2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista aktsiaseltsilt SEB Liising välja XXXkasuks menetluskulud kokku 37 401,07 (kolmkümmend seitse tuhat nelisada üks eurot ja 7 senti), sh õigusabikulud 26297,76 eurot, tõlkekulud 5394,54 eurot, asja läbivaatamise kulu 3000 eurot ja seaduslike esindajatega seotud kulud 2708,77 eurot.
3.Jätta rahuldamata XXXavaldus summas 36 851,52 eurot (kolmkümmend kuus tuhat kaheksasada viiskümmend üks eurot ja 52 senti). Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
Menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 05.12.2013 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 23.12.2014 otsusega jättis Harju Maakohtu 05.12.2013 otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis ja täiendas kohtuotsuse põhjendusi ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis hageja kanda. Riigikohus jättis 30.03.2015 määrusega kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
Kohtulahend jõustus 30.03.2015.
2.Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja 18.03.2016 täpsustuse, milles palub mõista AS-lt SEB Liising XXX. kasuks välja XXX. poolt kantud õigusabikulud summas 55 455,40 eurot; tõlkekulud summas 7383,55 eurot (täpsustatud summa); dokumentaalse tõendi kulu summas 3 000 eurot ja kostja seaduslike esindajate ja tunnistajatega seotud kohtuvälised kulud (sõidu-, majutus- ja muud sellesarnased kulud) summas 8 413,64 eurot, kokku 74252,59 eurot. Hageja vastuväited
3.Hageja vaidleb kostja poolt esitatud taotlusele osaliselt vastu. Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja kulutused on ebamõistlikult suured ja ajakulu 426,58 tunni ulatuses ülemäärane. Samuti leiab hageja, et kahe esindaja kasutamine menetluses ei olnud vajalik. Käesolevas asjas on tegemist tavapärase müügilepingust tuleneva vaidlusega, mis ei eelda teatud valdkonnale spetsialiseerumist. Samuti ei olnud kohtumenetlus sedavõrd intensiivne, et oleks eeldanud menetlusdokumentide koostamist piiratud ajavaru tingimustes. Kohus ei määranud asjas poolte menetlusdokumentidele vastamiseks selliseid tähtaegasid, mis oleks õigustanud kostjal kahe esindaja kasutamise vajadust. Seega ei saa kahe esindaja kasutamise vajadus tuleneda ka asja mahukusest. Hageja leiab, et kostja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele maksimaalselt 16 413,15 euro ulatuses. Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotlus lepingulise esindaja kulutuste hüvitamiseks summas 39042,25 eurot.
4.Hageja leiab, et tõlkekulude nõude esitamise õigus on tõlgil. Sättest tulenevalt ei saa kostja nõuda tõlgetega seotud kulutuste hüvitamist endale. Võimalikud nõuded oleksid ka igal juhul aegunud, kuivõrd kulutuste tekkimisest on igal üksikul juhtumil möödunud aasta. Nimetatu kehtib nii kirjalike kui ka suuliste tõlgete kohta. Nimetatud põhjusel palub hageja jätta rahuldamata kostja taotluse tõlgete eest kantud kulutuste hüvitamiseks summas 8087,66 eurot. Hageja juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et asjas esitatud arvete põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kostja on tasunud kirjalike tõlgete eest taotluses märgitud summa. Puudub ülevaatlik arvestus kirjalike tõlgete kulude osas. Asjas esitatud üksikute arvete põhjal ei ole võimalik aru saada, kas ja millises osas on advokaadibüroo poolt tellitud tõlked puutumuses käesoleva vaidlusega.
5.Hageja leiab, et dokumentaalse tõendi saamise kulud on ebamõistlikud. Kostjal oli võimalik oma väiteid menetluses tõendada ka teiste asjas esitatud tõenditega, sh vaielda vastu hageja poolt esitatud tõenditele. Kostja on vastavat õigust ka kasutanud ning esitanud menetluses tõendeid selle kohta, et hagejale müüdud pressiplaadid vastasid nõuetele. Kostja vastuväidete tõendamiseks ei olnud ilmtingimata vajalik koostada Milano Polütehnilise Instituudi arvamust pressiplaatide kohta, mida ei müüdud vaidlusaluse lepingu alusel hagejale. Hageja palub jätta rahuldamata kostja nõude dokumentaalse tõendi saamise kulutuse hüvitamiseks summas 3000 eurot. Juhul, kui kohus peab kulutuse hüvitamist siiski vajalikuks, siis vähendada välja mõistetavat summat 2700 euro võrra, s.o määrata hüvitatava kulutuse suuruseks 300 eurot. Summa vähendamine on põhjendatud, kuna kulutus ei olnud hädavajalik.
6.Hageja vaidleb kostja seaduslike esindajate ja tunnistajatega seotud nõudele täies ulatuses vastu. Tunnistajatega seotud kulutused ei ole kohtuvälised kulud ning nende hüvitamist ei saa nõuda kohtuväliste kulutuste hüvitamist käsitlevate sätete alusel. Tegemist on kohtukuludega TsMS § 143 järgi, mille hüvitamisele rakendub TsMS § 151 -160 sätestatu. Kohtuvälised kulutused seoses tunnistajate osalemisega istungil ei kuulu hüvitamisele ja kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei saa üleüldse nõuda tunnistajaga seotud kulutuste hüvitamist iseendale. TsMS § 152 lg-st 1, tuleneb, et tasu saamise õigus on üksnes tunnistajal endal, mitte tunnistaja ülekuulamist taotlenud menetlusosalisel. Tunnistajad ei ole vastavat nõuet kohtule esitanud.
Kostjat esindasid menetluses lepingulised esindajad. Seega ei olnud kostja seadusjärgsete
esindajate osalemine kohtumenetluses vajalik. Hageja palub jätta kostja taotlus kostja seadusjärgsete esindajate istungitel osalemisega seotud kulutuste hüvitamiseks rahuldamata. Hageja leiab ka, et TsMS § 144 p 1 tähenduses ei kuulu kostja seadusjärgsete esindajate menetluses osalemisega kantud kulutused hüvitamisele. Samuti ei saa kostja nõuda nimetatud kulutuste hüvitamist endale. Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotlus seaduslike esindajatega seotud kulutuste hüvitamiseks. Hageja vaidleb vastu kulutuste suurusele ka sisuliselt. Nagu nähtub arvestusest, siis on kasutatud transpordiks äriklassi pileteid, peatutud keskmisest kallimas hotellis ning käidud söömas kallites restoranides. Seejuures ei kattu ööbimiste ja toitlustuse päevad istungite päevadega. Kohtumääruse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
9.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on asja läbivaatamise kulud, mille hulka kuuluvad tunnistaja- ja tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Õigusabikulud
10.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Kostja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist summas 55455,40 eurot. Õigusabikulude summa ei sisalda käibemaksu. Kostja leiab, et tegemist oli väga mahuka ja keeruka kohtuvaidlusega, mistõttu osutus vajalikuks kostjale õigusabi osutamine kahe advokaadi poolt. Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust hinnaga 130 eurot/tund ilma käibemaksuta. Avalduse kohaselt on õigusabi osutatud 426,58 tunni ulatuses. Arvestades asjaolu, et esindatav oli Itaalia äriühing, kelle seaduslikud esindajad ei valda eesti keelt ning materjalid olid osaliselt võõrkeelsed, on tunnitasu 130 eurot/tund kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist oli müügilepingust tuleneva vaidlusega, mis ei eelda teatud valdkonnale spetsialiseerumist ning kohtumenetlus ei olnud intensiivne. Kohus leiab, et tehtud menetlustoimingud vastavad keskmise keerukusega asjale. Tavapärasest suurem dokumentide maht on tingitud sellest, et kõik dokumendid on esitatud tõlkega kas inglise keelest eesti keelde või vastupidi. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole põhjendatud kahe lepingulise esindaja samaaegselt tehtud toimingute hüvitamine.
12.Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagi võeti menetlusse 03.07.2008 määrusega, mis on kostjale kätte toimetatud 23.10.2008 ning lisamaterjalid on esindaja kätte saanud 19.11.2008. Kostja on avaldusele lisanud 07.07.2008 arve 565-AR summas 650 eurot ja 28.08.2008 arve 748-AR summas 780 eurot. Nimetatud arved on kostjale esitatud enne kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamist, nendele arvetelt ei nähtu seotust käesoleva tsiviilasjaga, mistõttu tuleb summa 1430 eurot (650+780) jätta välja mõistmata.
13.Arved 1010-AR ja 1185-AR. Kohus nõustub hagejaga, et kulutused seoses hageja poolel menetluses osalenud pankrotihalduritega, ei ole põhjendatud ning kulu tekkimise ajaks ei olnud pankrotihaldurid ka menetlusse kaasatud, mistõttu ei ole põhjendatud ajakulu 1,75 tunni
ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud dubleerivad toimingud: 29.10.2008 dokumentidega tutvumine 1 tund, 30.10.2008 nõupidamine 2,5 tundi ning 04.12.2008 vastuse koostamine 3 tundi. Kokku ei ole põhjendatud 8,25 tundi summas 1072,50 eurot.
14.Arved 272-AR ja 983-AR. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu seost XXX, hr XXX, hr XXX ning arve sisaldab dubleerivaid toiminguid, mistõttu kohus vähendab järgmistele toimingutele kulunud aega: 05.02.2009 nõupidamine 1 tund, 17.03.2009 e-kiri 1 tund ja 30.10.2009 vastuse koostamine 1 tund, kokku 3 tundi summas 390 eurot. Toimikust nähtub, et pooled on palunud 11.05.2009 istungi edasilükkamist, kuna peetakse aktiivselt läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks, 30.09.2009 on hageja esitanud avalduse nõude suurendamiseks, vastuse kostja vastuväidetele ja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ning 05.11.2009 on kostja esitanud vastuse ja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Seega ülejäänud arve 272-AR ja 983-AR spetsifikatsioonis kajastatud toiminguid loeb kohus põhjendatuks.
15.Arve 328-AR ja arve 105-EV. Toimikust nähtub, et 2010 aastal esitas hageja 17.03.2010 vastuse kostja 05.11.2009 seisukohale (vastus koos lisade ja selle tõlgetega on 184 lehekülje pikkune) ning on tehtud toimingud seoses hageja taotlusega kaasata menetlusse kolmas isik, samuti on 02.11.2010 kostja esindaja kohtus toimikuga tutvunud. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumente, on arvel kajastatud õigusabi toimingud põhjendatud.
16.Arve 319-AR, 622-AR, 700-AR, 829-AR, 925-AR, 1010-AR ja 1097-AR. Toimikust ei nähtu, et 2011 aastal oleks tehtud toiminguid enne 30.06.2011, kui kohus pakkus pooltele välja võimalikud istungiajad. Kuivõrd arve 319-AR ja 622-AR kajastatud toimingud ei ole seostatavad ühegi menetlusdokumendi või –toiminguga, ei ole põhjendatud ajakulu 4,9 tundi summas 637 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et arvel 700-AR kajastatud seisukohta ei ole kohtule esitatud, mistõttu sellega seotud toimingutega seotud kulu ei ole põhjendatud vastaspoolelt välja mõista 16 tunni ulatuses summas 2080 eurot. Samuti ei nähtu arvel 829AR kajastatud toimingute (ettevalmituse nõupidamiseks, nõupidamine, kirjavahetus) seos kohtuasjaga, mistõttu ei ole põhjendatud ajakulu 3,85 tundi summas 500,50 eurot. Kostja on 19.10.2011 esitanud määruskaebuse seoses kolmanda isiku kaasamise määrusega. Arvelt 925-AR nähtub, et nimetatud menetlusdokumendiga on tehtud toiminguid 8,8 tunni ulatuses (ajakulu sisaldab ka dubleerivaid toiminguid). Arvestades koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning dubleerivaid toiminguid, vähendab kohus ajakulu 4,8 tunni ulatuses summas 624 eurot. Arvel 1010-AR toiminguid loeb kohus põhjendatuks, kuna need on seostatavad menetlusosaliste poolt esitatud seisukohtadega ja kostja poolt koostatud 02.12.2011 menetlusdokumendiga. Kuivõrd kostja 02.12.2011 ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2012 määruse vahel, ei ole esitatud ühtegi menetlusdokumenti ega tehtud ühtegi toimingut, ei ole arvel 1097-AR kajastatud toimingud põhjendatud 5 tunni ulatuses summas 650 eurot. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, siis ei ole selle kulu väljamõistmine põhjendatud. Menetlusosalise parimaks kaitseks on esindaja õigustatud kohtuvaidluses tegema toiminguid ja töötama selleks, et esindatava huvid saaksid kohtus kaitstud. Asjaolu, et taotlusi ja vastuväiteid ei rahuldata, ei tähenda automaatselt, et sellele toimingule kulunud aeg on põhjendamatu. Tutvunud esitatud taotlusega, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses tuleb kulud kohustatud isikult välja mõista.
17.Arvel 120095-AR kajastatud toimingutest ei ole põhjendatud dubleerivale toimingule kulunud aeg 0,75 tundi summas 97,50 eurot.
18.Arvel 120563-AR on kajastatud toimingud 23,65 tunni ulatuses ja arvel 120608-AR 7,2 tunni ulatuses. Hageja on seisukohal, et nimetatud arvetel kajastatud toimingutest on aktsepteeritavad kulud pooles ulatuses. Kohus leiab, et arvel 120563-AR ei ole põhjendatud dubleerivad toimingud (04.06.2012 0,75 tundi, 11.06.2012 eelistungil osalemine – 2 tundi) ja istungi ettevalmistamine 7 tunni ulatuses, kokku 9,75 tunni ulatuses summas 1267,50 eurot. Arve 120608-AR osas kohus
nõustub hageja seisukohaga ja vähendab kulusid poole võrra 3,6 tunni võrra summas 468 eurot.
19.Arvel 120699-AR on märgitud toiminguks memo eksperdi kohta. Kohus nõustub hagejaga, et toimikust ei nähtu seost kohtuasjaga, mistõttu tuleb toimingutele kulunud aega vähendada 3,5 tunni võrra summas 455 eurot.
20.Hageja on seisukohal, et arvel 120875-AR kajastatud kulutustest ei ole aktsepteeritavad kostja esindajate reisimisega ja Itaalias nõupidamisel osalemisega seotud kulutused, mis arve spetsifikatsiooni kohaselt moodustavad 35,25 h. Samuti on nimetatud kulutused kajastatud topelt, kuna osalenud on kaks advokaati. Samuti leiab hageja, et poole võrra tuleb vähendada kulutusi seoses vastuse koostamisega hageja 01.06.2012. a vastusele, samuti ei aktsepteeri hageja kulutust, mis on kantud seoses teise advokaadi kasutamisega 2 h ulatuses. Seega on arvel kajastatud töödest põhjendatud tööd 14,55 tunni ulatuses. Vaidlusalusel arvel on märgitud 2 esindaja reisiaeg kokku 14 tundi. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-65-13 p 17 märkinud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Tulenevalt Riigikohtu lahendist jätab kohus esindajate reisaja kulu 14 tunni ulatuses välja mõistmata. Kohus ei nõustu hagejaga, et Itaalias toimunud nõupidamise kulud ei kuulu hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et oluline ei ole, kus esindajad esindatavaga nõu peavad, kas advokaadibüroos või esindatava juures, vaid kohus peab tuvastama, kas kulu on põhjendatud ja vajalik. Nõupidamisele ja selle ettevalmistamisele on arvelt nähtuvalt kulunud 23,75 tundi sisaldades ka dubleerivaid toiminguid. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole dubleerivad toimingud, samuti ei ole põhjendatud täies ulatuses nõupidamisega seotud ajakulu. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 6 tundi vähendades toiminguga seotud ajakulu 17,75 tunni ulatuses. Arvestades 18.09.2012 vastuse mahtu ja sisu ning seda, et toiming on osaliselt kajastatud topelt, vähendab kohus toiminguga seotud ajakulu 2,5 tunni võrra. Kokku vähendab kohus arvega 120875-AR seotud ajakulu 34,25 (14+17,75+2,5) tunni võrra summas 4452,50 eurot.
21.Arvel nr 130229-AR ja 130351-AR nähtub, et kostjate esindajate menetlustoimingud on peamiselt seotud hageja 23.10.2013 vastusega tutvumisega ja sellele omakorda vastuse koostamisega. Nimetatud arvete ajakulu on kokku 26,1 tundi. Hageja on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et osaliselt on kulutused maksustatud topelt, on põhjendatud kulutused pooles ulatuses. Kohus nõustub hagejaga ja vähendab ajakulu 13,04 tunni võrra summas 1695,20 eurot.
22.Arvel 130448- AR on kajastatud õigusabikulud seoses 09.04.2013 kohtuistungiga kokku 63 tundi. Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud ei ole teise esindaja osalemisega seotud toimingud 25,25 tunni ulatuses. Kostja esindajal on tavapärasest rohkem aega kulunud kohtuistungi ettevalmistamisele. Arvestades seda, et kohtuistungil kavatseti üle kuulata üle 6 isikut ja kohusasjas esitatud dokumentide mahtu, siis on istungi ettevalmistamisele kulunud aeg põhjendatud. Vandeadvokaadi Elise Vasamäe toimingute osas, ei pea kohus põhjendatud majasisest nõupidamist teise esindajaga 0,23 minutit ja tutvumine kronoloogia ja täiendavate materjalidega 0,37 minutit, kokku 1 tund. Kokku vähendab kohus arvega 130448- AR seotud toiminguid 26,25 tunni võrra summas
3412,50 eurot.
23.Arvel 130585-AR on kajastatud toimingud 14.05.2013 istungiga. Arvestades, et kahe istungi vahe ei ole pikk (eelmine istung toimus 09.04.2013), samuti seda, et istungi ettevalmistamisega seotud aeg on kaetud arvel 130448-AR kajastatud toimingutega, peab kohus põhjendatuks istungil osalemise aega 9,5 tundi ja peale istungit toimunud kliendiga nõupidamist 1,25 tundi. Seega vähendab kohus arvel 130585-AR kajastatud toimingutele kulunud aega 26,25 tundi summas 3412,50 eurot.
24.Arvel 130991 AR on kajastatud peamiselt kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtukõnede teeside koostamisega seotud ajakulu 44,2 tundi. Arvestades, et esindaja oli jooksvalt kohtumenetlusega kursis ja seda, et teesides võetakse kokku eelnevad seisukohad, mis kattuvad valdavalt varasemates menetlusdokumentides väljendatud seisukohtadega, leiab kohus, et kohtuistungi ettevalmistamise, teeside koostamise ja istungil osalemise põhjendatud aeg on 16 tundi vähendades ajakulu 28,2 tunni võrra summas 3666 eurot.
25.Kohus ei nõustu hagejaga, et arvel nr 1403033-AR kajastatud ajakulu 17,5 h seonduvalt hageja poolt esitatud apellatsioonkaebuse analüüsiga ja vastuse ettevalmistamisega on ülemäärane. Kohus tutvunud apellatsioonikaebuse ja selle vastusega, leiab, et ajakulu on täies ulatuses põhjendatud.
26.Arvel 1412049 –AR on märgitus toimingud 21,88 tunni ulatuses. Detailsest aruandest nähtub, et enamus toiminguid on topelt ehk sama toimingut on teinud mõlemad esindajad, mis ei ole põhjendatud. Kohtutoimikust nähtub, et ringkonnakohtu istung on kestnud 14.02 kuni 14.59, seega on istungi osas põhjendatud aeg 1 tund. Põhjendatud ei ole teistkordne kohtuistungi aja edasilükkamise taotlus (esimese taotluse jättis ringkonnakohus rahuldamata). Kohtuistungiks ettevalmistamise osas kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud aeg on 3 tundi. Samuti peab kohus põhjendatud ajakuluks protokolli parandamise taotluse esitamist. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu kokku on 5 tundi vähendades ajakulu 16,88 tunni võrra summas 2194,44 eurot.
27.Arvel 1502046-AR on kajastatud kassatsioonikaebusega seotud kulud. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse, siis ei kuulu kohtupraktikast tulenevalt nimetatud kulutus vastaspoole poolt hüvitamisele summas 652,50 eurot.
28.Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus hüvitatavaid õigusabikulusid kokku 29 157,64 (1430+1072,50+390+637+2080+500,50+624+650+97,50+1267,50+468+455+4452,50+1695, 20+3412,50 +3412,50+3666+2194,44+652,50) eurot Seega on põhjendatud õigusabikulud 26297,76 (55455,40-29157,64) eurot. Tõlkekulud
29.Kostja palub hagejalt välja mõista tõlkekulud 7383,55 eurot, sealhulgas advokaadibüroo kaudu tellitud ja tasutud 4948,55 eurot ja kliendi poolt otse tasutud tõlkekulud 2435 eurot.
30.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud. Võttes arvesse, et tulenevalt TsMS § 32 lg-st 1 ning TsMS § 33 lg 1 toimub kohtumenetlus eesti keeles, oli kostjal kohustus dokumendid tõlkida eesti keelde. Kuivõrd hageja esitas kohtusse hagi Itaalias asuva äriühingu vastu, olid ka hagejale võimalikud tõlkekulud ettenähtavad.
31.Tulenevalt TsMS § 34 kaastakse tõlk menetlusse kas kohtu või menetlusosalise poolt. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega, et tõlkekulude nõue on aegunud. Käesoleval juhul on menetlusse tõlgi kaasanud menetlusosaline ning lepinguline suhe tekkis tõlgi ja kostja vahel, mitte aga tõlgi ja riigi vahel. Kohus leiab, et hageja poolt viidatud TsMS sätted 160 lg 1 ja lg 5 koosmõjus § 159 lg 1 kuuluvad kohaldamisele juhul, kui tõlgi kaasab kohus. Kohus nõustub hagejaga, et tõlkimisega seotud kulude hüvitamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 kehtestatud määradest.
32.TsMS 153 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-,
tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 2 ja 3 sätestab, et dokumendi tõlkijale makstakse kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest tasu, mis on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Üks lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Sama määruse § 6 järgi makstakse koosseisuvälisele tõlgile suulise tõlke eest tunnitasu, mis on 2–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vabariigi Valitsus oli kehtestanud töötasu alammääraks tunnis perioodil 01.01.2008 kuni 31.12.2010 - 27 krooni, mis on 1,73 eurot (20-kordne summa 34,6 eurot); 01.01.2011 kuni 31.12.2011 – 1,73 eurot (20-kordne summa 34,6 eurot); 01.01.2012 kuni 31.12.2012 – 1,80 eurot (20-kordne summa 36 eurot), 01.01.2013 kuni 31.12.2013 - 1,90 eurot (20-kordne summa 38 eurot ja 40-kordne summa 76 eurot/tunnis), 01.01.2014 kuni 31.12.2014 – 2,13 eurot (20-kordne summa 42,60 eurot) ja 01.01.2015 kuni 31.12.2015 – 2,34 eurot (20-kordne summa 46,80 eurot).
33.Esialgses avalduse oli märgitud advokaadibüroo kaudu tellitud ja tasutud tõlkekuluks 5652,66 eurot, peale 18.03.2016 täpsustust 4948,55 eurot. Avaldusest, avalduse lisast 3 ja 18.03.2016 täpsustusest tulenevalt jaguneb summa 4948,55 aastate lõikes: 2008 – 283 eurot, 2010 285,45 eurot, 2011 -929,84 eurot, 2012 – 1192,60 eurot, 2013 – 1438,76 eurot, 2015 – 818,90 eurot. Kostja märgib avalduse täpsustuses, et 2012 aasta kirjalike tõlgete kulu on kokku summas 1192,60 eurot, mis sisaldab ka 2013 advokaadibüroo 11.04.2013 arvel 130351-AR kajastatud ja Unicom Tõlkebüroo OÜ arvega 2964/12 tõendatud tõlkekulu summas 274,96 eurot. Kui summa 274,96 arvestada 2012 tõlkekulu koosseisus, siis on see summa topelt, kuna nimetatud summa sisaldub ka koondtabelis 2013 aasta koosseisus (avalduse lisa 3). Kohus leiab, et põhjendatud ja tõendatud tõlkekulud on 2012. aastal kokku 974,48 eurot (arved 120095-AR summa 160,63 eurot, 120563-AR summa 336,23 eurot, 120875-AR summa 477,62 eurot ning 2013 kokku 1402,87 eurot (arved 3675/13 summa 834,93; 3531/13 summa 292,98 euro ja 2964/12 summa 274,96). Kirjalikud tõlkekulud on tõendatud avaldusele lisatud arvetega ja tõlgete eest makstud tasu ei ületa määruses sätestatud ülempiiri. Kokku on advokaadibüroo kaudu vahendatud tõlkekulud põhjendatud summas 4694,54 eurot.
34.Kostja on täpsustuses märkinud, et suulise tõlke tunnihind oli 60 eurot (ilma käibemaksuta) ja tõlgi päevahind oli 350 eurot (kohaldus siis kui tõlk teostas tööd terve päeva). Lisaks kohtuistungil teostatud tõlkele kasutas kostja tõlki ka kostja seadusjärgsete esindajate suhtlemisel lepinguliste esindajatega (asja arutamine, kohtuistungiks ettevalmistumine). Tõlkekulu summas 2435 eurot sisaldab nii kirjalike tõlgete kulu kui suulisi tõlkeid. Kirjaliku tõlke kulu on 855 eurot, mis oli seotud maakohtu otsuse ja hageja apellatsioonkaebuse tõlkimisega itaalia keelde. Suulise tõlke tunnihind ei ületa määruses sätestatud ülempiiri. Toimikust nähtuvalt toimusid kohtuistungid tõlgi osavõtul 09.04.2013 kella 10-17.35 (sh vaheaeg 30 minutit), so 7 tundi ilma vaheajata (kd VII, lk 176-186) ja 14.05.2013 kella 09.00-17.55, so 9 tundi (kd VII lk 188-201). Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hüvitis välja mõista seoses tõlkimisega kohtuistungitel. Pooled on küll vabad sõlmima õigusabilepingut ka juhul, kui esindaja ja esindatav vajavad omavahelisel suhtlemisel tõlgi abi, kuid nende tõlkekulude vastaspoolelt välja mõistmine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on suulise tõlke kuludest põhjendatud ja vajalikud Alia Via OÜ arvel 232-H kajastatud 09.04.2013 tõlkekulu summa 350 eurot ja arvel 250-H kajastatud 14.05.2013 tõlkekulu summas 350 eurot, kokku 700 eurot. Kostja põhjendas, et Alia Via OÜ kahel arvel kajastatud kirjaliku tõlke kulud summas 855 eurot on seotud maakohtu otsuse ja hageja apellatsioonkaebuse tõlkimisega itaalia keelde. Alia Via OÜ arve 232-H on väljastatud 15.05.2013 ja arve 250-H on väljastatud 12.07.2013
(menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisa 29). Maakohtu otsus kannab kuupäeva 05.12.2013 (kd VIII, lk 52-59) ja hageja apellatsioonikaebus kannab kuupäeva 06.01.2014 (kd X, lk 85-105). Kuivõrd menetlusdokumente ei saa tõlkida enne nende koostamist, ei ole nimetatud arvetel kajastatud kirjalike tõlgete kulu põhjendatud, mistõttu kohus jätab selle summas 855 eurot rahuldamata.
35.Eestoodust tuleneb, et põhjendatud ja vajalikud tõlkekulud on kokku 5394,54 (4694,54+700) eurot. Asja läbivaatamise kulu
36.Kostja taotleb dokumentaalse tõendi kulu hüvitamist summas 3000 eurot, milleks on Milano Polütehnilise Instituudi arvamus. Tulenevalt TsMS § 230 ja 229 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Tõendiks võib olla ka dokumentaalne tõend. Kohus ei ole nimetatud tõendit tagastanud ega asjakohatuks lugenud. Kostja on 23.12.2011 seiskohas (kd I, lk 105) märkinud, et XXX on dokumendis kajastamist leidvates küsimustes kõige pädevam ja ka rahvusvaheliselt tunnustatud. Koostatud dokument on piisavalt mahukas, põhjalik, professionaalne ning asjakohane. Nimetatud dokumendile on kohus tuginenud ka otsust tehes. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kulu 3000 eurot ei ole ülemäärane ning kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele. Seaduslike esindajatega seotud kulud
37.TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväline kulu menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 217 lg 2 sätestab, et esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Kostja taotles seaduslike esindajate vande all ülekuulamist. Kohus rahuldas taotluse ja kostja seaduslikud esindajad XXXja XXXkuulati vande all üle 09.04.2013 kohtuistungil (kd VII, lk 176). Arvestades, et kohus rahuldas seaduslike esindajate ülekuulamise taotluse ja seda, et olenemata lepingulise esindaja olemasolust, on menetlusosalisel endal õigus samuti osa võtta asja arutamisest, tuleb menetlusosaliste kohtuvälised kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitada.
38.18.03.2016 täpsustuses on kostja isikute lõikes toonud esile XXXosas majutus- , toitlustussõidu ja muud kulud; XXXosas majutus-, toitlustus- ja sõidukulud; XXX, XXXja XXX osas majutus- ja sõidukulud. Samas on kululiikide lõikes märgitud, et toitlustuskulud sisaldavad viie isiku toitlustuskulusid. Kõik kohtule esitatud parkimiskulud, kokku summas 172 eurot, on seotud käesoleva kohtuasjaga, kuivõrd kostja esindajatel ja tunnistajatel oli otsene vajadus liikuda Itaalias Milano lennujaama ja vastupidisel suunal lennujaamast tagasi. Juhul kui kostja esindajad ja tunnistajad ei oleks pidanud kohtuasjaga seonduvalt Eestisse sõitma, oleks see kulu olemata olnud. Kõik kohtule esitatud taksoarved on seotud käesoleva kohtuasjaga, kuivõrd kostja esindajatel ja tunnistajatel oli otsene vajadus liikuda lennujaamast kesklinna ja vastupidisel suunal (viie isiku taksokulud kokku on summas 43,60 eurot). Selgitusest järeldub, et kuigi toitlustuskulud ja muud kulud sisaldavad viie isiku kulusid, on toitlustuskulud isikute lõikes näidatud 2 isiku (XXXja XXX) all ning muud kulud (takso, parkimine) on näidatud ainult XXXall.
39.Lisatud dokumentidest nähtub, et XXXsaabus Tallinnasse 07.04.2013 ja lahkus 10.04.2013 ning saabus 12.05.2013 ja lahkus 16.05.2013. XXXsaabus Tallinnasse 07.04.2013 ja lahkus 10.04.2013. Kuivõrd istungid algasid 09.04.2013 kell 10.00 ja 14.05.2013 kell 9.00 ning istungi lõppu ei olnud määratud, siis leiab kohus, et majutuskulud on põhjendatud alates istungile eelnevast päevast ja lõpetades istungile järgneva päevaga (st 08.04.2013 kuni 10.04.2013, 13.05.2013 kuni 15.05.2013) ning toitlustuskulud alates istungile eelneva päeva õhtusöögist kuni istungile
järgneva päeva hommikusöögini k.a (08.04.2013 õhtusöögist kuni hommikusöögini, 13.5.2013 õhtusöögist kuni 15.05.2013 hommikusöögini).
09.04.2013
Kuna avaldusele lisatud üks kuludokument tõendab mitme isiku kulu ja kostja ei ole igale isikule langevat osa ühe kuludokumendi piires välja toonud, siis lähtub kohus kulude põhjendatuse hindamisel vastava toitlustuskoha hinnaklassist. Kohus arvestab 1 inimese 1 toidukorraks prae ja alkoholivaba joogi. Kohus ei pea põhjendatuks alkohoolsete jookide (õlu, vein), eel- ja järelroogade hüvitamist.
40.Kostja täpsustuse kohaselt on seadusliku esindaja XXXkulud kokku 3861,30 eurot, sh majutuskulud 927,60 eurot, toitlustuskulud 1689,43 eurot, sõidukulud 996,52 eurot ja muud kulud 247,75 eurot. XXXseotud majutuskuludest peab kohus põhjendatuks kuludokumendil B summat 201 eurot (2 ööd), kuludokumendil L-5 summat 60 eurot (2 hommikusööki, wifi) ja kuludokumendil M-4 summat 288,50 eurot (2 ööd, 3 pdl vett), kokku 549,50 eurot. XXXseotud sõidukuludest peab kohus põhjendatuks kuludokumendil C summat 773,65 eurot ja kuludokumendil G summat 222,87 eurot, kokku 996,52 eurot. XXXseotud toitlustuskuludest peab kohus põhjendatuks kuludokumendil L-3 summat 25 eurot, L-4 summat 40 eurot; M-2 summat 25 eurot, M-3 summat 30 eurot, kokku 120 eurot. Muude kulude osas tuleb avaldus jätta rahuldamata. Nimetatud kulud on isikute lõikes esile toomata ja sisaldavad vähemalt viie isiku kulusid. Kuivõrd lisaks menetlusega seotud isikutele oli 2013 aprillis kaasas ka 3 menetlusvälist isikut, siis ilmselt sisaldavad muud kulud ka menetlusväliste isikute kulusid. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikeks XXXseotud kuludeks kokku 1666,02 eurot (549,50 +996,52 +120).
41.Kostja täpsustuse kohaselt on seadusliku esindaja XXXkulud kokku 1215,45 eurot, sh majutuskulud 391,60 eurot, toitlustuskulud 50,20 eurot ja sõidukulud 773,65 eurot. XXXseotud majutuskuludest peab kohus põhjendatuks kuludokumendil B summat 201 eurot (2 ööd), kuludokumendil L-5 summat 68,10 eurot (hommikusööki, wifi, vesi, postikulu), kokku 269,10 eurot. XXXseotud sõidukuludest peab kohus põhjendatuks kuludokumendil C summat 773,65 eurot. Kuludokumendilt L-5 on toitlustuskulu osaliselt arvestatud majutuskulu koosseisus, ülejäänud osas jätab kohus avalduse rahuldamata. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikeks XXXga seotud kuludeks kokku 1042,75 eurot (269,10+773,65).
42.Kohus peab põhjendatuks kostja seaduslike esindajate kulude hüvitamist kokku summas 2708,77 (1666,02+1042,75) eurot. Tunnistajatega seotud kulud
43.TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 kohaselt on kohtukulud muuhulgas tunnistaja kulud. Toimikust nähtub, et kohus rahuldas taotluse tunnistajate XXX, XXXja XXXülekuulamiseks. 09.04.2013 kohtuistungi protokollist (kd VII, lk 176) nähtub, et kõik tunnistajad olid ilmunud 09.04.2013 kohtuistungile, kuid ühtegi tunnistajat üle kuulata ei jõutud. Nimetatud tunnistajad on üle kuulatud 14.05.2013 kohtuistungil (kd VII, lk 188).
44.Kohus nõustub hagejaga, et tunnistajatega seotud kulud on kohtukulud, tasu saamise õigus on tunnistajal endal ja nõudeõigus on minetatud. TsMS § 160 lg 1 ja lg 2 kohaselt tunnistajale makstakse tasu üksnes nõudmisel ning tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et tunnistajad osalesid istungil viimati 14.05.2013, seega tasunõu lõppes 14.08.2013. Kostja jätab kõikide tunnistajatega seotud kulud summas 3336,89 eurot rahuldamata.
45.Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 26297,76
eurot, tõlkekulud 5394,54 eurot, asja läbivaatamise kulu 3000 eurot ja seaduslike esindajatega seotud kulude 2708,77, kokku 37 401,07 eurot. Kostja avaldus jääb rahuldamata summas 36 851,52 (74252,59-37 401,07) eurot.
46.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.