Otsuse avalikult teatavaks 14. oktoober 2016 kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
AS Kiviõli Soojus hagi V. B.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagi hind
4073, 88 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS Kiviõli Soojus (RK 10245027, asukoht Aasa 19, 43122 Kiviõli) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (Condor Inkasso OÜ, e-post [email protected]) Kostja: V. B. (IK xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Irina Kuzmina (e-post [email protected] )
Kohtuistungi toimumise aeg
06.09.2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Kiviõli Soojus hagi osaliselt.
2.Välja mõista V. B.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks korteriomandi asukohaga Soo 1542 Kiviõli soojusenergia võlgnevus 2276, 39 eurot perioodi 01.07.2005-31.07.2016 eest.
3.Välja mõista V. B.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2276, 39 eurot) alates 13.08.2015 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
6.Välja mõista V. B.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulud 862, 02 eurot, sh. riigilõiv 250, 88 eurot ja õigusabikulud 611, 14 eurot.
7.Välja mõista V. B.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (862, 02 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi (registriosa nr 2074708) asukohaga Soo 15-42 Kiviõli omanik. Korterelamus ei ole korteriühistut moodustatud. AS Kiviõli Soojus võrguettevõtjana osutas nimetatud piirkonnas soojusenergia teenust. Hageja esitas ajavahemikul 30.09.2005-31.07.2015 kostjale arveid summas 3770, 37 eurot ning kostja on jätnud arved tasumata. Hageja varustas kostjat soojusenergiaga. Kostja soojusenergiat tarbimist ei eita. Järelikult on kostja, kui soodustatud isik hageja asjaajamist heaks kiitnud ning see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Samuti on korteriomanike varustamine soojusenergia elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja soojusettevõtja on üldhuviteenuse osutaja. Kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-3313 p 13). Kostja ei ole hageja soojusenergia ostu-müügilepingut sõlminud ja seega puuduvad poolte vahel lepingulised suhted ning sellest tulenevalt saab hageja nõude kvalifitseerida käsundita asjaajaja tasunõudena. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest (RKTKo 3-2-1-57-13 p 13).
2.Hageja on lähtunud Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004. a määrusest nr 18 ja Kiviõli Linnavalitsuse 28.08.2008 määrusest nr 8 „Soojusenergia piirhinna kooskõlastamine“. Soo tn 15 hoones jaotatakse küttekulud elamus tervikuna tarbitud soojusenergia (selle maksumus) korterite vahel proportsionaalselt nende köetavale pinnale, mis vastab KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 sätestatule. Soo tn 15 hoone omab soojusenergia mõõturit, mille alusel tehakse jooksva kuu arvestused. 2015 augusti kuul tarbis elumaja Soo tn 15 13, 35 MWh. Keskküttele läks soojus 4, 73 MWh, soojuse hind (tariif) on 50,57 eurot/MWh. Soo tn 15 – 42 korteri pindala on 28,8 m2. Soo tn 15 eluruumide pind kokku on 2660,00 m2. Korter nr 42 soojusenergia sooja vee varustamiseks summa (4,73 * 50,57) : 2660,00 * 28,80 = 2,76 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ajavahemikul 01.09.2005–31.07.2016 esitatud arvetest tuleneva võlgnevuse 3175, 46 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
3.Kostja hagi ei tunnista. Tegemist ei ole käsundita asjaajamisega. Ehitusregistri andmetel anti 1971 aastal Soo 15 elamu Kiviõli üle elanikele ning sõlmiti leping soojuse tarbimise kohta majaomaniku ja võrguettevõtja so Kiviõli Soojuse vahel. Üürnikud tasusid teenuste
2-15-117089 eest läbi majavalitsuse. Kiviõli Linnavalitsuse 22.05.1997 korraldusega nr 194 anti kõik Kiviõli Elamuettevõtte omandis olnud elamud koos üüri-, hooldus- ja rendilepingutest tulenevate õiguste ja kohustustega üle Kiviõli Linnavalitsusele ja Kiviõli Linnavolikogu 30.10.1997 otsusega nr 81 Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le. Kortermaja kaasomanike enamuse vahelised suhted tulenevad soojavarustuse lepingust (Riigikohtu lahend nr 3-2-180-04 p 9) ning kohaldada tuleb TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS sätestatut. Lepingulised suhted tekkisid poolte vahel alates 1971 aastast, kui kortermaja Soo tn 15 korteriomanikud said maja oma valdusesse. Hageja ei ole tõendanud, kui suured olid tervikuna kortermaja Soo tn 15 küttekulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kuidas küttekulud korteriomanike vahel jaotatakse. Esitatud arvetest ja võlgnevuse kujunemise tabeli järgi ei ole tuvastatavad andmed kulutatud küttekoguse kohta kortermajas Soo 15 ja kindlas ajavahemikus korterite reaalosa pindade jagunemise (jagamise) kohta kortermaja Soo 15 kaasomanike vahel.
4.Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenev õigus tasu kolmandalt isikult. Seega on üldse esitatud tõendite alusel alusetu nõuda tasu kostjalt. Hageja võib nõuda tasu teiselt lepingupoolelt e. kaasomanike ühisuselt. Viivise nõue on põhjendamatu ainuüksi seetõttu, et kostja vastu esitatud põhinõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja oleks pidanud kohtule esitama igakuiselt soojamõõtja näidud ning vastavalt sellele ka esitama kohtule tõendina tarbitud soojuse hulga arvestuse nõutava perioodi eest ja arvestuse tarbitud soojuse jaotamise kohta kortermajas Soo 15, Kiviõli linn. Kuna hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada tarbitud soojuse koguseid ja jaotamise arvestust, on hageja nõue täielikult tõendamata ning kostja palub jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kuna hageja kohustused on sätestatud KkütS § 8 lg 2, mille kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele, siis soojusenergia müügikohustus tuleneb KkükS-st ja aegumistähataja arvestmisel ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 149 lg 1 sätestatud tähtaeg, vaid TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tähtaeg. Kostja palub kohtul jätta kuni 31.12.2011 sissenõutavaks muutunud nõuded rahuldamata aegumise tõttu ja alternatiivselt jätta põhinõue ja viivisenõue rahuldamata TsÜS § 149 alusel vanemate kui kümme aastat nõuete puhul.
III KOHTUISTUNG
5.Hageja väitel moodustati Soo 15 majas korteriühistu alles veebruaris 2015. Arvestamisel lähtuti Kiviõli Linnavolikogu määrustest. Lepingut poolte vahel ei ole, seega on nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Hageja on aegunud nõuetest loobunud ja palub välja mõista 3175, 46 eurot perioodi 30.09.2005-31.07.2016 eest. Rahuldada hagi täies ulatuses. Kostja väitel ta alates 2005 aastast korteris ei ela. Alates 2005 aasta maist viibis vangistuses. Sai kohtutäitur Natalja Malahhovalt kirja korteri xxx arestimise ja müüki panemise kohta ning arvas, et korteri omanik on kohtutäitur. Elas Soo tänaval 2005 aastani, maksis korteri võlad ja arved. 2005 aastal eemaldati korterist keskkütteradiaatorid. Dokumente selle kohta esitada ei ole. Elab abikaasa juures xxx. Kostjale on arusaamatu, mille eest peab maksma, kui radiaatoreid ei ole ja sooja tarbida ei saa.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tuvastatud on, et kostja kanti korteriomandi asukohaga xxx omanikuna kinnistusraamatusse 20.06.2003 (I kd tl. 24) ja kostja on korteri omanik käesoleva ajani. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kortermaja Soo tn 15 soojusenergiaga varustanud. Kostja on esitanud aegumise vastuväite, mille kohaselt on
2-15-117089 lepingust tuleneva nõude 3 aastane aegumistähtaeg möödunud (TsÜS § 146 lg 1). Kuna nõude kvalifikatsioonist sõltub see, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub, tuleb nõude aegumise tuvastamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Hageja viitab õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) käsundita asjaajamise sätetele. Kostja leiab, et käsundita asjaajamine on tõendamata ja tegemist on lepinguliste suhetega.
7.Kostja väide, et tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud hageja, kui võrguettevõtja ja kaasomanike enamuse või volitatud esindaja vahel, on ekslik nagu ka järeldus, et tegemist on poolte vahelise lepingulise suhtega juba alates 1971 aastast. Selgusetuks jääb kelle vahel kostja arvates väidetav leping on sõlmitud, st. kas siis hageja ja korteriomanike enamuse, hageja ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vahel, või hageja ja volitatud esindaja vahel. Järgnevalt on kostja viidanud jällegi sellele, et leping oli sõlmitud hoopis hageja ja majaomaniku vahel. Samas pole kostja välja toonud, kes on see majaomanik, või volitatud esindaja, kes on hagejaga lepingu sõlminud. Lõpuks on kostja leidnud, et hageja võib nõuda tasu teiselt lepingupoolelt, ehk kaasomanike ühisuselt. Kostja väidetest järeldab kohus, et kostjal puudub selge arusaam kelle vahel väidetav leping on sõlmitud. Kortermaja puhul sõlmitakse ühisteenuste osutamise lepingud üldjuhul korteriomanikega ühiselt või maja haldava korteriühistu vahendusel. Lepingut ei saa sõlmida kaasomanike enamus. Samuti peab see, et isik sõlmib lepingu kõigi kaasomanike nimel, selgelt tulenema lepingust. Vähemalt peab lepingus olema märgitud, et isik sõlmib lepingu korteriomanike kaasomandi valitsejana. Toimiku materjalides eeltoodu kohta tõendid puuduvad, sh. ei ole kohtule esitatud ühtegi lepingut, st kostja oma väiteid tõendanud ei ole.
8.Kostja viited eluruumide erastamise kohustatud subjektile eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 järgi ja sellest tehtud järeldused on ekslikud. EES § 15 lg 1 on sätestatud ainult see, et kuni 31.12.2002 korraldab elamutes teatud juhtudel haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine üle antud ning selles õigussuhtes kohaldati kohustatud subjektile, või siis isikule kes haldamisega tegeles selles valitseja kohta käivaid sätteid. Eeltoodust ei saa aga teha järeldust, et poolte vahel oli sõlmitud soojavarustuse leping. Poolte vahelist lepingulist suhet ei tõenda ka see, et kortermaja Soo tn 15 on olnud liitunud Kiviõli linna kaugküttevõrguga alates 1971 aastast. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel lepingulise suhte olemasolu ei ole tõendatud. Järelikult on tegemist lepinguvälise võlasuhtega. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tema nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude.
9.Kostja on esitanud aegumise vastuväite ja leidnud, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tähtaeg, kuni 31.12.2011 sisse nõutavaks muutunud nõuded on aegunud ja alternatiivsel, et aegunud on TsÜS § 149 alusel vanemad kui kümne aastased nõuded. Kohus ei nõustu kostja väitega, et juhul kui tegemist oleks lepingust tuleneva nõudega, kuuluks kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1. Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et kuna hageja on KkütS § 8 lg 2 järgi kohustatud müüma soojust ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 149 lg 1 sätestatud tähtaeg, vaid TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tähtaeg. Asjaolust, et hagejal on kohustus soojust müüa ei saa kuidagi järeldada, et aegumise osas kuuluks kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1. Küttekulude tasumise kohustus kujutab endast korduvat/perioodilist kohustust ning nõuete aegumise osas tuleb kohaldada TsÜS § 154, mitte TsÜS § 146 lg 1.
10.Riigikohus on leidnud, et käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet ei saa lugeda seadusest tulenevaks korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeks TsÜS § 154 mõttes, olgugi et
2-15-117089 hageja tugines oma nõudes nö. iga kuu esitatud arvete tasumata jätmisele (RKTKm 3-2-144-11 p 35). Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest (RKTKo 3-2-1-57-13 p 13). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). 30.09.2005 arvest nr. 29255 (I kd, tl. 83) nähtub, et kostja võlgnevus eelmisest perioodist on 14195, 70 krooni, so. 907, 27 eurot. Arvelduste seisust (I kd, tl. 26) tuleneb, et võlgnevus on tekkinud alates 30.06.2003 ja seisuga 30.09.2005 on 908, 95 eurot. Eeltoodust järeldab kohus, et 30.09.2005 arvel nr. 29255 toodud võlgnevus 907, 27 eurot on eelnevast perioodist. Toimiku materjalides olevatest arvetest nähtub, et arvete maksetähtajaks on iga järgneva kuu 25 kuupäev. Kuna hagiavaldus loetakse esitatuks 12.08.2015 (TsMS § 486 lg 2, maksekäsu kiirmenetluse avaldus) on kohtu hinnangul nõue, mis tuleneb perioodist 30.06.2003-30.06.2005 summas 900, 07 eurot aegunud, kuna möödunud on TsÜS § 149 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
11.Kostja on menetluse jooksul olnud seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, kui suured olid tervikuna kortermaja Soo tn 15 küttekulud mingis ajavahemikus, kuidas need korteriomanike vahel jaotatakse ja hageja poolt esitatud tõendid ei võimalda aru saada võlgnevuse kujunemisest. Hageja on välja toonud, et Soo tn 15 korterelamu omab soojusenergia mõõturit, mille alusel tehakse jooksva kuu arvestused ning küttekulud jaotatakse elamus vastavalt korteri köetavale pinnale, mis vastab KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 sätestatule. Soojust arvestatakse vastavalt Kiviõli Linnavolikogu määrustele. Toimiku materjalides olevast korterelamu Soo 15 soojusenergia arvestusest (I kd, tl. 81, 82) nähtub kuude lõikes kui palju (MWh) on korterelamu ühes kuus soojust tarbinud, milline kogus on tarbitud vee soojendamiseks ja kütmiseks ning soojuse hind MWh/eurot. Kostjale esitatud arvetel on märgitud korteri köetav pindala, tariif ja eraldi välja toodud soojusenergia tarbitud kogus nii keskküttele kui ka sooja veega varustamiseks. Samuti on hageja selgitanud kuidas tasu suurus kujuneb (I kd, tl. 77). Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määruse nr 18 punkt 7.1 järgi on elamus tarbitud soojusenergia jaotamise ja tasustamise aluseks käesolev määrus, soojusmõõtesüsteemide näidud ning kehtiv soojusenergia hind. Määruse p 7.3.1 järgi jaotatakse elamu soojuskulud elamutes asuvate tarbimiskohtade vahel proportsionaalselt kasutatavate ruumide kubatuuriga või proportsionaalselt ruumide üldpinnaga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tasu kujunemine soojusenergia eest on arusaadav ja jälgitav. Arvete esitamisel ja võlgnevuse arvestamisel on hageja nimetatud põhimõttest lähtunud.
12.Hageja nõuab kostjalt 01.09.2005–31.07.2016 esitatud arvetest tulenevat võlgnevust tarbitud soojusenergia eest summas 3175, 46 eurot. Kostja on kohtuistungil väitnud, et elas korteris 2005 aastani ning samal aastal eemaldati korterist keskkütteradiaatorid, kuid dokumente selle kohta tal esitada ei ole. Hageja väitel pole kostja võrgust eraldumisest teatanud ning kostja vastupidist tõendanud ei ole, sh. tõendanud, et on teinud seda nõuetekohaselt. KKütS § 5 lg 4 kohaselt tohib kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määrusest nr 18 p-s 3 on sätestatud võrgust eraldumise kord. Samuti leiab kohus, et korteriomanik ei vabane küttekulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et kulutusi nõutakse aja eest, kui omanik korteris väidetavalt ei elanud või kui korter oli keskküttesüsteemist välja lülitatud.
13.Eeltoodust järeldub, et kostja, kui soodustatud isik on soojust tarbinud, selle heaks kiitnud ja see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja pole väitnud, et ta on teinud vastaspoolele tahteavalduse selle kohta, et ta teenust kasutada ei
2-15-117089 soovi, või palunud teenuse osutamise lõpetada. Korteriomanike soojusenergiaga varustamine on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest.
14.Kohus leiab, et hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna tasu osutatud teenuste eest on arvestatud korteri üldpindala järgi ning kohaliku omavalitsuse ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinna alusel. Soojusega varustamine on inimestele esmavajalik ja avalikult teenust pakkuvale ettevõtjale on seadusandja näinud ette piirangud nii hinna kui ka muude tingimuste osas. Arvestades nõude osalist rahuldamata jätmist aegumise tõttu ja hageja nõude suurendamist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2276, 39 eurot perioodi 01.07.2005-31.07.2016 eest.
15.Hageja palub välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis alates 13.08.2015 põhinõudelt (2276, 39 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
16.Kohus märgib, et kostja viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-80-04 p-s 9 välja toodud seisukoht ei ole käesoleva asja lahendamisel kohaldatav, kuna lahendi tegemisest on möödunud üle 12 aasta ja Riigikohtu seisukoht on muutunud (nt. RKTKo-d 3-2-1-25-08 p 15, 3-2-1-33-13 p 13). Eksitav on hageja viide sellele, et Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-28-08 p-s 12 on selgitatud, kes saab olla võrguettevõtja kliendiks. Viidatud lahendi punktis 12 on tsiteeritud kokkuvõtvalt Ringkonnakohtu seisukohta mõistliku aja kohta. Kostja poolt tsiteeritud Riigikohtu seisukohad selle kohta, kellele võidakse sätestada lepingu sõlmimise sund, liitumislepingust ja mida saab lugeda tarbijapaigaldiseks ning kes võib olla selle omanik ja valdaja, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Poolte vahel eeltoodu üle vaidlust ei ole. Hagihind TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367).
2-15-117089 Hageja palub välja mõista kostjalt põhiosa võlgnevuse 3770, 37 eurot ja viivise põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Ühe aasta viivise summaks on 303, 51 eurot (3770, 37*8, 05%). Seega on hagihind 4073, 88 eurot (3770, 37 +303, 51 ). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Hageja nõudis lõplikult 3175, 46 euro suurust põhivõlga. Hagi on rahuldatud 2276, 39 euro ehk 71, 68 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et põhjendatud on jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätta 71, 68 % menetluskuludest kostja ja 28, 32 % menetluskuludest hageja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 1550 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 192 eurot (I kd tl. 5), hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 158 eurot (I kd tl. 32) ja õigusabikulud 1200 eurot, millele lisandub käibemaks ning viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et esindajate tunnitasu 60 ja 120 eurot käibemaksuta on mõistlik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulud kokku 660 eurot (11*60) (I kd tl. 194) on põhjendatud osaliselt. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-77-14 p 12). Kohus loeb põhjendatud ajaks hageja esindaja, õigusabikuludest hagiavalduse ja kostja vastusele arvamuse koostamiseks kokku 8 tundi, tasu 480 eurot (8*60). Hageja esindaja, Marie Tsine õigusabikulud kokku 540 (4,5*120) eurot, sh. 30.08.2016 esitatud dokumendi koostamine 2, 5 tundi tasu 300 eurot (2, 5*120) (II kd, tl. 24) ning kohtuistungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks 2 tundi, tasu 240 eurot (2*120) (II kd, tl. 47) on põhjendatud osaliselt. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas 06.09.2016 toimunud kohtuistung kell 11.00 ja lõppes kell 12.05 (II kd, tl 43). Kohus loeb põhjendatud ajaks dokumendi koostamiseks 1, 5 tundi, tasu 180 eurot. Seega on hageja esindaja, Marie Tsine õigusabikulud põhjendatud 3, 5 tunni eest, tasu 420 eurot (3, 5*120). Arvestades hageja esindaja (te) poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud ajaks kokku 11, 5 pooltundi (8+3,5), tasu kokku 900 eurot (480+420). Sellele lisandub riigilõiv 350 eurot, mis teeb hageja menetluskuludeks kokku 1250 eurot.
2-15-117089 Kostja lepinguline esindaja on märkinud ajakuluks 10 tundi x 120 eurot = 1200 eurot. Kohus leiab, arvestades asjaoluga, et kostja esindaja on välja töötanud nn. „tüüpvastuse“ hagile, kuhu suuremalt jaolt on kopeeritud Riigikohtu lahendite teksti, et ajakulu 10 tundi ei ole põhjendatud. Sellist „tüüpvastust“ on muudetud minimaalselt (tsiviilasja ning korterelamu nr, kostja andmed ja mõned üksikud lõigud) ning kohtu arvates ei saa selleks kuluda 10 tundi. Sisuline erinevus teistes tsiviilasjades (nt. 2-15-126207, 2-15-124776, 2-16-100747, 2-15-106611, 2-15-107504) esitatud samasugusest „tüüpvastusest“ seisneb ainult vastuse p-s
1.Lisaks koosneb vastus ca 90 % ulatuses kopeeritud Riigikohtu lahenditest, mille sisse toomiseks vastusesse vajadust polnud, kuna pooled nende asjaolude üle ei vaidle (lepingu sõlmimise sund, liitumisleping, tarbijapaigaldis, selle omanik ja valdaja). Kohus leiab, et sellise vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks on maksimaalselt 1 tund. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskuludest 1250 eurost 71, 68 % so. 896 eurot sh. riigilõiv 250, 88 eurot ja õigusabikulud 645, 12 eurot (900*71, 68 %) kostja kanda ja kostja õigusabikuludest 120 eurost 28, 32 % so. 33, 98 eurot hageja kanda. Kohus leiab, et poolte nõuded tuleb kattuvas osas (33, 98 eurot) tasaarvestada TsMS §-d 445 lg 1 ja 463 lg 2 alusel ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud 862, 02 eurot, sh. riigilõiv 250, 88 eurot ja õigusabikulud 611, 14 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Kuna pooled vastavat kinnitust kohtule esitanud ei ole, mõistab kohus esindaja kulud välja käibemaksuta. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.