Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. Võlgnik XXX OÜ (edaspidi võlgnik) esitas 12.02.2016 kohtule väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri.

avalduse

pankroti

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnikul vara puudub ja võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Võlgniku puudub igasugune vara, sealhulgas puuduvad osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid Swedbank ei andnud sisulist vastust kuid eeldatavasti on pangakonto tühi. Võlgniku pankrotiavalduses on seisuga 12.02.2016 loetletud kohustusi 5 võlausaldaja ees kogusummas 6567,97 eurot. Sealhulgas maksuvõlg 864 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et lisandub arvestuslik intress summas 71,88 eurot. Seega on maksuvõlg tänaseks 935,88 eurot. Peale ülaltoodute ei ole muid täitmata kohustusi teada. Teadaolevad võlad kokku seega 6 639,85 eurot. Krediidiinfo andmetel tekkisid esimesed maksehäired aprillis 2015. Tänaseks teadaolevatele kohustustele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvad viivised ja intressid. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Krediidiinfo andmetel tekkisid võlgnikul maksehäired alates aprillist 2015. Aasta

Äritulud (käive)

andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad

Kasum/kahjum

andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad

Omakapital

andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad

Finantsandmeid, mida analüüsida, ei ole juhatuse liige ajutisele haldurile esitanud. Samuti mitte äriregistrile, mistõttu puuduvad igasugused finantsandmed. Ajutisele haldurile päringule vastates teatas juhatuse liige 15.03.2015, et raamatupidaja puudub. Ilmselt ei ole võlgnik 2015.aastal mingit raamatupidamisarvestust üldse pidanudki. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 6639 eurot, vara puudub, netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega, puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid ettevõtte tervendamist, saneerimismenetlust või kompromissi, majandustegevuse jätkamiseks puudub raha, äriplaan ja kavatsus, võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse (mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu - PankrS § 31 lg 4). Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valed äriotsused, sealhulgas nõrk äriplaan, mis väidetavalt keskendus vaid ühele tellijale. Samuti liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kahjumit. PankrS § 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub haldur määrata juhatuse liikme. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 648 eurot (540 + käibemaks 108) ning välja mõista see võlgnikult ja selle juhatuse liikmelt solidaarselt. Selle võimatuse korral palun alternatiivina 476,40 euro suurune

osa (397 + käibemaks 79,40) maksta välja riigi vahenditest ja kanda see Kodukontor AT OÜ kontole nr EE782200221058222703 (Swedbank). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 6639 eurot. Vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 17.03.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 30.03.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Kaili Tamm. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel

halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 648 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul piisav vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Võlgnikult ja juhatuse liikmelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 171,60 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.