304 eurot • Hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909, asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn), lepinguline esindaja Ingrid Nook (Credit Inkasso OÜ, Endla 15, 10122 Tallinn, e-post [email protected]) • Kostja Tiiu Luts (isikukood XXXX, elukoht
XXXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
hagi
Tiiu
Luts
vastu
võla
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Tiiu Lutsult AS MiniCredit kasuks 05.11.2012 sõlmitud laenulepingust nr 164436536/250048964 tulenev võlgnevus summas 121,91 eurot (ükssada kakskümmend üks eurot ja üheksakümmend üks eurosenti), millest põhivõlg on 100 eurot, 0,08 eurot intress ja 21,83 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Tiiu Lutsult AS MiniCredit kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 25.01.2016 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuni põhinõude (100 eurot) täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 78,17 eurot.
4.Jätta rahuldamata AS MiniCredit sissenõudmiskuludega seotud nõue summas 26 eurot.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 59,8 % ulatuses Tiiu Lutsu ja 40,2% ulatuses AS MiniCredit kanda.
8.Määrata AS MiniCredit menetluskulude suuruseks 155 eurot.
9.Välja mõista Tiiu Lutsult menetluskulu 92,69 eurot AS-i MiniCredit kasuks.
Tsiviilasi nr 2-15-122223 Otsuse täiendamine
10.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
11.Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteatega 08.03.2016. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
12.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
13.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
14.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari
Tsiviilasi nr 2-15-122223 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3206, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista 05.11.2012 laenulepingu alusel põhivõla 100 eurot, intressi 4 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise põhivõla ulatuses summas 100 eurot ning lisanduva viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest 25.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 100 eurot. Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt 05.11.2012 laenu 100 eurot 30 päevaks ning kohustus selle koos 20 euro suurise intressiga tagastama 05.12.2012.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
18.Hageja on laenulepingus märkinud krediidikulukuse määraks 791%. Eesti Panga poolt oktoobris 2012 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 31,52 %. Seega ületas laenulepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui 25 korda. Seega on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine ning hagejal ei ole õigus nõuda lepingus sätestatud määras intressi ega viivist, samuti mitte meeldetuletuse tasu.
19.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 05.12.2012, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud laenusumma, so 100 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
20.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 100 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 8 senti (100 eurot*1%*30/365) kuni võla tagastamise kuupäevani 05.12.2012 ning sissenõutavaks muutunud viivis 21 eurot ja 83 senti (0,616+4,339+4,285+4,046+4,108+3,948+4,036+0,485=21,827) alates 06.12.2012 kuni 24.01.2016. a. 1) 06.12.2012-31.12.2012 (viivisemäär 9%, 25 päeva) (100*9%/365*25=0,616 €) 2) 01.01.2013-01.07.2013 (viivisemäär 8,75%, 181 päeva) (100*8,75%/365*181=4,339 €) 3) 02.07.2013-02.01.2014 (viivisemäär 8,5%, 184 päeva) (100*8,5%/365*184=4,285 €) 4) 03.01.2014-01.07.2014 (viivisemäär 8,25%, 179 päeva) (100*8,25%/365*179=4,046 €) 5) 02.07.2014-02.01.2015 (viivisemäär 8,15%, 184 päeva) (100*8,15%/365*184=4,108 €) 6) 03.01.2015-01.07.2015 (viivisemäär 8,05%, 179 päeva) (100*8,05%/365*179=3,948 €) 7) 02.07.2015-01.01.2016 (viivisemäär 8,05%, 183 päeva) (100*8,05%/365*183=4,036 €) 8) 02.01.2016-24.01.2016 (viivisemäär 8,05%, 22 päeva) (100*8,05%/365*22= 0,485 €)
Tsiviilasi nr 2-15-122223
21.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja AS MiniCredit vahel 05.11.2012 sõlmitud laenuleping nr 164436536/250048964 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
22.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 05.11.2012 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt nõuab hageja kostjalt meeldetuletusteate saatmise tasu summas 26 eurot.
23.Pooltevahelise lepingu punkti 8.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile või SMSi teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoninumbrile. Meeldetuletusega edastatakse laenusaajale laenuandja pangarekvisiidid, tagastamisele kuuluv laenusumma suurus, tähtaeg, viitenumber jms. Tagastamisele kuuluva laenu suuruse ja tagastamise tähtaja meeldetuletuse mittesaamine ei vabasta laenusaajat lepingust tulenevate kohustuste tähtaegse täitmise kohustusest. Samuti ei vastuta laenuandja aadressimuudatusest tulenevameeldetuletuse mittekättesaamise eest laenusaaja poolt.
24.Kohtu hinnangul on lepingu punkt 8.4 näol tegemist tühise tüüptingimusega, kuna see näeb ette võimaluse 1 meeldetuletusteate saatmise eest nõuda laenusaajalt 13 eurot (mis on 13% põhinõudest), mistõttu on tegemist laenusaajalt ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Samuti ei piira antud säte meeldetuletusteadete saatmise hulka. Seega võimaldaks nimetatud säte hagejal nõuda kostjalt 338 eurot (13*26), mis on rohkem kui kolmekordne põhinõue.
25.Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 26 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ning hageja ei ole meeldetuletussõnumite saatmist (kui kahju) tõendanud jätab kohus selle rahuldamata.
26.Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt summalt, kuid mitte rohkem kui 100 eurot.
27.Kohus on käesoleva otsuse punktis 19 märkinud, et hagejal on õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
28.Seega rahuldab kohus hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.01.2016 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 78,17 eurot. Menetluskulud
29.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi
Tsiviilasi nr 2-15-122223 osaliselt, so ~61,8% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 61,8% ulatuses kostja kanda ja 38,2% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 155 eurot, millest 80 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 92,69 eurot (59,8 % 155-st eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.