Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

et üldkoosolekut ei ole toimunud ja selline tõend on kõlbmatu. Kuna 05.06.2013 üldkoosolekut ei toimunud ja otsuseid ei tehtud, siis hagejal puudus alus tehingute tegemiseks majanduskava alusel. Hagi ei ole esitatud korteriomanike nimel. Hagis ei ole märgitud, et hagejaks on korteriomanikud ja et Pindi Kinnisvarahaldus OÜ on nende esindajaks. Hagiavalduse kohaselt on hagejaks juriidiline isik Pindi Kinnisvarahaldus OÜ. Seega on asjakohatud ja põhjendamatud hageja seletused, et tema valitsejana esindab kohtus kõiki korteriomanikke ja esitas hagi, olles korteriomanike ühiste huvide esindaja. Hagejal ei ole õigust nõuda kohustuste täitmist sõlmitud lepingute alusel korteriomanike nimel. Hagejal puudub alus ja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, mis tulenevad veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingust nr T0006365, jäätmeveolepingust nr 7-000691-04, võrgu- ja elektrilepingust nr 143127057/1. Hagi esitas juriidiline isik Pindi Kinnisvarahaldus OÜ. Kuna lepingud olid sõlmitud korteriomanike nimel, s.t korteromanike poolt, siis hagejal puudub õigussuhe lepingu pooltega ja õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal on olemas võlakohustus või võlg, mida ta peab maksma hagejale. Hageja väide, et tulenevalt kostjale esitatud arvest muutus võlgnevus sissenõutavaks 31.10.2013, ei vasta tegelikkusele ega ole tõendatud. Arvega ei ole tõendatud, et kostjal on võlgnevus hageja ees 1250, 82 eurot ja et võlgnevus on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole nõuet tõendanud. Hageja esitas erinevaid dokumente, kuid ei tõendanud, et kostjal on olemas kohustus maksta hagejale põhivõlgnevus. Ainuüksi sellest, et hageja esitas mingeid nimekirju ja hageja poolt koostatud arve koopia, kostjale kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende dokumentide esitamisega tõendada seda, et kostja peab hagejale midagi maksma ja kas selline kohustus kostjal üldse olemas on. Kohustuse ja kulude kujunemine ei ole jälgitav ja tõendatud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1358, 57 eurot ja viivise 0,022% tasumata põhinõudelt päevas alates 17.09.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 1225 eurot ja tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korter Tallinnas Graniidi 9-9. Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas hageja on Graniidi 9 elamu valitseja. Hageja tugineb sellele, et on Graniidi 9 korteriomanike 24.08.2009 otsusega nimetatud valitsejaks. Samas on kostja kohtule esitanud Harju Maakohtu 31.12.2013 määruse tsiviilasjas nr 2-10-14882, millega tuvastati Graniidi 9 korteriomanike otsuse tühisus. Kohtule esitati tõendid selle kohta, et hageja asus faktiliselt valitseja ülesandeid täitma ning sõlmis 2009.a lepingud teenusepakkujatega. Perioodil 2009 - 2014 on korteriomanikud hagejat elamu valitsejaks pidanud, mida tõendavad korteriomanike üldkoosoleku protokollid, millest nähtub, et läbivalt on korteriomanikud nimetanud hagejat elamu Graniidi 9 valitsejaks, muuhulgas on hagejat valitsejaks pidanud ka kostja ise. Kostja ei vabane tarbitud kommunaalteenuste eest tasumisest üksnes seetõttu, et kohus tuvastas 24.08.2009 üldkoosoleku otsuse tühisuse ja kostja vaidlustas 25.06.2013 otsuse kvoorumi puudumise tõttu. Tegemist on käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Sellisel juhul saavad korteriomanikud vastutada käsundita asjaajamise sätete alusel üksnes osavõlglastena, mitte solidaarvõlglastena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 15). Sama põhimõte laieneb lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt küte) lepinguta tarbimisele (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-33-13).

Hageja esitas rahalise nõude 1358, 57 eurot ning põhistas seda võlgnevuse arvestusega erinevate kululiikide lõikes ajavahemikul 01.10.2009 - 31.03.2014, kostjale esitatud hooldustasu teatiste ning arvetega. Kostjale esitatud arvetest nähtub, et osutatud on haldusteenust, raha on kogutud reservfondi, heakorra ning üldelektri ja prügiveo eest. Aastatel 2011 ja 2012 on arveid esitatud ka vee ja kanalisatsiooni eest, kuid jaanuaris 2013 on teostatud kostjale vee osas tagasiarvestus. Kuivõrd kostja on esitanud vastuväite üldiselt kõikidele talle arvestatud summadele kululiikide lõikes, pidades neid mittekulupõhisteks, põhjendamata sealjuures, miks ta nii arvab, tuleb lugeda hageja poolt osundatud ja vahendatud teenused arvestatud suuruses õigeks ja tõendatuks asja materjalide juurde esitatud AS Eesti Energia võrgu- ja elektrilepinguga, jäätmeveolepinguga, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepinguga, raamatupidamise väljavõtetega kliendilaekumise aruannete kohta, hooldustasu arvetega ning hageja lepingupartnerite teatistega hageja võlgnevuse puudumise kohta haldusteenuse osutamisel elamule Graniidi 9. Kostja seisukoht, et hageja peaks võlgnevuse kujunemise selgitamiseks esitama kõik raamatupidamise kuludokumendid ja lepingud, et kostja saaks veenduda, et haldusteenuste arvestus on toimunud kulupõhiselt, on ebamõistlik ja pahatahtlik. Kostja ei toonud esile ühtegi konkreetset argumenti, miks ta arvab, et talle esitatud arved ei ole kulupõhised. Ainuüksi kostja paljasõnaline väide, et hageja ei ole tõendanud tegelikke kulusid, ei ole kohtule aluseks teostada hageja raamatupidamise kontrolli. Selleks peab esinema põhjendatud vajadus ning kostjal tuleb need asjaolud veenvalt kohtu ette tuua. Antud juhul kostja seda teinud ei ole. Kostja on muuhulgas esile toonud, et temale ei ole arusaadav, kuidas on kujunenud tema arvete suurus võrreldes teiste korteriomanikega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kohtutoimikus olevatelt arvetelt nähtub üheselt, et kostjale arvete esitamisel võttis hageja aluseks kostjale kuuluva korteriomandi suuruse 22,7 m2. Seega on ka see kostja vastuväide põhjendamata. Kostja tõi kohtuistungil esile muuhulgas ka selle, et ta keeldub omapoolset kohustust täitmast põhjusel, et tema hinnangul ei ole hageja valitsejateenust osutanud. Kostja viitas teenuse mitteosutamisele sellega, et tema korteris on aken katki, kuid vaatamata kostja pöördumistele seda ei ole hageja seda parandanud ja korter on seega elamiskõlbmatu. Kostja hinnangul on aken ehitise oluline osa ning on seega kaasomandis. Kohtu hinnangul on etteheited hagejale põhjendamatud. Kuivõrd tegemist on kostjale kuuluva korteriomandi aknaga asub aken korteriomandi reaalosa piires. Korteriomandi ese on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum, samuti selle ruumi juurde kuuluvad ehitise osad koos eluruumi üldpinna suurusele vastava reaalosaks mitteoleva ehitusosa ja maatüki mõttelise osaga (KOS § 2 lg 1). Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, millised eluruumi ehitise osad on eluruumi reaalosad ja millised mitte. Eluruumi ehitise reaalosi võib korteriomanik muuta või eemaldada juhul, kui see ei kahjusta ehitise mõttelisi osi, teiste korteriomanike õigusi ning ei muuda hoone välist kuju. Isegi, kui asuda seisukohale, et tegemist on kaasomandi esemega siis vajadusel oleks kostja saanud ise akna parandada ja nõuda kulutuste hüvitamist teistelt korteriomanikelt. Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu otsust ega ka korteriomanike kokkulepet, vaid need kulud saab kõigi korteriomanike ühisel arvel KOS § 15 lg 2 alusel teha iga korteriomanik. Kostja keeldumine oma kohustuste täitmisest ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. Hageja vähendas seadusest tulenevat viivise määra 0,022%-ni kalendripäevas (8% kalendriaastas). Kostja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Viivisearvestus on õiguslikult põhjendatud.

Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus tegi üllatusliku otsuse, kuna rahuldas hagi alternatiivsel alusel. Hageja esitas 18.09.2014 hagi täpsustuses alternatiivselt mitu erinevat hagi alust. Maakohus ei võtnud neid määrusega menetlusse ega andnud kostjale aega nendele vastamiseks. Kostja esitas 09.12.2014 kohtuistungil maakohtu tegevuse peale vastuväited, kuid kohus jättis selle rahuldamata. Maakohus jättis olulise asjaolu välja selgitamata. Hageja tugineb sellele, et ta tegutses korteriomanike nimel valitsejana. Kostja vaidles sellele vastu. Seega pidi maakohus esmaselt andma hinnangu asjaolule, kas hageja oli valitseja ja kas ta sõlmis lepingud korteriomanike nimel või enda nimel. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kohus võttis aluseks ainult hageja koostatud arved ja nende alusel leidis, et nõue on tõendatud. Hageja ei esitanud kostja võla arvestust kuude lõikes, s.o millise teenuse osutamise eest on võlgnevus, kui suur see on, kuidas on kulu arvestatud (mõõtühik, hind, mis on hinna arvestuse aluseks jne). Hageja ei ole esitanud arvestust ka viivise osas. Hageja esitatud tõenditest ei olnud võimalik kontrollida rahalise nõude arvestuse metoodikat. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-53-10 pidi hageja KOS § 13 ja § 22 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korterelamu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega kinnitatakse aasta majanduskava ja maksete suurus. Korteriomanike poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt vesi) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju olid korteriomanikud kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Hageja esitas ainult mõned lepingud ja arved, millest ei piisa nõude suuruse tõendamiseks. Maakohus rahuldas põhjendamatult hageja nõude osas, mis on tõendamata. Hageja poolt kostjale esitatud arvetes on märgitud ka järgmised kulud: halduriteenus, kulude arvest. ja jaotus, avarii dispetšeriteenus, heakord, reservfond. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit nende kulude tõendamiseks. Kohus ei põhjendanud, millised tõendid tõendavad arvetes märgitud kulusid. Kohtuotsus on põhjendamata ka reservfondi osas väljamõistetud summa ulatuses. Reservfond ei ole teenus. Reservfond on raha, mida koguvad korteriomanikud ja hoiavad valitseja pangakontol. Seega hageja ega kolmandad isikud ei saanud kostjale osutada teenust nimetusega reservfond. Reservfondi puhul ei ole tegemist käsundita asjaajamisega VÕS mõttes. Hageja ei ole teenuste osutaja ja korteriomanike raha omanik. Hageja esitas kostjale arved, kus on märgitud teenused (vesi; elekter, koristus jne), mida osutasid kolmandad isikud. Hageja kinnitas hagiavalduses, et tema sõlmis lepingud korteriomanike nimel. Seega oli hageja ainult vahendaja korteriomanike ja teenuse osutaja vahel ning tegemist ei ole käsundita asjaajamisega hageja poolt. Hageja tõi esile, et sooritused, mida ta tegi, ning kulutused olid korteriomanike poolt hageja valitsejaks kinnitamise otsusega heaks kiidetud. Seega tulenes hageja soorituste tegemise õigus ja kohustus ning kulutuste tegemise kohustus valitseja ja korteriomanike vahelisest õigussuhtest. Järelikult oli hagejal kõikide soorituste tegemiseks õiguslik alus - valitseja ja korteriomanike vaheline võlasuhe ning tegemist ei ole käsundita asjaajamisega VÕS mõttes. Oluline on ka see, et hageja arvetes märgitud kulud ei ole tehtud tema poolt. Hageja on ainult vahendaja teenuste osutaja ja korteriomanike vahel, s.t korteriomanikud pidid tasuma teenuste eest teenuse osutajale hageja kaudu. Ka see asjaolu tõendab, et tegemist ei ole käsundita asjaajamisega.

Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja viivise. Viivise kujunemine ei ole jälgitav ja ei ole arusaadav kuidas hageja arvutas viivise suuruse. Maakohus ei põhjendanud, milliste tõendite ja arvutuste alusel ta leidis, et hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on põhjendatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1225 eurot TsMS 405 lg 1 p 3 alusel. Samas on kohtuotsus tehtud 09.01.2015, kuid alates 01.01.2015 on nimetatud säte kehtetu. Seega tugines maakohus kehtetule õigusnormile. Maakohus ei edastanud kostjale ka hageja menetluskulude nimekirja, et kostja saaks esitada oma seisukoha. Maakohus ei edastanud kostjale 09.12.2014 kohtuistungi protokolli. Kohtuistungi protokolli ei avaldatud ka e-toimikus. Sellega rikuti kostja õigust tutvuda kohtuistungi protokolliga ja esitada vastuväiteid või tugineda protokollile apellatsioonkaebuses. Hagejal puudus alus hagi esitamiseks. Riigikohus tõi lahendis nr 3-2-1-132-05 esile, et valitseja poolt nõuete esitamiseks kohtus on vajalik korteriomanike otsus. Hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab lugeda korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Seega ei saa hageja pöörduda võlgnevuse saamiseks kohtu poole enda, vaid kõikide korteriomanike nimel. Vastavalt KOS 21 lg 2 p-dele 1 ja 5 on valitsejal õigus korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Eeltoodust nähtub, et korteriomanike otsusega volitatud ulatuses on korteriomandite valitsejal õigus esitada kohtusse nõudeid kõigi korteriomanike nimel ehk kõigi korteriomanike esindajana ning mitte enda nimel. Eeltoodu alusel puudus hagejal alus hagi esitamiseks enda nimel ja hageja nõue tuleb jätta KOS alusel rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega, et hagejal puudus õigus hagi esitamiseks. Õige on see, et valitseja poolt nõuete esitamise õiguslikuks aluseks on üldjuhul korteriomanike üldkoosoleku otsus valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Vaidlust ei ole selles, et Graniidi 9 korteriomanike 24.08.2009 otsusega nimetati valitsejaks hageja, kuid Harju Maakohtu 31.12.2013 lahendiga tsiviilasjas nr 2-10-14882 on tuvastatud selle otsuse tühisus. Samas on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et hageja asus faktiliselt valitseja ülesandeid täitma ning sõlmis 2009.a lepingud teenusepakkujatega. Aastatel 2009-2014 on korteriomanikud hagejat elamu valitsejaks pidanud, mida tõendavad korteriomanike üldkoosolekute protokollid, kus korteriomanikud on läbivalt nimetanud hagejat elamu Graniidi 9 valitsejaks, muuhulgas on hagejat valitsejaks pidanud ka kostja ise. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei saa eeltoodud alusel vabaneda tarbitud kommunaalteenuste eest tasumisest, sest 24.08.2009 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise korral on tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Kohtupraktika kohaselt saavad korteriomanikud vastutada käsundita asjaajamise sätete alusel üksnes osavõlglastena, mitte solidaarvõlglastena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 15), kusjuures sama põhimõte laieneb lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteri-

omandi kasutamiseks vajalike teenuste lepinguta tarbimisele (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-33-13). Maakohus rahuldas hageja nõude alternatiivsel alusel põhjendatult. Tegemist ei olnud üllatusliku otsusega, nagu kaebuses väidetakse. Kostjal ei olnud takistust vastata muuhulgas ka hageja sellekohastele väidetele (vastav käsitlus sisaldub hageja 18.09.2014 menetlusdokumendis, mis on esitatud vastuseks maakohtu 09.09.2014 määrusele, milles nõuti hagejalt mh nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamist). Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. Kohus luges eluliselt usutavaks ja tõendatuks hageja osutatud ja vahendatud teenuste rahalise arvestuse. Hageja esitas kohtule tõendid teenuste vahendamise kohta (AS Eesti Energia võrgu- ja elektrileping, jäätmeveoleping, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügileping), raamatupidamise väljavõtted kliendilaekumise aruannete kohta, hooldustasu arved ning hageja lepingupartnerite teatiste võlgnevuse puudumise kohta haldusteenuse osutamisel kõnealusele elamule. Reservfondi vahendite kogumine ja kasutamise oli kaasomanike poolt eelnevalt otsustatud, mistõttu ei ole alust jätta selle arvel tehtud kulutusi kostja tasu osas arvestamata. Et elamu vajab funktsioneerimiseks mitmesuguseid remonditeenuseid (mis elamu vanusest tingituna võivad olla piisavalt mahukad) on üldteada asjaolu. Maakohus märkis siinkohal õigesti, et kostja ei toonud esile ühtegi konkreetset argumenti, miks ta arvab, et talle esitatud arved ei ole kulupõhised. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja väide, nagu tuleks hagejal võlgnevuse kujunemise tõendamiseks esitada kohtule kogu raamatupidamise dokumentatsioon (kuludokumendid, lepingud jm), on ebamõistlik ja pahatahtlik. Juriidilise isiku raamatupidamise kontrollimiseks peab esinema põhjendatud vajadus. Sellekohaseid asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud. Sisulisi vastuväiteid teenuste saamisele ei ole kostja esitanud. Kohtule esitatud tõendite põhjal on alust järeldada, et kostja, kasutades pika perioodi kestel kaasomanikele osutatud teenuseid, jättis talle esitatud arved sisuliselt tervikuna tasuma (alates oktoobrist 2009 kuni veebruarini 2014 tegi kostja ühe makse, s.o summas 16,65 eurot). Kostja võlgnevus on hageja poolt välja toodud kuude lõikes, aluseks kostjale esitatud igakuised arved, lähtuvalt kostja omandis oleva reaalosa suurusest, mis on 22,7 m2. Kolleegium ei nõustu apellandiga, nagu oleks viivise arvestus ebaselge. Viivise arvestus sisaldub hageja 18.09.2014 menetlusdokumendis (tl 148-159, I köide), hageja nõudis ja kohus mõistis selle välja alates hagi esitamisest. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on seadusjärgse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Antud juhul on hageja nõudnud viivist üksnes 8% aastas, seega on vastav nõue esitatud vähendatud määras. Ebaõiged on apellandi etteheited kohtule seoses istungi protokolliga. Antud tsiviilasja menetles kohus lihtmenetluse korras, tehes seda kooskõlas TsMS § 405 sätetega. Kuna maakohtu otsus hagi osas jääb muutmata, ei ole põhjust muuta ka menetluskulude jaotust. Ka menetluskulude kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise osas on kontrollitav otsus õige. Asjaolu, et maakohus viitas kehtetule sättele, ei muuda kohtuotsust menetluskulude kindlaksmääramise osas ebaõigeks. TsMS § 177 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seda on maakohus käesoleval juhul ka teinud. Ringkonnakohus ei tuvastanud mingeid takistavaid asjaolusid, mille tõttu ei oleks saanud kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks määrata. Põhjendamatu on kostja väide, et talle ei ole hageja menetluskulude nimekirja edastatud. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt tehti hageja avaldus ja menetluskulude nimekiri e-toimikus OGle nähtavaks 03.09.2014 ja tema esindajale Aleksei Smelovile 09.10.2014. Maakohus tegi

kohtuotsuse teatavaks 09.01.2015, seega oli kostjal piisavalt aega hageja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Pindi Kinnisvarahalduse OÜ esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal kulunud maakohtu lahendiga ja apellatsioonkaebusega tutvumisele 0,75 tundi ning vastuse koostamisele 2 tundi tunnihinnaga 85 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja sisu, saab nimetatud kulu pidada põhjendatuks ning see oli vajalik hageja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Hageja esindajaks on jurist, kelle tunnitasu 85 eurot tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja õigusabikulu hüvitamisele TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1 alusel kokku 2,75 tunni ulatuses, mis rahalises väljenduses on 208, 25 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab hageja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tõendite esitamise taotluse lahendamine Apellant esitas ringkonnakohtule taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Kolleegium, tutvunud taotlusega ning kostja 16.12.2015 ja 10.02.2016 menetlusdokumentidele lisatud tõenditega, leiab, et tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab vaid selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Korteriomanike üldkoosolekute otsuste vaidlustamise kohta 20.10.2015 tehtud kohtulahend ning hageja ja Krausberg Eesti OÜ vaheline nõude loovutamise kokkulepe ei ole sellisteks tõenditeks, mis oleksid praeguses vaidluses asjakohased (pealegi on Krausberg Eesti OÜ kohut teavitanud, et ei soovi menetluses osaleda).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.