2-15-16381/14 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kostja esindaja, vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas 22.12.2015 kohtule vastuse, mille kohaselt M. N. on piiratud teovõimega isik, kelle seaduslikuks esindajaks on tema ema E. N.. Eestkoste on M. N.ale seatud kõikide asjade ajamiseks, iseseisev toimetulek on raskendatud, kostja ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. Kostja seaduslik esindaja E. N. leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. M. N. palus võimalust oma pangakontot käsutada ja lubas eestkostjale, et tasub ise hooldus- ja kommunaalkulud, mida ei ole teinud. M. N.a tervis on halvenenud ja eestkostja, kes elas suvel 2015 üle insuldi, ei suuda enam M.t kontrollida. E. N. oli esialgu valmis eestkostetava vara mõistlikult valitsema ja küsis maakohtult luba eestkostetava varaga (xxx korteriomand) tehingu tegemiseks eesmärgiga see müüa. VMK rahuldas 19.03.2013 määrusega 2-12-54643 E. N.a avalduse ja andis loa M. N.a nimel tehingu tegemiseks – korteriomandi asukohaga xxx Kohtla-Järve, võõrandamiseks. Sellest ajast on korteriomand xxx müügis, kuid ei leidu huvilist, kes selle ostab – maja tervikuna ja korter on halvas olukorras. M. N. elab ise vanemate juures, ei kasuta xxx korterit, müüa või üürile anda pole eestkostjal seda õnnestunud. M. N.a sissetulek on töövõimetuspension summas 241,29 eurot ja riiklik puudetoetus summas 53 eurot, kokku 290 eurot. Eestkostja arvates kulub M. söögi peale umbes 100 eurot kuus, ülejäänust saaks tasuda hagejale võlgnevust ja jooksvaid arveid. M.l endal on õigus kasutada igas kuus 30 eurot, kuid M. kulutab kogu raha kohe ära, põhiliselt ostab sigarette ja riideid. Kui puudu tuleb, võtab võlgu ja järgmisest pensionist tasub võlgu. E. N. leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga ja teeb hagejale ettepaneku sõlmida järgmine kokkulepe: E. N. vormistab eestkostjana pangas M. N.a arvelt püsikorralduslepingu, millega läheb M. N.a pangaarvelt 10 kuu jooksul alates 01.01.2016 kuni 31.10.2016 võlgnevuse katteks hageja pangakontole 100 eurot, sellest oktoobris 2016 arvestatakse võlgnevuse katteks maha 92,86 eurot ja lisaks hakkab eestkostja tasuma igakuulisi jooksvaid arveid. Kui hageja ei ole sellise kokkuleppega nõus, palub kostja seaduslik esindaja märkida kohtulahendis täitmise kord ja viis 10 kuu jooksul ajavahemikus 01.01.2016 – 31.10.2016. E. N. tasus juba 2016 novembri ja detsembri jooksvad arved. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Arvestades asjaolu, et M. N. on piiratud teovõimega isik, palub kostja jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda (tl. 74-75).

korteriomanikele igakuuliselt arved, pannes need postkasti. Kostja teadis, et ta on korteriomanik ja tal oli võimalus tunda huvi arvete suhtes, esitada küsimusi arvete kohta. Pole õige kinnitada, et hageja oleks ise pidanud üles näitama algatust. Hageja on mitu korda kohtunud kostja esindajaga võla tasumise osas. Tema eest pidid tasuma teised korteriomanikud, mis on ebaõige nende suhtes. Hageja nõuded on põhjendatud ja menetluskulud peab kandma kostja. Kostja omandis on 2 kinnistut. Kostja teadis, et peab oma kohustusi täitma, seega kostjal ei ole mõjuvat põhjust, et temalt kohtukulusid mitte välja nõuda. Seaduses pole ette nähtud õiguslikku normi, mis lubaks jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 ei kuulu antud juhul rakendamisele. Hagejal on kompromissettepanek. Hageja tasus riigilõivu 175 eurot ja 359,50 eurot õigusabikulusid, kokku 534,50 eurot. Kui sõlmitakse kompromiss, siis hagejale tagastatakse pool riigilõivust ja hageja on nõus, et kostja tasuks kohtukulud nii, nagu põhivõlagi - 100 euro kaupa kuus ja maksegraafikut võib pikendada. Kostja esindaja, vandeadvokaat Tiina Mare Hiob avaldas, et sellistel tingimustel kompromissi ei tule. 2011. aastast on kostjale määratud eestkostja, sellest ajast alates ei ela kostja nimetatud aadressil, see ei ole hagejale üllatus. 2015. aastast on kostja eestkostja saanud loa seda korterit müüa, hageja teadis, et korter on müügis, miski ei takistanud hagejal pöörduda eestkostja poole ettepanekuga hakata võlgnevust tasuma, kostja olukord oli hagejale teada 5 aastat enne hagi. Miks hageja jättis kasutamata kohtueelsed võimalused. Eestkostja hakkas tegutsema, on sõlminud otsekorralduslepingu, kust lähevad maha võlgnevus ja jooksvad arved. Jätta kohtukulud kostja eestkostja kanda on äärmiselt ebamõistlik. TsMS § 162 lg 2 ütleb, et kui on ebamõistlik jätta kohtukulud poole kanda, siis kohus ei pea seda tegema. Jätta isiku kanda hageja pahatahtlikult korraldatud kohtuistungi kulutused, on äärmiselt ebamõistlik. Kostja oleks kompromissiga nõus juhul, kui hageja ise oleks kandnud oma menetluskulud. Kostja palub kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise viisi ja korra nii, nagu kostja eestkostja pakkus kokkuleppe ettepanekus. Vastavalt TsMS § 162 on äärmiselt ebamõistev jätta kohtukulud kostja kanda, kuna hageja pole tõendanud, et ta on varasemalt pöördunud kostja esindaja poole. Kostja seaduslik esindaja E. N. märkis, et enne kohtusse pöördumist temalt võlgasid ei ole nõutud (tl. 97-104).

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud KOS § 11, § 13, VÕS § 76, § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 440 lg 1, 3, § 442 lg 1, § 444 lg 3, § 445 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 692,86 eurot, sh põhivõlgnevus perioodi 01.01.2011-01.10.2015 eest summas 560,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis smmas 132,82 eurot perioodi 01.01.2013 - 01.10.2015 eest. Kohus määrab kindlaks otsuse täitmise korra järgmiselt: kostja M. N. tasub pangas tema kontole vormistatud püsikorralduslepingu alusel igakuuliselt alates 01.04.2016 kuni 31.10.2016 hagejale võlgnevuse katteks 100 (ükssada) eurot (6 makset). Viimane, 2016.a oktoobrikuus tasumisele kuuluv makse moodustab 92,86 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas 23.03.2016 kohtule taotluse, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 534,50 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 359,50 eurot (sh päringu maksumus 7 eurot, tl. 98-99). Kostja esindaja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 175 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli hagimaterjalide koostamisel 90 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kokku on hageja esindaja esitanud Viru Maakohtule 1 hagiavalduse (5 lk) ja arvamuse (2 lk). Lisaks on hageja esindaja osalenud ühel kohtuistungil, kokku 25 minutit. Kokku on esindajal kulunud hagiavalduse ja arvamuse koostamiseks ning asja kohtus arutamiseks 3 tundi 55 minutit (vastavalt esitatud arvetele). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Antud ajakulu alla kuulub ka dokumentide allkirjastamine ja/või kohtule/kliendile edastamine/saatmine. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et konsultatsioonid ja muud tegevused (kirjavahetus kliendiga, kooskõlastamised, telefonikõned, dokumentide kohtule edastamised, jne), mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Antud toimingud võivad olla küll kliendi poolt tasustatavad, kuid kohus leiab, et põhjendamatute kulude väljamõistmine vastaspoolelt on ebaeetiline ja ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega, leiab, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 3 tundi 55 minutit on põhjendatud osaliselt (sisaldab nii menetlusdokumentide koostamise kui ka kohtuistungil osalemiseks kulunud ajakulu). Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt hageja esindaja poolt kohtule esitatud arvet ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel: Arve nr. 026/16 (14.03.2016) - kohtumine kliendiga ja konsultatsioon (20 min), toimiku materjalidega tutvumine (20 min), menetluskulude nimekirja koostamine (20 min), asjaks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine (1 tund) - ajakulu kokku 2 tundi hinnaga 90 eurot tund, kokku kuulub tasumisele 180 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab õigustatuks ajakuluks kohtuistungil osalemisele kulunud ajakulu 25 minutit (kohtuistungi algus kell 13.30, lõpp 13.55). Kohtule jääb ebaselgeks ajakulu, mis on kulunud konsultatsioonile kliendiga, toimiku materjalidega tutvumisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele. Konsultatsioonile kulunud ajakulu loetakse menetlusdokumendi koostamise ajakulu hulka – peale menetluskulude nimekirja ei ole hageja uusi dokumente kohtule esitanud; toimiku materjalidega oli esindaja juba tuttav; kohtuistungile ettevalmistumiseks märgitud ajakulu on, lähtudes asja sisust,

põhjendamatult suur. Kohus leiab, et nimetatud toimingute eest tasu määramine ei ole põhjendatud. Mis puudutab menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulusid, siis selle toimingu eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-44-14, p. 12). Kokku peab kohus õigustatud ajakuluks kohtuistungile kulunud ajakulu 25 minutit maksumusega 37,50 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 217 eurot /2 tundi 20 minutit x 90; 7 eurot päringu kulu/. Hageja esindaja taotles kostjalt menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt kantud kuluks kokku 210 eurot lepingulise esindaja kulu, millele lisandub riigilõiv summas 175 eurot ja päringu kulu 7 eurot, kokku 392 eurot. Kuigi kohus rahuldab hagi, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hooletust näidanud üles nii hageja kui ka kostja seaduslik esindaja, seega ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid täies ulatuses kostja või tema seadusliku esindaja kanda. Hageja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et ta oleks üritanud lahendada võlgnevusega seotud küsimust kohtuväliselt, kostja eestkostja kaudu – seega ei ole hageja täiel määral põhjendanud kohtumenetluse vajalikkust. Kostja puhul on tegemist isikuga, kelle üle on seatud eestkoste ning tema huvide kaitseks on määratud eestkostja – seega ei saa panna vastutust kohustuse täitmise/täitmata jätmise pärast kostjale. Kostja seaduslik esindaja E. N., olles teadlik sellest, et kostjale kuulub korteriomand, millega kaasnevad hoolduskulud, ei võtnud hagejaga ühendust võlgnevuse tasumise küsimuse lahendamiseks – see oleks aidanud vältida kohtumenetlust ja liigsete kulude tekkimist. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on põhjendatud jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses nende õigustatud suurusest (392 eurost), so summas 196 eurot, kostja M. N.`a kanda. Antud summa kuulub TsMS § 445 lg 1 alusel tasumisele 2 osamaksena, summas 98 eurot kuus, alates 01.11.2016-31.12.2016. Muus osas jätab kohus hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda. Kostjale M. N.a ́le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jätab kohus riigi kanda. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik