Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSKULUD

Jätta hageja menetluskulud 26.11.2015 esitatud hagilt 92,56 % ulatuses solidaarselt kostja I ja kostja II kanda. Jätta hageja menetluskulud 19.01.2016 esitatud hagilt 94,78 % ulatuses kostja I kanda. Ülejäänud hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate kanda. Määrata Lansyst OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 26.11.2015 esitatud hagilt 1 300 eurot, so 1000 eurot riigilõivu katteks ja 300 eurot õigusabi kulu katteks. Määrata Lansyst OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 19.01.2016 esitatud hagilt 1 075 eurot, so 750 eurot riigilõivu katteks ja 300 eurot õigusabi kulu katteks. Välja mõista Alarmnet AS-ilt ja Reigo Leelt Lansyst OÜ kasuks solidaarselt menetluskulude katteks 1 203.28 eurot. Välja mõista Alarmnet AS-ilt Lansyst OÜ kasuks menetluskulude katteks 1018.91 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

kahjuhüvitis 3 708.67 eurot. 19.01.2016 esitas Lansyst OÜ samade kostjate vastu hagi, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 17 290.94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 165.06 eurot, viivis alates 20.01.2016 määras 0,022% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning kahjuhüvitis 1 037.46 eurot. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Tartu Maakohus liitis 17.02.2016 määrusega hagid ühte menetlusse. 26.11.2015 hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale I kaupa (elektritooted). Esitatud arvetest kostjale I on kauba eest tasumata 38 631.49 eurot. Kostja I on kauba kätte saanud, aga oma kohustust maksta hagejale kauba eest tasu täitnud ei ole. Kostjale I esitatud arvete tasumise tähtaeg ei olnud seotud kauba garantiiga. Hageja ja kostja II sõlmisid 09.09.2015 käenduslepingu, millega kostja II kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga I vastutama arvete tasumisest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt II kui käendajalt solidaarselt koos kostjaga I kohustuse täimist. Hageja ja kostjad sõlmisid 09.09.2015 täiendavalt kohustusega ühinemise lepingu, mille p 3 kohaselt võtavad kostjad endale kohustuse tasuda hagejale 38 631.94 eurot hiljemalt 01.11.2015. Kostjad 26.11.2015 hagiavalduse esitamise seisuga oma kohustust täitnud ei ole. Kohustustega ühinemise lepingus on välja toodud nii võlasumma kui ka arved, milliseid kostja käendab, ja ettevõte, mida käendab, seega oli käendus sõlmitud kostja II kutsetegevuses. Hageja ja kostjad on kohustusega ühinemise lepingu punktis 5 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,05 % iga viivitatud päeva eest. 26.11.2015 seisuga võlgnevad kostjad hagejale viiviseid 463.58 eurot. Samuti nõuab hageja kostjatelt tasumata põhivõla summalt (38 631.49 eurot) viivise tasumist alates 27.11.2015 iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingulise viivise määraga 0,05% päevas. 19.01.2016 hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale I kaupa (elektritooted) ja esitas kostjale I kauba eest arveid summas 17 290.94 eurot. Kostja I on kauba kätte saanud, aga oma kohustust maksta hagejale kauba eest tasu täitnud ei ole, mistõttu hagejal on saamata 17 290.94 eurot. 19.01.2016 hagiavalduses on hageja arvestanud seadusel põhinevas määras viivist, so 0,022% iga viivitatud päeva eest summas 165.06 eurot perioodi eest 09.11.2015 kuni 19.01.2016. Samuti nõuab hageja kostjatelt tasumata põhivõla summalt (17 290.94 eurot) viivise tasumist alates 20.01.2016 iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivise määraga 0,022% päevas. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-le 3 võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise puhul nõuda kahju hüvitamist. Seoses kostjate poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju 26.11.2015 hagiavalduses märgituna 3708.67 eurot ja 19.01.2016 hagiavalduses märgituna 1037.46 eurot, mis seisneb OK Incure OÜ-le makstud teenustasus (8% põhisummalt + km). Kahju seisnes võla sissenõudmise kohtuvälises menetluses: telefonikõned, kirjad, e-kirjad, krediidiinfo raportid jne. Kahju tekkimise ja suuruse kohta on hageja esitanud kirjaliku tõendi. Kahju suurus tuleneb kostja poolsete kohustuste summast, mis on tähtaegselt tasumata.

I tasub hagejale seadmete eest võimalikult viivituseta, kuid mitte enne objektide eest raha saamist. Antud juhul läksid seadmed peamiselt nn Veerenni objektile ja osaliselt nn Kaagjärve objektile. Kuna nn Veerenni objekti tellija jättis lepingujärgsed maksed kostjale I tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasumata, siis ei saanud kostja I tasuda hagejale kauba eest. Kostja I otsis ja pakkus heas usus erinevaid lahendusi võlgade tasumiseks, sh tasumise graafiku alusel. Samuti ei täitnud kostja I ees oma kohustusi mõned teised tellijad. Kaagvere objektiga seonduvalt on tarnitud seadmete maksumus ca 11 000 eurot ja kuni vastava garantii saamiseni ei ole nõue sissenõutavaks muutunud. Eeltoodu alusel ei tunnista kostja I ka viivisnõudeid. Alusetud ja seadusega vastuolus on kahjunõuded. Arvetel on välja toodud täissumma, selgusetuks jääb kahju koosseis. Kostja hinnangul ei ole kohtuvälise menetluse läbiviimine tõendatud. Samuti ei ole lisatud tõendeid selle kohta, et taoline arve oleks üldse esitatud ja tasutud hageja poolt. Sisuliselt on tegemist hageja tõendamata õigusabikuludega. Lisaks on nõutav kahju ebareaalselt suur, sest on eluliselt ebausutav, et Eestisiseselt peetakse telefonikõnesid ja meilivahetust ning saadakse krediidiinfot, milleks kulub vastavalt 3708.67 eurot ja 1037.46 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

tingimustel või pooltele tulenevad vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja II väited selle kohta, et hageja kasutas ära kostja II erakorralist vajadust, on paljasõnalised. Kostja II ei ole toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et ta oli kohustusega ühinemise lepingu sõlmimise ajal sundolukorras. Kohus on seisukohal, et juhatuse (ainu)liikme poolt äriühingu võla tagamine eesmärgil, et äripartner jätkaks kauba tarnimist, ei ole käsitatav erakorralise vajadusena või sundolukorrana TsÜS § 86 mõttes. Käesoleval juhul on tegu võlausaldajale täiendava tagatise andmisega seoses võlaga äriühingule juba üle antud kauba eest. R. Lee tegutses äriühingu juhatuse liikmena sihipäraselt ja teadlikult, kui kohustus solidaarselt äriühinguga kandma hageja ees vastutust Alarmnet AS-i võla tasumise eest. Kostja II allkirjastas kohustusega ühinemise lepingu eesmärgiga, et hageja jätkaks kostjale I kaupade müümist nö võlgu, st esitatavate arvete alusel tasumiseks.

Incure OÜ-le kohtuvälises menetluses makstud teenustasus (8% põhisummalt, lisaks käibemaks). Hageja selgitab, et kahju tekkimise aluseks on tehtud telefonikõned, kirjad, ekirjad, krediidiinfo raportid. Kostjate väitel on kahju ebamõistlikult suur, pealegi ei ole hageja tõendanud kohtuvälise menetluse läbiviimist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 järgi on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Üldiselt tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (Riigikohtu 3. aprilli 2013 otsus nr 3-2-1-19-13, p 11). Samas on kahju hüvitamise nõude eelduseks kahju tekkimine. Hageja on märkinud, et võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus ta OK Incure OÜ poole. Hageja esitas kohtule OK Incure OÜ arved (tl 26, 87), mille kohaselt tuli hagejal 09.11.2015 ja 18.01.2016 nimetatud ettevõttele tasuda vastavalt 3 708.67 eurot ja 1037.46 eurot. Arve sisuks on märgitud „Juriidiline teenus vastavalt lepingule nr XXX, kohtuväline menetlus Alarmnet AS /Reigo Lee“. Kahju seisneb hageja väitel kohtuvälises menetluses (telefonikõned, kirjad, e-kirjad ja krediidiinfo raportid) ning kahju suurus on arvestatud protsendina kostjate kohustustest. VÕS § 139 lg 1 kohaselt tuleb kohtul kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta ka kahjustatud isiku enda tegevust. Hageja on pidanud vajalikuks sõlmida võla sissenõudmise kohtuväliseks menetlemiseks lepingu, mille kohaselt on teenust osutava äriühingu tasu 8 % võlasummast, kuid ühtegi dokumenti teenuse osutamise lepingu sisu ja kohase täitmise kohta ei ole esitatud. Kohtule on teadmata, kui palju tööd teenuseosutaja tegi: kas ja mitu nõudekirja saatis, kas ja mitu telefonikõnet tegi, kas ja mitu nõupidamist võlgnikuga pidas vms. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik mitte mingisuguses ulatuses hageja kahjuhüvitise nõuet rahuldada. VÕS § 139 lg 2 kohaselt tuli kahjustatud isikul, st hagejal juhtida kostjate tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule (4746 eurot kohtuväliseks menetluseks vrd 300 eurot õigusabikulu katteks kummagi hagi kohtusse esitamisel). Ka selle kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, et kostjaid on eelnevalt hoiatatud kalli õigusabiteenuse kasutamisest kohtuvälises menetluses. Kohus leiab, et mõlemad kahjuhüvitise nõuded kogusummas 4746.13 tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kostjatega, et sellises summas kulu tekkimine Eestisiseselt tavatariifi alusel peetavate telefonikõnedega, kirja- ja meilivahetuse pidamisega ning krediidiinfo hankimisega ei ole eluliselt usutav. Kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt tõendama hageja.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt, 26.11.2015 esitatud hagi rahuldati kostjate I ja II osas 92,56 % ulatuses solidaarselt, mistõttu jääb kostjate I ja II kanda hageja menetluskulu samas ulatuses. Hageja 19.01.2016 esitatud hagi rahuldati kostja I vastu 94,78 % ulatuses, millega võrdses ulatuses jääb hageja menetluskulu kostja I kanda. Kostjate esindaja on 21.03.2016 kohtuistungil avaldanud, et menetluskulude nõuet kostjatel ei ole. Kostjate menetluskulud jäävad seega kostjate endi kanda. Hageja menetluskulud on 26.11.2015 esitatud hagilt 1 300 eurot, millest 1000 eurot on riigilõiv ja 300 eurot õigusabikulud. Kostjatelt I ja II tuleb hageja kasuks seega solidaarselt välja mõista viimase menetluskulude katteks (92,56%x1300 eurot) 1 203.28 eurot. 19.01.2016 esitatud hagiavalduselt on hageja maksnud riigikõivu 750 eurot ning on kandnud õigusabi kulusid 300 eurot, kokku 1 075 eurot. Alarmnet AS-ilt tuleb Lansyst OÜ kasuks menetluskulude katteks välja mõista (94,78 %x1075 eurot) 1018.91 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.