Teamster Drive Systems OÜ hagi Metallurg Engineering OÜ vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Metallurg Engineering apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Metallurg Engineering OÜ apellatsioonkaebuse hind 33 178 eurot ja 19 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Teamster Drive Systems OÜ (registrikood 12687433), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
OÜ
04.05.2023
Kostja Metallurg Engineering OÜ (registrikood 11807964), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.04.2023 otsus muutmata.
2.Jätta Metallurg Engineering OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Metallurg Engineering OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-21-6901 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Teamster Drive Systems OÜ (hageja) esitas 30.04.2021 Harju Maakohtule Metallurg Engineering OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 27 000 eurot, viivise hagiavalduse esitamise seisuga 4018,19 eurot, täiendava viivise arvestatuna võlgnevuse summalt (27 000 eurot) alates 01.05.2021 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole sooviga tellida hüdraulika sisseseadet. Hageja ja kostja pidasid kirjavahetust, mille käigus täpsustati ning fikseeriti konkreetsed sisseseade tehnilised andmed ja parameetrid, edastati joonis, kuidas sisseseade on raamis ning kostja kinnitas 09.04.2019 e-kirjas hüdrojaama paigutuse ja andmed. Vastavalt kinnitusele vahendas hageja Soome Bosch Rexroth OY tehases 18.06.2019 valminud sisseseadet ning lasi selle tarnida kostja juurde 20.06.2019. Vastavalt tellitud ja tarnitud seadmele esitas hageja 21.06.2019 kostjale tasumiseks arve nr 190738 summas 27 000 eurot, mille maksetähtajaks oli 21.06.2019. Arve esitamise hetkel oli kaup kostjale üle antud. Kostja arvet ei tasunud. Hageja saatis kostja teisele kontaktisikule uuesti arve 19.08.2019 e-kirjaga. Kuna tasumist ei toimunud, saatis hageja 10.09.2019 e-mailiga küsimuse, et „millal on oodata arve tasumist?“. Hageja kirjutas 30.10.2019 kostjale ja küsis, et „kuidas on tasumata arvega?“. Sama sisuga ekirja saatis hageja kostjale 27.11.2019, 19.12.2019 ja 09.01.2020. Kostja eeltoodud ekirjadele ei vastanud. Lisaks saadetud e-kirjadele helistas hageja juhatuse liige kostja esindajale ning kostja esindaja lubas telefoni teel korduvalt arve tasuda viidates mittetasumise osas erinevatele põhjustele (COVID kriis, partneri finantsprobleemid, elektritoite probleemid partneri tehases jne).
3.Hageja selgitas 22.07.2021, et nõue ei ole üle läinud Intrum Estonia AS-ile, vaid tegemist on hageja esindajaga. Hageja märkis 08.12.2021, et saatis kostjale müüdud seadme pakkumuse 12.12.2018 e-kirjaga, mille manuses oli lisatud pakkumine nr 10572 koos seadme esmase kirjelduse ja hinnaga. Kostja tutvus sellega, helistas hagejale ja palus saata pakkumise juurde pilte seadme esialgse väljanägemise ning peamiste komponentide osas. Hageja saatis kostjale 13.12.2018 e-kirjaga seadme kohta illustreeriva materjali. Pooled pidasid tehniliste andmete täpsustamise osas e-kirjavahetust. 07.03.2019 osalesid hageja seaduslik esindaja AK, kostja seaduslik esindaja M.Q ja töötaja DR kostja kontoris projektikoosolekul, kus arutati hageja hinnapakkumist. Kostja nõustus hageja pakkumises nr 10572 toodud seadme hinnaga, kuid soovis täiendavalt täpsustada seadme tehnilisi omadusi. Pärast hageja poolt detsembris hinnapakkumise tegemist toimus mitu kuud seadme tehnilise poole kooskõlla viimine kostja kui kliendi soovidega ja seda läbi mitmete kostja soovitud tehniliste muudatuste. Tellitava seadme tehnilise poole lõplik kinnitus saabus kostjalt 09.04.2019 e-kirjaga ja sellest päevast loeti lisaks eelnevalt kohtumisel suuliselt kinnitatud seadme hinnale ka kinnitatuks seadme lõplik tehniline kirjeldus ning algas seadme koostamine Bosch Rexroth OY tehases Soomes. Hageja luges kostja kinnitust tehniliste parameetrite osas hageja tellimuse kinnituseks. Enne seda tootmisega ei alustatud. Seega sõlmiti müügileping 09.04.2019.
2-21-6901
3.1.Vastavalt pakkumisele nr 10572 oli tellimuse täitmise aeg 14 nädalat tellimuse esitamisest. Kuivõrd kostja kinnitas tellimuse lõplikult 09.04.2019, siis hakkas alates sellest kulgema tellimuse täitmise aeg. Nii pakkumises kui ka pärast seadme valmimist 21.06.2019 esitatud arvel oli tasumise tingimuseks ettemaks, kuid seade jõuti tootja tehasest kostjale teele panna enne seda, kui hageja esitas kostjale arve. Tehase saatelehelt nähtub, et seade saadeti välja 18.06.2019 ning seadme omandiõigus läks kostjale üle 20.06.2019, kui kostja esindaja võttis tarnitud seadme vastu. Hagejal oli kavatsus esitada kostjale vastavalt hinnapakkumisele nr 10572 seadme kohta ettemaksu arve, kuid seade valmis tootja tehases kiiremini ja pandi kostja poole teele, mistõttu jõudis seade kostjani 20.06.2019. Kostja ei ole arvele vastu vaielnud ega kauba kättesaamise fakti vaidlustanud.
3.2.04.09.2019 kirjutas kostja esindaja DR hageja seaduslikule esindajale seoses seadmele sobiva hüdraulika õliga, millele hageja vastas 05.09.2019. 11.11.2019 e-kirjas küsis kostja seaduslik esindaja tehnilist abi hüdraulikasüsteemi käivitamisel, millele hageja vastas 11.11.2019 e-kirjaga ja andis juhendeid. 12.11.2019 saatis hageja veel täiendavaid selgitusi koos joonisega. Peale seda ei ole kostja hageja poole pöördunud ning hageja sai eeldada, et hüdraulikasüsteem saadi tööle ja rohkem ei ole hageja abi vaja. Hageja kohustus ei olnud seadme tehases töösse seadistamine. Kostja tehnilise kirjelduse järgi ostetud seade on suurema süsteemi üks väike osa ning ei ole iseseisvalt kasutatav. Hageja andis kostjale üle seadme juurde käiva tehnilise dokumentatsiooni 642-1 leheküljel (joonised, skeemid, juhendid jne) mälupulgal.
3.3.03.10.2019 soovis kostja sama hüdrojaama projekti juurde tellida samu tooteid, mis olid juba hageja tarnitud seadme küljes. Kostja saatis fotod hageja tarnitud seadmel olevatest klappidest. Hageja saatis 07.10.2019 e-kirjaga kostjale hinnapakkumise nr 12907, mille peale kostja helistas ja soovis tooted ära tellida. Hageja saatis 15.10.2019 e-kirjaga kostjale arve nr 191196 summas 997,30 eurot ja palus arve tasuda ettemaksuna, kuivõrd hageja ei olnud valmis seoses tasumata arvega kostjale krediiti andma. Kostja ei tasunud nimetatud arvet. 10.12.2019 palus kostja esindaja DR uuesti sama arvet, et see ettemaksuna tasuda. Hageja saatis samal päeval e-kirjaga uuesti arve. Hageja oli seisukohal, et 03.10.2019 kostja saadetud fotod, millelt nähtub hageja poolt kostjale müüdud seade, tõendavad, et hageja müüdud seade on kostja valduses. Hageja on teinud võimalikuks seadme omandi ülemineku kostjale vastavalt VÕS § 208 lg-le 1. Kostja ostuhinna tasumise kohustust täitnud ei ole. Uute toodete osas tasus kostja ettemaksu 11.12.2019 ning saatis maksekinnituse hagejale e-kirjaga ja leppis kokku kaubale järele tulemise 12.12.2019 hageja kontorisse.
3.4.Hageja märkis 25.02.2022, et poolte vaheline tava ja praktika on olnud selline, et kostja kinnitas hageja kirjaliku pakkumise oma kirjaliku (harva suulise) tellimusega ning on seeläbi aktsepteerinud ka hageja müügi- ja tarnetingimusi. Sellega on loetud leping sõlmituks. Ka teiste arvete puhul on lepingute sõlmimine toimunud samal viisil. Hageja pakkumises nr 10572 oli viide hageja müügi- ja tarnetingimustele. Bosch Rexroth OY on toodete edasimüüja Eestis, kes kinnitas, et ta oli müüdud seadme omanik ja tootja arve on tasunud hageja. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostjale jäi hageja nõue arusaamatuks, kuivõrd see esitati 1,5 aastat hiljem Intrum Estonia AS-i poolt, mis võib viidata hageja nõudeõiguse loovutamisele Intrum Estonia AS-le. Hageja ei ole seadme tootja. Tegelik seadme tootja on tehas Bosch Rexroth OY. Hageja on ise vastava seadme tehaselt tellinud. Nõudeõiguse olemasolu tõendamiseks peab hageja
2-21-6901 tõendama, et hageja on seadme eest tasunud. Hageja oli teadlik, et kostja poolt tellitud seade edastatakse metallurgia ettevõttele (tehas) Heneken Melts s.r.o, mis asub Slovakkias. Hageja tellimusel valmistatud seade on osa metallurgiaseadmetest ning seade ei tööta käesoleva ajani nõuetekohasel viisil. Kostja pöördus korduvalt hageja poole, et kaugteel või koha peal puudused kõrvaldada, kuid hageja on sellest keeldunud. Poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut. Kostja ei võtnud endale arve tasumise kohustust. Hageja esitatud arve ei tekita rahalise kohustuse täitmise kohustust või lepingu sõlmimist. Hageja pidanuks esitama uue pakkumise uutel tingimustel, sest pakkumises nr 10575 oli orienteeruv hind ning märgitud tingimustena „kehtiv 30 päeva“ ja „ettemaks“. Kostja ei tasunud ettemaksu pakkumises märgitud tähtajaks 30 päeva jooksul, s.o 12.01.2019. 09.04.2019 oli varasem pakkumine aegunud ja kostja kinnitas e-kirjaga ainult seadme tehnilised andmed. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 05.04.2023 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 27 000 eurot, viivise 4018,19 eurot ning alates 01.05.2021 viivise võlgnetavalt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist. Ühtlasi rahuldas maakohus hageja taotluse 08.11.2021 istungi protokolli parandamiseks ning luges protokolli teisel lehel 00:10:12 hageja esindaja vastuse „Tänase seisuga on omand üle antud.“ asemel õigeks “Omand on üle antud saatelehel märgitud kuupäeva seisuga.“.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus selles, et: -
hageja esitas kostjale 21.06.2019 arve nr 190738 hüdraulika seadme eest tasumiseks summas 27 000 eurot (dtl 13–14), maksetähtajaga 21.06.2019; kostja ei ole hagejale 21.06.2019 arvel nr 190738 märgitud summat tasunud; hüdraulikaseade on tarnitud kostja lattu Suur-Sõjamäele (saateleht nr FI00156084, dtl 12); viivis on arvestuslikult perioodi 22.06.2019–30.04.2021 eest hagetavalt võlalt seadusjärgses määras 4018,19 eurot.
Poolte vahel oli vaidlus selles, kas pooled sõlmisid müügilepingu.
8.Maakohus jõudis hinnates kogumis poolte vande all antud seletusi ning e-kirjavahetust järeldusele, et pooled pidasid suuliselt läbirääkimisi selleks, et hageja tarniks kostjale hüdraulikaseadme, mille tehnilised tingimused ja hind 27 000 eurot koos käibemaksuga olid näidatud pakkumises nr 10572, 12.12.2018 e-kirjas ja pooltevahelises edaspidises ekirjavahetuses. Seega tegi hageja VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1 pakkumuse kostjale müüa talle pakkumises nr 10572, e-kirjavahetuses ning hageja seletustes mainitud seade 27 000 euro eest ning kostja aktsepteeris VÕS § 9 lg 2, § 20 lg 1 järgi suuliselt ja lisaks ka 09.04.2019 ekirjaga hageja pakkumuse osta vastava hinnaga vastav seade. Isegi, kui kostja pole selgelt ja ühemõtteliselt väljendanud kirjalikult, et ta soovib osta pakkumises märgitud seadet vastava hinnaga ja pole seda märkinud ka 09.04.2019 e-kirjas, siis on tema 09.04.2019 kinnitus, eelnev pooltevaheline e-kirjavahetus ning hageja antud seletus selle kohta, et kostja kinnitas suuliselt, et talle sobib seade vastava hinnaga, kostja antud kaudne tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 tähenduses olla hagejaga õiguslikult seotud, et osta hagejalt seade 27 000 euroga. Seega on tõendatud, et pooled vahetasid vastastikuseid tahteavaldusi TsÜS § 67, 68 lg-te 1 ja 3, VÕS § 8 lg 1, § 9 lg-te 1 ja 2 mõttes erinevatel viisidel, nii suuliselt kui ka kirjalikult, et sõlmida hüdraulikaseadme müügileping. Kuna kostja
2-21-6901 andis e-kirjaga hageja nõudel seadme tehniliste andmete sobivuse kohta kinnituse 09.04.2019, siis on poolte vahel leping sõlmitud VÕS § 8 lg 1, § 9 lg-te 2 ja 3 järgi vastava kinnitusega 09.04.2019.
9.Maakohtu hinnangul ei ole kostja seadusliku esindaja seletus, et sellise suure ostu puhul oleks pidanud olema kirjalik leping, kooskõlas teiste tõenditega. Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks avaldanud mingilgi viisil tahet sõlmida leping kirjalikus vormis, st et vastavalt poolte kokkuleppele oleks leping sõlmitud vaid kirjalikus vormis VÕS § 11 lg-te 2 ja 4 järgi. Kostja seadusliku esindaja seletustest vande all nähtub vaid etteheide hagejale, et seade justkui ei tööta. Seega ei kinnita kostja seletused vande all seda, et pooled pole sõlminud müügilepingut või et kostja pole soovinudki seda seadet osta või oleks poolte vahel muu leping. Poolte vahel peetud e-kirjavahetusest ajavahemikul september 2019 ‒ november 2019 nähtub, et pooled arutavad seadmega seotud küsimusi, nagu millist õli kasutada ja kuidas tehniliselt toimida (käivitada jms). Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks saanud toote, mida ta pole kunagi soovinud osta. Seega kinnitab kirjavahetus hageja väiteid, et kostja on soovinud saada vastava hüdraulikaseadme, vastasel korral oleks mõistlik võlgnik/võlausaldaja ehk kostja teatanud koheselt hagejale, et tal ei ole märgitud seadmega mingit puutumust ja ta pole soovinud seda osta. Nii on tõendatud hageja väited, et pooled sõlmisid hüdraulikaseadme müügilepingu 09.04.2019 ning kostja väited, et sellist lepingut pole sõlmitud, on alusetud. Kuna maakohus tuvastas pooltevahelise müügilepingu sõlmimise, ei hinnanud maakohus poolte varasemat praktikat lepingute sõlmimise küsimustes ega ka 25.02.2022 kohtule esitatud müügi- ja tarnetingimusi ning kostja poolt varem hagejale tasutud summade kohta esitatud arvete nimekirja ja pangakonto väljavõtet.
10.Maakohus leidis, et poolte vahelise müügilepingu sõlmimise ja täitmise seisukohalt ei oma tähtsust kostja väide ja asjaolu, kas hageja on tasunud selle seadme eest oma lepingupartnerile ning et hageja ise soetas selle tootjalt Bosch Rexroth OY. Selle tõttu ei hinnanud maakohus sisuliselt Bosch Rexroth OY kinnitust selle kohta, et hageja on omakorda Bosch Rexroth OY-le seadme eest tasunud. Samuti ei omanud vaidluse seisukohalt tähtsust, kas kostja soovis 03.10.2019 tellida veel juurde tooteid, mille tõttu ei olnud vaja maakohtul hinnata hageja poolt kohtule esitatud kostja 03.10.2019 e-kirja, fotosid seadmel olevatest klappidest, hinnapakkumist nr 12907, arvet nr 191196 ja 11.12.2019 maksedokumenti selle arve tasumise kohta.
11.Maakohus leidis, et on tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud seadme omandi VÕS § 208 lg 1 järgi. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et seade tarniti kostja lattu ja et kostja on seadme kätte saanud, mistõttu ei olnud vajalik hinnata ka hageja 08.12.2021 esitatud HRX AS-i kirja selle kohta, kas saatelehe originaal koos allkirjadega on säilinud või mitte. Kostja väide, et hageja on nõude loovutanud Intrum Estonia AS-le ei leidnud kinnitust, sest märgitu ei nähtu kostjale saadetud nõudekirjast. Vastupidiselt nähtus kirjast, et hageja on võlausaldaja, kes on volitanud Intrum Estonia AS-i võlga kostjalt sisse nõudma ja palunud tasuda võla Intrum Estonia AS-i arvele. See ei tähenda hageja nõude üleminekut Intrum Estonia AS-le VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 järgi. Kuna kostja ei tasunud hagejale 27 000 eurot ehk müügihinda, siis rikkus kostja müügilepingust ja VÕS § 208 lg-st 1, § 76 lg-test 1 ja 2 ja § 8 lg-test 1 ja 2 tulenevat müügihinna tasumise kohustust ning on kohustuse rikkumises ehk viivituses VÕS § 100 järgi.
12.Arvestades hagi rahuldamist, jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1 ja 2 järgi menetluskulud kostja kanda.
2-21-6901 Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja välja mõista vastavalt vastu võetud otsusele.
14.Kostja on seisukohal, et pooled ei ole saavutanud ühtegi kokkulepet peale kokkuleppe valmistatava seadme tehniliste andmete osas. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja seadusliku esindaja vande all antud selgituse, milles seaduslik esindaja märkis, et tema kontoris pooled „arutasid tehnilisi küsimusi, ei arutanud küsimusi ettemaksu või maksmisega“. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et pooled saavutasid kokkuleppe seadme eest tasumise osas. Hageja esitatud pakkumuses oli seadme hind orienteeruv. Kostja ei nõustu nii hageja kui ka kohtu järeldusega, et 09.04.2019 e-kirja näol on tegemist oferdiga VÕS § 16 lg 1 mõistes. Kohtuotsus on sisuliselt vastuoluline, kuna ühest küljest kohaldab maakohus VÕS § 9 lg-t 1, kuid teisest küljest tunnistab, et kostja pole selgelt väljendanud oma tahet. Maakohus kohaldas vääralt TsÜS § 68 lg-t 3. Maakohus pole teinud kindlaks, millise teo on kostja sooritanud, mis viitaks, et kostja soovib tuua kaasa õigusliku tagajärje. Maakohus ei ole lisaks hinnanud igakülgselt poolte esitatud tõendeid (TsMS § 232 lg 1), mis on viinud ebaseadusliku lahenduseni, kuna selgelt väljendatud tahet, mis on suunatud seadme tehniliste andmete kinnitusele, ei saa tõlgendada aktseptiks VÕS § 20 lg 1 tähenduses.
15.Kostja leiab, et 08.12.2021 vastusele lisatud dokumendid (lisa 7–9) tuleb jätta tähelepanuta, kuna hageja ei põhjendanud, millist konkreetset asjaolu ta esitatud dokumentidega tõendada soovib. Hageja vande all antud selgitusse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna hageja selgitus sisaldab vastuolusid ning paljasõnalisi väiteid. Hageja seaduslik esindaja on väitnud kostja esindaja küsimusele, et „Sain selle teada 2021. a, kui kirjutasite ametliku vastuse kohtule, kuhu seade tarniti. Enne seda ma ei teadnud, kes on tegelik saaja“. Kuid on samuti väitnud, et „Ta ei tarninud Slovakkiasse seda eraldi, vaid koos automaatika ja muu sisseseadega ja meie osa oli vaid kümnendik sellest tarnitud seadest“, „Kostja ei andnud mõista, et vahendab müügiteenust. Kostja ehitas seadmest suurema kogumiku ja see tarniti Slovakkiasse“. Kostja esindaja küsimusele „Kas te teadsite, et tegemist on vahendajaga?“ vastas hageja esindaja „Jah, teadsin, et kostja on vahendaja. Tean praeguseks, kes on tegelik saaja.“ Samuti on hageja esindaja oma vande all antud selgituses väitnud „Peale seda toimus veel mõningate tehniliste nüansside arutelu kostja seadusliku esindajaga, mille käigus selgus, et need tehnilised muudatused, mida soovib sisse viia, ei muuda pakkumisel olevat hinda ja pakkumine jäi selle tagajärjel kehtima. Selle kohta saite kirjalikult edastatud vastuse, et olenemata tehnilistest muudatustest, pakkumisel olev hind ei muutu.“ Tegelikkuses saatis hageja esindaja 17.03.2021 kostjale e-kirja, milles tegi ettepaneku tasuda kokku juba 30 751,89 eurot ning esitas tasumise graafiku. Seadusliku esindaja väide on paljasõnaline, kuna seaduslik esindaja ei suutnud nimetada, millal nimetatud kirjalik vastus on kostjale esitatud ning pole esitatud dokumentaalset tõendit kohtule, mis kinnitaks ülalmainitud hageja väidet. Vastustaja seisukoht
16.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
2-21-6901
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
18.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud müügilepingu järgse ostuhinna tasumist, milleks annavad aluse VÕS § 108 lg 1 ja § 208 lg 1. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas pooled on vahetanud müügilepingu sõlmimiseks vajalikke õiguslikult siduvaid tahteavaldusi. Kostja ei vaidle, et pooled saavutasid kokkuleppe lepingu esemeks oleva, valmistatava seadme tehniliste andmete osas, kuid leiab, et pooled ei ole leppinud kokku hüdraulikaseadme ostuhinnas ega selle eest tasumises. Kostja väitel ei ole ta andnud nõusolekut lepingu sõlmimiseks ning ka kostja tegevus ei viita õigusliku tagajärje saavutamise soovile TsÜS § 68 lg 3 mõttes.
19.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ning esitatud tõendite alusel tuvastas maakohus õigesti, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe selle kohta, et hageja müüb kostjale hüdraulikaseadme ja kostja kohustub tasuma selle eest ostuhinna 27 000 eurot (koos käibemaksuga) ning kostja on lepingujärgset ostuhinna tasumise kohustust rikkunud. Kolleegium nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Tõendite hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.Kaebuses väidab kostja, et pooled ei ole saavutanud ühtegi kokkulepet, peale kokkuleppe valmistatava seadme tehniliste andmete osas. Kolleegium kostjaga ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt.
21.Selleks, et tekiks poolte kokkulepe, peab esinema kaks kattuvat tahteavaldust, millest nähtub poolte tahe olla tahteavalduste ja pakkumusele nõustumuse andmise tagajärjel tekkiva lepinguga õiguslikult seotud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei eksinud, kui järeldas, et kostja on avaldanud tahet osta 12.12.2018 pakkumuses toodud hinnaga hüdraulikaseadet, mis vastab 21.03.2019 e-kirjas täpsustatud parameetritele ning hageja nõustus talle selle müüma 27 000 euro eest.
21.1.Maakohus tuvastas hageja lepingujärgse müügihinna tasunõude aluseks olevad asjaolud 12.12.2018 e-kirja ja pakkumise nr 10572, sellele järgnenud pooltevahelise e-kirjavahetuse ja hageja vande all antud seletuse alusel. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega justkui oleks kohus käsitanud hageja pakkumusena ainuüksi tema 09.04.2014 e-kirja kostjale, vaid tuvastas poolte kokkuleppe nii eelnimetatud 12.12.2018 kostjale tehtud pakkumise nr 10572 alusel, mis sisaldas muuhulgas seadme esmast kirjeldust, toote esmast hinda summas 27 000 eurot ja tehniliste küsimuste arutamise ettepanekut (dtl 89-93) kui ka kostjale e-posti teel saadetud seadme tehniliste andmete kirjeldust, näiteks 13.12.2018 e-kiri toodet tutvustavate piltidega (dtl 94-97; tõlge dtl 98-101) ja 31.01.2019 e-kiri seadmel olevate klappide kohta (dtl
2-21-6901 102-118; tõlge dtl 119), samuti hageja seadusliku esindaja seletuste alusel läbirääkimiste kohta (01.03.2023 kohtuistungi protokoll, dtl 288-289). Suulised läbirääkimised toimusid 07.03.2019 projekti koosolekul, kus saavutati kokkulepe tehniliste tingimuste osas, mida muuhulgas kinnitati 09.04.2019 e-kirjaga (dtl 6-8; tõlge dtl 9-11), mille kostja andis vastuseks hageja päringule tehniliste andmete vastavuse ja akumulaatorite paigalduskoha osas, et kinnitab hüdrojaama paigalduse ja andmed. Hagejaga sarnane mõistlik isik võis 09.04.2019 ekirjas märgitud kostja avaldust samuti mõista nii, et kostja on hageja pakkumuse vastu võtnud (VÕS 16 lg 1) ning seadme tellimusega nõustunud (VÕS § 20 lg 1).
21.2.Maakohus järeldas ka õigesti, et tehingu tegemisega seotud asjaoludest tulenevalt oli kostjal võimalik aru saada, et ta sõlmib tehingu hagejaga, kui kinnitab 09.04.2019 e-kirjaga hageja edastatud andmete õigsust. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kolleegium nõustub maakohtuga, et müügilepingu saab lugeda sõlmituks 09.04.2019, mil kostja tegi hagejale TsÜS § 69 lg 1 järgi tahteavalduse (nõustumuse) teatavaks. Seejuures ei oma tähtsust hageja teadmine selle kohta, kas ja kellele kostja seadme edasi müüb.
22.Kaebusest saab järeldada, et kostja möönab, et tellis lepingu esemeks oleva seadme, kuid pooltel puudus hinnakokkulepe. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pooled sõlmisid seadme maksumuse osas kehtivalt ka hinnakokkuleppe. Hageja on teinud pakkumises nr 10572, mis sisaldas muuhulgas seadme esmast kirjeldust, kostjale toote esmase hinnapakkumise 27 000 eurot. Mingeid avaldusi pärast seadme tehniliste parameetrite täpsustamist hinna muutmiseks hageja ei teinud (hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt kostja soovitud tehnilised muudatused seadme hinda ei mõjutanud [vt 01.03.2023 kohtuistungi protokoll, dtl 288; 00:19:35]) ja kostja hinnale vastu ei vaielnud. Kolleegium leiab, et olukorras, kus kostja hageja pakkumusele vastu ei vaielnud, saab lugeda kostja vaikimise VÕS § 20 lg 3 järgi pakkumusega nõustumuseks. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled olid sõlminud müügilepingu enda majandustegevuses ning poolte seaduslike esindajate vande all antud seletustest nähtub, et neil on püsiv ärisuhe 2014. aastast (vt 01.03.2023 kohtuistungi protokoll, dtl 289; 00:19:35 ja dtl 291, ajamärge 01:13:53). Seega olukorras, kus hageja tegi kostjale hinnapakkumise, oleks kostja juhul, kui ta sellega ei nõustunud, pidanud hinnale vastu vaidlema (vrdl RKTKo 25.04.2018, nr 2-15-5027, p 14). Tuvastatud on, et hageja edastas 21.06.2019 kostjale arve nr 190738 (dtl 13; tõlge dtl 14) summas 27 000 eurot ning kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ka esitatud arvele vastu vaielnud. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et hüdraulikaseade on tarnitud kostja lattu Suur-Sõjamäele, millega kostja on lepingu täitmise vastu võtnud. VÕS § 9 lg 3 kohaldamiseks ei ole praegusel juhul alust. Arvestades tuvastatud hinnakokkulepet nõustub kolleegium maakohtuga, et kostjal tuli hüdraulikaseadme müügihind tasuda vastavalt 21.06.2019 esitatud arvele summas 27 000 eurot.
23.Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja on müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumata jätmisel rikkunud oma kohustusi. Kolleegium selgitab, et ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune kohustus hageja kohustusega anda müüjana kostjale kui ostjale üle nii müüdud eseme valdus kui ka omand. Kuna poolte vahel sõlmitud suuline müügileping ei reguleeri ostuhinna tasumise täpset aega, tuleb lähtuda VÕS § 82 lg-s 5 sätestatud reeglist, mille kohaselt tekib ostuhinna tasumise kohustus hiljemalt ajahetkel, mil müüja on täitnud oma VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingust tulenevad kohustused, s.o asja üleandmise kohustuse ja teinud enda poolt vajaliku omandiõiguse üleminekuks ostjale, ning ostjal on olnud võimalus asi üle vaadata. Kostja ei vaidlusta, et arve nr 190738 (dtl 13; tõlge dtl 14) summas 27 000 eurot on kostjale edastatud kauba tarnele järgnenud päeval, s.o 21.06.2019 ja arve tuli tasuda 21.06.2019. Kostja arvet ei tasunud. Seega rahuldas maakohus hagi põhjendatult.
2-21-6901
24.Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus põhjendatult 18.12.2021 avalduse lisadena 7-9 esitatud tõendeid (dtl 124-136). Hageja selgitustest nähtuvalt soovis ta nendega tõendada TsMS § 207 lg 1 müüja kohustuste täitmist ning tegemist on asjakohaste tõenditega.
25.Eelneva põhjal ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust kostja vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
27.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p-de 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
28.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.