2.Välja mõista L. P.lt hageja AS Kiviõli Soojus kasuks võlgnevus perioodi jaanuar 2010. a kuni juuni 2010. a eest summas 393 (kolmsada üheksakümmend kolm) eurot 02 senti.
Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 4.1 Välja mõista kostjalt L. P.lt hageja menetluskulud summas 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot ja 15 senti.
4.2 Välja mõista hagejalt Kiviõli Soojus AS-lt kostja menetluskulud summas 729 (seitsesada kakskümmend üheksa) eurot ja 96 senti. 4.3 Välja mõista L. P.lt Kiviõli Soojuse AS kasuks viivis menetluskuludelt (156,15 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata AS Kiviõli Soojus taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.L. P. oli kuni 11.06.2015. aastani Kiviõlis xxx korteri omanik. Keskpuiestee 53 korterelamus ei ole moodustatud korteriühistut. Hageja on võrguettevõtjana Kekspuiestee 53 elamut, sh kostja korterit kütnud ning osutatud teenuse eest esitanud korteriomanikule arved.
2.Esialgse hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 3 187,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 299,28 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest ajavahemiku eest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on õigusabikulu 240 eurot ja riigilõiv 400 eurot. Hageja palub väljamõistetud menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 alusel. Hagi kohaselt on kostja võlg hageja ees kujunenud ajavahemikus 30.06.2003 – 31.05.2010. a. ja 02.07.2015. a seisuga on võlg hageja ees 4 486,29 eurot. Hageja leiab, et nõue muutus sissenõutavaks 26.06.2010. a. Hageja arvestab viivist 26.06.2010 -02.07.2015. a 1 826 päeva eest 0,021-0,024 % päevas ehk 1 299,28 eurot.
3.Pärast kostja vastuväidete saamist täpsustas hageja oma nõuet. Hageja loobus nõudest ajavahemiku 30.06.2003 -31.12.2004. a eest kogusummas 1 257,34 eurot (aegumise tõttu). Lõpliku nõude aluseks on täpsustatud hagi kohaselt tasumata arved ajavahemiku eest 26.01.2005. a kuni 26.06.2010. a. Märgitud arvete alusel ei ole nõue tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 158 lg 2 aegunud. Hageja märgib, et 26.01.2005 – 26.06.2010. a esitati kostjale tasumiseks arveid kogusummas 1 929,67 eurot. Hagi esitamisel. lähtudes 10 aastase nõude aegumise tähtajast, so 02.07.2015. a seisuga oli põhiosa võlg 1 929,67 eurot. Viiviseid 26.01.2005. a kuni 26.06.2010. a perioodi eest on arvestatud summas 1 092,98 eurot, mida hageja vähendab summani 1 070,33 euroni.
4.Hageja lõplikuks nõudeks jäi välja mõista kostjalt: 26.01.2005 – 26.06.2010. a ajavahemiku eest põhivõlg 1 929,67 eurot, seisuga 26.06.2010. a sissenõutavaks muutunud viivis 1 070,33 eurot;
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja leiab, et esitatud nõue aegus 31.12.2013. a ja arvestades asjaolu, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 08.04.2015. a on igati kohane jätta kõik hagiavalduses esitatud nõuded rahuldamata seoses aegumisega TsÜS § 146 lg 1 alusel.
KOHTUISTUNG
6.Hageja jäi esitatud nõude juurde, hageja osutas kostjale soojusenergia teenust ja kostja jättis arved tasumata. Hageja on seisukohal, et poolte vahel olid lepingulised suhted ja jääb oma täpsustatud nõude juurde. Hageja kinnitab, et kõikidele korteriomanikele on isiklikult soojusenergia ostu-müügileping edastatud. Kostjale edastati leping postkasti panekuga, kuid kostja ei ole tagastanud allkirjastatud lepingut. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumis tähtaeg on 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja märgib, et kostja on soojust saanud ja kasutanud ning pole vastuväiteid esitanud, et korterit ei köeta. 2010. aastal tunnistati kortermaja Keskpuiestee 53 elamiskõlbmatuks ning lõpetati maja kütmine. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1 929,67 eurot. Kostja väidab, et korterelamut asukohaga Keskpuiestee 53 ei ole köetud 2005. aastast ja elanikud lahkusid majast samal aastal. Kostja lahkus majast 2003. aastal. Maja ei ole veel lammutatud. Kostja selgitas, et 2015. aastal loobus ta korterist, tehtud on notariaalne leping Kiviõli linna kasuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.
9.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Keskpuiestee 53 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Tarbijapaigaldis kuulub korteriomanike kaasomandisse, seega tarbijapaigaldise omanikuks on kõik korteriomanikud ühiselt (vt Riigikohtu 30.11.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 p 18.) Korterelamus Keskpuiestee 53 ei ole korteriühistut moodustatud.
Esialgses hagis nõudis hageja kostjalt välja mõista võlg ajavahemiku 30.06.2003-31.05.2010. a eest 3 187,01 eurot. 07.01.2016. a täpsustas hageja nõuet ning loobus kostja aegumise vastuväidetega nõustudes nõudest ajavahemiku 30.06.2003-31.12.2004. a eest. Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 ja § 158 lg 2 sätestatut ei ole hageja arvates aegunud nõue 01.01.2005-31.05.2010. a esitatud arvete alusel summas 1 929,67 eurot.
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli kuni 11.06.2015. a Kiviõlis, xxx korteri omanik ning kohustatud talle osutatud kommunaalteenuste eest tasuma vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele. Kostja märgib, et poolte vahel ei ole tegemist käsundita asjaajamisega, vaid hageja kui võrguettevõtja ja kaasomanike enamus või volitatud esindaja vahel sõlmitud soojuse müügilepinguga. Kostja palub jätta nõue rahuldamata, kuna põhinõue on aegunud (tl 74).
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § kohaselt, määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ning milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Hageja pidi käesoleval juhul tõendama millises ulatuses on kostjale teenust osutatud ehk kui palju on kostja mingi ajavahemiku jooksul hageja osutatud teenust tarbinud (kogus), millise tariifi alusel, maksumus ja millises osas on kohustus täitmata. Hageja on esitanud kohtule arvelduste tabeli (tl 21-22) ja 2010 aastal esitatud arved (tl 23-27). Võlgnevuse olemasolu, selle suurust ja jaotamise alust ei tõenda hageja esitatud arvelduste tabel. Hageja oleks pidanud välja tooma ja tõendama pindalapõhise arvestuse, tariifi ja millises koguses vastavalt korteripindalale soojust arvestati. Arvelduste tabelist ei nähtu, millise tariifiga ja millises koguses osutas ja arvestas hageja kostjale teenust. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja võlgnevust alates 2005. aastast. Hageja esitas kostjale arved 2010. a jaanuar kuni mai 2010. a (tl 23-27). Esitatud arvetest nähtub, soojusenergia tariif keksküttele ja kogus korteri pindalale. Kokku on kostja võlgnevus esitatud arvetele perioodi eest 2010. a jaanuar kuni mai 2010. a 393,02 eurot. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kostja soojusenergia võlgnevust alates 2005. aastast. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada kostja võlgnevus alates 2010. aastast summas 393,02 eurot.
12.Kohus ei nõustu kostjaga, et käesolevas asjas tuleb kohaldada kolme aastast hagi aegumise tähtaega tulenevalt TsÜS § 154. Käesolevas vaidluses on tegemist käsundita asjaajamisest tuleneva nõudega, millele kohaldatakse aegumistähtaega kümme aastat (TsÜS § 149). Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-44-11 leidnud, et käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Samuti esi saa käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet lugeda seadusest tulenevaks korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeks TsÜS § 154 mõttes.
13.VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu.
Muuhulgas võib võlausaldaja (so käesoleval juhul AS Kiviõli Soojus) nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Hageja arvestab kostjalt viivist seadusjärgse viivisemääraga 0,022% alates iga arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ( tl 56-57). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Hageja esindaja märkis istungil, et AS Kiviõli Soojus kuulub Kiviõli linnale. Kostja võõrandas tasuta korteriomandi asukohaga xxx Kiviõli linnale. Notariaalse lepingu kohaselt on korteri väärtus 1 000 (üks tuhat) eurot (tl 98). Tasuta võõrandamise tehing on sisult kinketehing. Seega on kostja teinud hagejale 1 000 euro väärtuses kinke. Kiviõli Linnavalitsus, olles hageja AS Kiviõli Soojuse ainuaktsionär, on väljastanud 30.09.2010. a otsuses nr 87, mille kohaselt elumaja asukohaga Keskpuiestee 53 Kiviõli linn on tunnistatud elamiskõlbmatuks ja määras selle lammutamisele. Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud aastate vältel oma maksekohustuse täitmata ning tegemist võib olla oma kohustuste pahauskse täitmata jätmisega, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja endapoolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks aga põhjendamatult koormav ning vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus jätab viivise nõude rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 840 eurot (õigusabikulud). Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 192 eurot (riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 792 eurot). Kohus rahuldab hagi osaliselt 13,1% ulatuses (lõplikust nõudest), seega jäävad hageja menetluskulud hagi rahuldatud osas 13,1% kostja kanda summas 156,15 eurot. Kostja menetluskulud hagi rahuldamata osas 86,9% jäävad hageja kanda summas 729,96 eurot
15.Hageja palub tagastada enam tasutud riigilõiv 125 eurot Condor Inkasso arveldusarvele. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Menetluse kestel nõude vähendamine (nõudest osaline loobumine) ei anna alust riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. AS Kiviõli Soojus esitas kohtule hagi hagihinnaga 4 742,21 eurot, millelt RLS § 59 lg 1 ja RLS Lisa 1 järgi tuli tasuda riigilõivu 400 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.