Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-16-72 lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Axxx Oxxx esitas 05.01.2016. a kohtule hagiavalduse Lxxxx Kxxxxxxx vastu üürilepingust tuleneva võla ja kahjuhüvitise nõudes. 28.01.2016. a esitas AxxxxOxxx kohtule nõude täpsustuse. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja 492,41 eurot, millest 442,61 eurot moodustab üürilepingust tulenev võlg (sh 150 eurot üürivõlg, 267,12 eurot kommunaalkulude- ja 25,49 eurot elektri võlg) ning 49,80 eurot kahjuhüvitis akna lõhkumise eest. Kohus võttis hagi 20.01.2016. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte 16.02.2016. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.06.2015. a eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteri tähtajaga kuni 30.06.2016. a. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale eluruumi kasutamise eest üüri 50 eurot kuus ja lisaks tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh tasu tarbitud elektri ja muud kommunaalkulud. Lisaks kohustus kostja kasutama eluruumi hoolikalt ja heaperemehelikult, vastavuses selle sihtotstarbega. Hageja teatel on kostja üürilepingust tulenevat maksekohustust rikkunud ja ei ole tasunud üüri ning kõrvalkulusid nõuetekohaselt. Hagi esitamise seisuga on kostjal hagejale tasumata kokku 442,61 eurot, sh kolme kuu üür kokku 150 eurot, elektriarved summas 25,49 eurot ja kommunaalkulud summas 267,12 eurot. Lisaks on üüritud korteris lõhutud aken ning hageja on akna parandamise kulude näol kandnud kahju summas 49,80 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud ja TsMS § 407 lg 1

2-16-72 § 276 lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 492,41 eurot, sh 150 eurot hagi esitamise seisuga, s.o 05.01.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud üürivõlg, 267,12 eurot kommunaalkulude- ja 25,49 eurot elektri võlg ning 49,80 eurot lõhutud akna parandamise kulud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks ka kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.