 22.06.2015.a 3500.- eurot, millised summad võivad PankS § 113 alusel olla tagasivõidetavad. Vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul praegu puudub. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on võlgniku juhatuse liige märkinud suure koostööpartneri Xxx OÜ pankrotistumist, mistõttu jäi võlgnikul talt ligi 550 000 eurot saamata. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 49 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri kulude hüvitis ja tasu palub haldur määrata väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ-le (konto EE752200001120168326 Swedbank AS), millest 397 eurot palub ajutine haldur välja mõista riigi vahenditest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks ligi 300 000 eurot, vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 22.03.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 04.04.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Xxx(ik xxx). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste katteks 49 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt,

kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul piisav vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Võlgnikult kuulub väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 446,40 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.