Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 605,16 (kuussada viis eurot 16 senti) eurot, mille hulgas tasu ja kulud kokku 504,30 eurot ja käibemaks 100,86 eurot.

Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruse peale ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võib ka ajutine haldur esitada määruskaebuse.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jxxxxx Pxxxx esitas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 29.01.2016. a avalduse Septo Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduses märgib võlgnik, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse on põhjustanud asjaolu, et seoses suurtesse kaubanduskettidesse kuuluvate poodide avamisega Jõgeva linnas hakkas võlgniku väikepoe käive langema. Kauplus asus rendipinnal, palgal kaks müüjat. Igakuiselt tuli rendisummaks ja palkadeks välja maksta summa, millest langevast kassavoost enam ei jätkunud. Tekkis maksuvõlgnevus Maksu- ja Tolliametile ja juhatus otsustas kaupluse sulgeda, et otsida odavamat rendipinda Jõgeval ja kaaluti poe avamist mõnes muus linnas. Selle mõttega on ringi vaadatud ja otsitud võimalusi aastaid, kuid iga aastaga saab selgemaks, et väikepoel ei ole lootust suurte kettidega võistelda. Maksu-ja Tolliameti põhivõlale 1836,79 eurot on nüüdseks lisandunud ka intress 1453,32 eurot. See kokku ületab ettevõtte omakapitali. Sel põhjusel otsustas võlgnik esitada avalduse oma püsiva maksejõuetuse kohta. Varana on võlgnikul olemas omakapital 2556 eurot, kassa jääk 109,20 eurot, eelmiste perioodide jaotamata kasum -4283,59 eurot. Võlgasid on ühele võlausaldajale- Maksu- ja Tolliametile 1836,79 eurot, millele lisandub intress 1453,32 eurot.

Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras 03.02.2016.a määrusega Septo Grupp OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Mart Sikuti. Kohus määras kohtuistungi toimumise aja. Ajutine haldur esitas 29.02.2016. a kohtule aruande. Äriühing alustas tegevust septembris 2005. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub: Võlgniku vara Võlgnikult, avalikest registritest ja asutustest saadud andmete alusel annab ajutine haldur ülevaate, et võlgniku ainus vara on kassas olev 109,20 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku võlad Võlgniku ainus võlg on Eesti Vabariigi ees Maksu- ja Tolliameti kaudu - maksuvõlg (kokku töötuskindlustusmakse, sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, ja varasem intressivõlg) 1836,79 eurot, sellelt arvutatud intress 1453,47 eurot. Võlgniku kohustused ja võlad minimaalselt summas 3290,26 eurot. Arvestades vara suurust- 109,20 eurot ja kohustuste suurust – 3290,26 eurot, on ilmselge, et vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ega katta ka pankrotimenetluse kulusid. Maksejõuetuse põhjuste kohta märgib ajutine haldur, et võlgniku majandustegevus on ammu lõppenud, on möödunud dokumentide säilitamiseks kohustuslik tähtaeg, mistõttu ei ole võimalik anda piisava kindlusega ülevaadet võlgniku finantsmajanduslikust seisundist. Juba 2006.a. majandusaasta aruandes väljendas võlgnik, et lihakauplus töötas kahjumiga ja otsustati sulgeda. Ettevõtte maksudeklaratsioonide põhjal saab teha järelduse, et aastatel 2007 ja 2008 puudus ettevõttel püsiv majandustegevus, sooritati juhuslikke majandustehinguid. Väljamakseid ühele töötajale nähtub perioodil 2007.a. jaanuarist märtsini ja septembrist 2008.a. septembrini. Alates 30.11.2008 on ettevõte kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Maksuvõlad tekkisid juba 2006.a. märtsis ja aprillis, s.o. juba pool aastat pärast tegevuse alustamist. Maksu- ja Tolliamet alustas täitemenetlust maksuvõlgade sissenõudmiseks augustis 2007. Ajutise halduri hinnangul on püsiv maksejõuetus tekkinud hiljemalt 2009.a., mil on juhatus deklareerinud, et ettevõtte omakapital muutus negatiivseks. Ajutise halduri hinnangul ei saa praeguse seisuga väita, et võlgniku esindajad oleksid pannud toime pankotikuritegusid või teinud raskeid juhtimisvigu PankrS § 28 lg.2 mõttes. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võivad olla muud asjaolud PankrS § 22 lg.5 tähendusesettevõtte äriprojekti nõrkus, omakapitali ebapiisavus, juhtimisega seotud probleemid. Ajutine pankrotihaldur märgib, et käesolevaks ajaks on möödunud igasugused tähtajad- nii tagasivõitmise nõuete esitamiseks, tagasivõitmise võimalused puuduvad, kui ka juhatuse liikme vastu nõuete esitamiseks. Pankrotiavalduse oleks juhatus pidanud esitama juba varem, kuid sellise otsuse vastuvõtmisega viivitamine ei ole ajutise halduri hinnangul olnud kuritahtlik, vaid pigem tingitud juhatuse liikme vähesest teadlikkusest. Neid asjaolusid arvestades teeb ajutine haldur ettepaneku määrata tähtaeg ja summa tasumiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti. OÜ Septo Grupp pankrot on võimalik välja kuulutada vaid juhul, kui PankrS § 29 lg.3, § 30 alusel tasutakse vastav summa kohtu deposiiti. Kui seda ei tehta, tuleb OÜ Septo Grupp pankrotimenetluse lõpetada PankrS § 29 lg.1 alusel raugemisega.

On esitatud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlus. Kohus pidas pankrotiavalduse läbivaatamiseks 29.02.2016. a kohtuistungi. Kohtuistungil osalesid ajutine haldur ja võlgniku seaduslik esindaja. Võlgniku seaduslik esindaja Jxxxxx Pxxxx seletas, et lihakauplusega alustati tööd 2005.a. Liha osteti erinevatelt lihatööstustelt. Kauplus toimis mitu aastat, olid kaks töötajat, kellega töösuhted lõpetati aastal 2007. Maksu- ja Tolliamet esitas nõude juba kohtutäituri kaudu. Seda ei olnud millestki tasuda. Töötajad vabastati 2007.a., palgavõlgnevusi ei ole. Muud vara kui kassas olev sularaha umbes 100 eurot ei ole. Äriühingu dokumendid on seadusliku esindaja käes ja ta on nõus neid ka edasi hoidma. Varem ei esitanud pankrotiavaldust, kuna lootis leida uusi võimalusi edasi tegutsemiseks. Aastal 2009 oli esimest korda omakapital negatiivne. Intressivõlg kasvab ja pankrot tuleks välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jäi istungil kirjalikus aruandes esitatud seisukoha juurde ja tegi ettepaneku küsida võlausaldajatelt pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 1000 eurot ja summa mittemaksmisel lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus määras Septo Grupp OÜ võlausaldajatele võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks tasutava deposiidi suuruseks 1000 eurot ja tasumise tähtajaks 14.märts 2016.a. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.03.2016.a. Laekumisi ei ole.

II KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et esineb alus Septo Grupp OÜ pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on vara 109,20 euro väärtuses ja võlgasid vähemalt 3290,26 euro väärtuses. Käesoleval ajal puudub võlgnikul majandustegevus, töötajad ja materiaalne baas, millel saaks põhineda majandustegevuse jätkamine. Seetõttu puudub äriühingul tegutsemise ja võlgade maksmise perspektiiv. Arvestades esitatud andmeid saab järeldada, et Septo Grupp OÜ ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on Septo Grupp OÜ maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Äriühingul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg.3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1... sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti määratud summa. Käesolevas asjas ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele makseid tehtud, mistõttu puudub PankrS § 29 lg.3 märgitud võimalus menetluse lõpetamata jätmiseks.

Pankroti väljakuulutamise mõte on olemas juhul, kui pankrotimenetluse käigus on võimalik vara tagasi võita või nõuda või on võimalik esitada nõudeid juhtorgani liikme vastu. Selliste toimingute tegemiseks on vajalikud vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Septo Grupp OÜ -l puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Puuduvad ka teadaolevad võimalused (alused) vara tagasi võita või tagasi nõuda või esitada nõuet juhtorgani liikme vastu. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 29 lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Võlgniku dokumente on nõus hoidma juhatuse liige Jxxxxx Pxxxx. III Menetluskulude jaotus Ajutine haldur esitas kohtule taotluse temale tasu määramiseks summas 576 eurot (tasu 480 eurot, käibemaks 96 eurot) ja kulutuste määramiseks kokku summas 29,16 eurot (kulutused 24,30 eurot, käibemaks 4,86 eurot). On lisatud tasu ja kulutuste spetsifikatsioon: tasu 6 töötunni eest tunnitasuga 80 eurot ja kulutused (paberikulu, kiletaskud, krediidiinfo faktiraport ja majandusaasta aruanded, telefonikulu) kokku summas 24,30 eurot. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse sama seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 näeb ette, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tasu tunnitasuga 80 eurot 6 tunni eest on kohtu hinnangul põhjendatud määrata, arvestades töö mahtu menetluses ja asja keerukust. Ajutine haldur taotleb kulutuste hüvitamist Sikuti Advokaadibüroo OÜ arvele. Sikuti Advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohustuslane registrinumbriga EE100234857. Kantud kulutused (detailselt jaotatud) on samuti vajalikud. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele halduri tasu ja kulutused summas 605,16 eurot. Ajutine haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu ta tegutseb, mis on PankrS § 23

lg.6 alusel lubatud. Osutatud teenus kuulub käibemaksuga maksustamisele, mistõttu lisandub käibemaks. Ajutine haldur on taotlenud võlgnikul rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu määrata tasu hüvitamine riigi vahenditest. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama sätestab TsMS § 183 lg.2 teine lause: Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Käesoleval juhul on teada, et võlgnikul on rahalised vahendid 109,20 eurot, mille võlgnik on lubanud kanda ajutise halduri kontole. Selline varakogum ei kata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutusi. Seetõttu on põhjendatud määrata võlgnikule menetlusabi ja määrata TsMS § 183 lg.2 alusel, et võlgnikule Septo Grupp OÜ tuleb määrata menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks. PankrS § 150 lg.4, § 23 lg.4 alusel määrab kohus, et ajutise halduri tasu mõistetakse välja võlgnikult. Määrata võlgnikule Septo Grupp OÜ menetlusabi ja hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest, hüvitatavale ajutise halduri tasu summale (397 eurot) lisandub käibemaks 79,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.