Hageja: AS SEB Liising (registrikood 10281767, Tornimäe 2, 15010 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiia Nurm (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja: XXX(XXX, e-post: XXX); Kostja seaduslik esindaja: XXX; Kostja lepinguline esindajad: vandeadvokaat Aivar Raudsik ja vandeadvokaat Elise Vasamäe (Advokaadibüroo Aavik & Partnerid, e-post: [email protected], [email protected]); Kolmas isik hageja poolel: XXXOÜ (pankrotis, registrikood
XXX);
Kolmanda isiku seaduslikud esindajad: pankrotihaldurid Andres Hermet ja Toomas Saarma (e-post: [email protected], [email protected]); Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Saar (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev
16. oktoober 2013
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm, kostja esindajad vandeadvokaat Aivar Raudsik ja vandeadvokaat Elise Vasamäe ja kolmanda isiku esindaja pankrotihaldur Andres Hermet
Resolutsioon Jätta AS SEB Liising hagi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta täielikult hageja AS SEB Liising kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
1.14.06.2005 sõlmiti AS SEB Ühisliising (uus ärinimi AS SEB Liising), OÜ XXX ja XXX vahel müügileping Contract no. XXX, mille objektiks olid vineeri tootmiseks vajaliku tehase seadmed ja nende paigaldamine ning järelvalvega seonduvad tööd. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 1.2 kinnitas kostja, et lepingu objektiks olev toode on võimeline tootma vähemalt 50 000 m3 vineerplaati aastas. 28.02.2006 sõlmisid pooled lepingu muudatuse nr 1, millega leppisid kokku lepingu lisaks B oleva ajagraafiku muutmises ning lepingu punktis 3.6.1 nimetatud ettemaksu garantii pikendamises. 04.04.2006 sõlmiti lisas nr 2 kokkulepe täiendava toote müügi osas. 22.02.2007 sõlmiti lepingu lisa 4, millega muudeti lepingu punkti 3.6.4.
2.Lõpp-protokoll on koostatud 29.06.2007 ning kirjutatud alla 04.07.2007. Nimetatud protokollis kinnitavad pooled, et lepingu järgi müüdud toode on edukalt läbinud lõpliku vastuvõtu testi. Sama protokolliga tühistasid pooled lepingu punkti 1.5 viimase lõigu. 26.06.2007 kostja ja liisinguvõtja vahel allkirjastatud kokkuleppe kohaselt pikendati lepingu punktis 4.4 sätestatud garantiiperioodi 30.06.2008. Eeltoodust tulenevalt oli lepingu punktides ja liisinguvõtjale 26.04.2005 esitatud pakkumises sätestatud võimsus lepingu tingimus ning lepingu objektil vastava omaduse puudumine on käsitletav lepingu objekti lepingutingimustele mittevastavusena VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses. Nii enne lõpp-protokolli allakirjutamist kui ka peale seda on lepingu objektiks oleva toote töös esinenud probleeme.
28.03.2008 XXX OY poolt koostatud ekspertiisiaruandes viidatakse ebapiisavale võimsusele, probleemile seoses pressi plaatidega, millel esineb sagedasi õlilekkeid ja kuivati tööga seonduv probleem. 14.04.2008 väljastas hageja kostjale teate, milles teatas lepingu objekti puudustest ning andis nende kõrvaldamiseks täiendava tähtaja 05.05.2008.
3.Kostja oma vastuses ei tunnistanud tootes esinevatest puudustest. Tekkinud probleeme arutati 21.05.2008 nõupidamisel. 27.05.2008 avaldas kostja valmisolekut alustada läbirääkimisi tekkinud probleemide lahendamiseks. Hageja leiab, et lepingu ese ei vasta kokkulepitud tingimustele VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses. Seadme töötamisel ei olnud lubatud võimsust võimalik saavutada ja pressi plaatide ja kuivati mittevastavus piiras tehase kasumlikkust ning liisinguvõtja sattus makseraskustesse. Pärnu Maakohtu 12.05.2008 otsusega kuulutati välja OÜ XXX pankrot. Kostja ei ole asjas esinevaid puudusi kõrvaldanud. Hageja on saanud otsest varalist kahju seoses tulevikus kantavate kulutuste hüvitamisega (VÕS § 128 lg 3) ning palub kostjalt välja mõista 904 024,16 eurot (14 144 904,49 krooni). Kostja vastuväited.
4.Kostja hagi ei tunnista. Hageja väited, et pressiplaadid, pikijätkamispink ja kuivati olid puudustega, ei ole tõene ning on tõendamata. Enne pressiplaatide tarnimist liisinguvõtja tehasesse puhastas kostja kõik pressiplaadid ja testis kõiki pressiplaate enda tehases. Pressiplaadid funktsioneerisid laitmatult. Lekkeid ei esinenud. Kuumpressi pressiplaadil oli probleem üksnes ühel korral, so kevadel 2008. Kostja asendas õlilekkega pressplaadi lepingu punktis 4.6 ettenähtud aja jooksul. Pikijätkamispink töötas perfektselt selle müügieelsel testimisel kostja tehases ja lõppprotokolli allkirjastamisega 04.07.2007 kinnitasid kõik lepingupooled, et tehase sisseseade paigaldamine on lõppenud ja kõik lepingu punktis 1.5 ettenähtud testid on positiivselt sooritatud. Kõik hagejale müüdud seadmed, sealhulgas pikijätkamispink, olid kohaselt tehasesse paigaldatud, töötasid 04.07.2007 seisuga laitmatult ja vastasid lepingus kokkulepitud omadustele.
5.Hageja nõuab kostjalt hüvitist väidetavalt puudustega kuivati parandamise eest, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit kuivatil esinevate puuduste kohta. Hageja ei ole isegi selgitanud, millised puudused kuivatil esinesid. Tihendite kontrollimine ja vahetamine oli liisinguvõtja kohustuseks. Hageja ei ole väidetavat kuivati parandamiseks kuluvat summat põhistanud ega tõendanud. Kostja leiab, et pressiplaatidel, pikijätkamispingil ja kuivatil ei esinenud tegelikkuses üldse mingisuguseid puuduseid (väljaarvatud ühel pressiplaadil kahekümne kuuest, mis aga kostja poolt koheselt asendati), mistõttu hageja ei saaks kostjalt mitte mingil juhul nõuda kahju hüvitamist summas 904 024,16 eurot.
6.Kostja varaline vastutus piirneb lepingu punkt 4.7.3 järgi tarnitud seadmete maksumusega. Nimetatud punkt ütleb, et kahjuhüvitis ei ületa kunagi defektse osa väärtust. Seega on põhjendamata nõuda uute plaatide maksumuse hüvitamist.
Hageja on pikijätkamispingi, pressiplaadid ja kuivati 20.05.2011 võõrandanud OÜ-le XXX ning saanud raha nimetatud seadmete müügist, kuid oma kahjunõuet ei ole hageja saadud müügihinna võrra vähendanud. Kostja on tasunud hagejale seadmetel ja masinatel võimalike pärast lõpp-protokolli allkirjastamist lepingus ettenähtud tähtaja jooksul esineda võivate puuduste eest hüvitist summas 246 875 eurot. 29.06.2007 kokkuleppega, mis allkirjastati 04.07.2007, tühistati lepingu punkt 1.5 viimane lõik, mis nägi ette, et käivitustulemus loetakse positiivseks, kui selle kohta ei esitata 30 päeva jooksul pärast seadmete lõpliku vastuvõtmise katsetuse viimast päeva mingeid kirjalikke vastuväiteid. Kõikide pärast seadmete positiivset käivitamist ilmnenud tehniliste probleemidega tegeletakse garantii korras. Seega lugesid pooled 29.06.2007 kokkuleppe sõlmimisega ning kostja poolt 246 875 euro liisinguvõtjale tasumisega, et seisuga 29.06.2007 oli käivitustulemus lõplikult positiivne.
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud ja hagejal oleks tekkinud kahju ning kahju oleks tekkinud kostjapoolse lepingu rikkumise tulemusena. Kostja arvates on aktsepteerimatu, et hageja on võõrandanud kõik kostjalt ostetud vineeritootmise seadmed ja masinad kolmandale isikule, saanud müügihinnast raha ning nõuab käesolevas kohtuasjas jätkuvalt ka kostjalt täiesti uute seadmete maksumuse hüvitamist. Hageja soovib seega kostja arvelt alusetult rikastuda. Kolmanda isiku arvamus
8.Kolmas isik toetab hagiavaldust. Pankrotihaldur Andres Hermet kinnitab, et kui kuulutati XXXOÜ pankrot, siis tehas seisis, seadmed olid katki. Tehti ekspertiis pressplaatide osas ning leiti plaadisisene defekt. Pikijätkamispink ei töötanud ja vajaliku vineeri suuruses 10x5 praktiliselt toota ei õnnestunud. Kohtu järeldused.
9.Kohus, kuulanud ära kostja seaduslikud esindajad XXX ja XXX vande all ja tunnistajate XXX, XXX, XXX, XXX ütlused ning arvestanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
10.Hageja on esitanud kohtule kahjunõude seoses kostja poolse lepingu rikkumisega. Hageja väite kohaselt on kostja müünud hagejale seadmed, mis ei vasta lepingu tingimustele ning mille tulemusena tekkis hagejal kahju summas 904 024,16 eurot. Riigikohus on 08.01.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 leidnud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • kostja on lepingut rikkunud • kostja vastutab lepingu rikkumise eest
• hagejale on tekkinud või tekib kahju • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu, • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos Esmalt käsitleb kohus kostja väidetavat lepingu rikkumist. Lepingu punkti 1.2 järgi kostja kinnitas, et lepingu objekt (vineeritehas) suudab liisija toormaterjalist (kask) toota aastas vähemalt 50 000 m3 lihvitud vineeri (vastavalt lisas A toodud tehnilisele spetsifikatsioonile.
11.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Müüdud asi ei vasta muu hulgas VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja toetub XXX lõpparuandele, mille kohaselt pikijätkamisliini töötamise ajal oleks vineeri tootlikus umbes 22 000 m3 aastas. Parimal juhul oli saavutatud plaanitust umbes kaks kolmandikku, kuid pikaajalisemalt on toodang plaanitust 50% väiksem.
12.Pikijätkamispingi tootlikkus sõltub mitmetest faktoritest, so toormaterjalist, liimist ja seadet opereerivatest tehnikutest jm muudest asjaoludest. Lepingu järgi oli võimalik saavutada punktis 1.2 võimalik tootlikkus juhul kui järgiti seadme põhiparameetreid ja töö aega. 50 000 m3 lihvitud vineeri tootmine aastas oleks olnud võimalik, kui tehas oleks töötanud 3 vahetuses, 7 500 tundi aastas pidevalt ning kasutatud lepingus ettenähtud parameetrites toormaterjali ja vineeri. Asja arutamisel selgus tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustest, et tehases kasutati liiga lühikesi vineertahvleid ja madalakvaliteediga liimi. XXX väitis, et tehases kasutati liimi, mis vajas kuivamiseks aega 9 sekundit, kuigi kasutada oleks tulnud liimi kuivamisajaga 4 sekundit. Seega puhtalt liimi tõttu oli seadme võimsus poole väiksem.
13.XXX seletas, et tehases kasutati ettenähtust lühemaid spoonilehti. Rein Mõis väitis, et pikijätkamispink enamus aega seisis, seda ei saadud korralikult tööle. Toormaterjali oli piisavalt kuni 2007 lõpuni, siis varud vähenesid ning lõpuks ei olnud üldse. Tunnistaja seletas, et vineerplaadid olid madala kvaliteediga, 5x10 plaatide jätkukoht läks kohe lahti. Selle põhjuseks võis olla vale liim, vale surve, vale aeg või veel midagi, sest kogemus selliste masinatega töötamiseks puudus. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et XXX poolt läbiviidud katsetuse puhul ei olnud järgitud katsetuse aega, mis oli 14.06.2005 müügilepingus ettenähtud kaheksa töötundi ja katse läbiviimisel ei lähtutud lepingus märgitud parameetritest. Tunnistaja XXX ütlusest järeldub, et XXX test viidi läbi 3 tunni jooksul ning probleemiks oli puitmaterjali kvaliteet, spoonilehtede mõõdud, puudus operaator, kes oleks osanud seadet käsitleda, liim ei olnud valmistatud vastavalt nõuetele, mistõttu ei olnud sellistes tingimustes võimalik seadme tootlikkust objektiivselt hinnata.
14.Seega ei olnud võimalik XXX pikijätkamispingi tootlikkust nõuetekohaselt testida
ning katse loeti ebaõnnestunuks. Puhas talitusaeg oli 4 tundi ja 54 minutit. Vahepeal tekkis rida ummistusi, oli vaja reguleerida temperatuuri ja pressimisaega, valmistada uus liimiportsjon ja eemaldada valmistoodang ning töötajatel oli pool tundi lõuna. ei saa pikijätkamispingi tootlikkuse hindamisel tugineda XXXlõpparuandele. XXX ütluse kohaselt pikijätkamispink põhiliselt seisis. Samas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud seadmel oleksid ilmnenud olulised puudused. XXX aruande kohaselt tekkisid pikijätkamispingil ummistused ja pink vajas seadistamist. Ummistuste tekkimise põhjusi aga ei ole käsitletud. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et pikijätkamispingi seisak oli tingitud seadme rikkest ning selle eest oleks vastutav üksnes kostja. Lepinguosalised on kinnitanud 04.07.2007 lõpliku protokolliga, et lepingu XXX tarnitud seadmed on läbinud edukalt lõpliku vastuvõtu katsetuse (t. X lk 30-33). Kohtu arvates ei ole tõendatud, et tehase tootlikkus ei vasta lepingus kokkulepitule.
15.Järgmisena käsitleb kohus pressi plaatidega seonduvat. Vaidlus puudub selles, et pressi plaadid olid kasutatud ja kaetud roostevabast terasest kattega. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Probleemid pressi plaatidega olid 26.10.2007 ja 2008.a. veebruaris-märtsis. Kostja seaduslikud esindajad XXX ja XXX kinnitasid vande all, et enne pressi plaatide tarnimist tehasesse plaadid puhastati ja testiti kostja enda tehases. Pressiplaadid funktsioneerisid laitmatult, lekkeid ei esinenud. Milano Tehnikaülikooli poolt viidi läbi samast partiist, millised olid paigaldatud XXX tehasesse, pressi plaatide test (t. IV lk 171-209). Nimetatud testi tulemused näitasid, et kõik testitud plaadid olid pärast iga testitsükli lõppu kuivad ja puhtad, keevitusõmbluste ja ühenduste juures lekkimist ei tuvastatud.
16.Oktoobris 2007 ei olnud tegemist pressiplaadi lekkega, vaid õli lekkis pressi plaadi ja toru ühenduskoha vahelt, so tihendi vahelt. Leke kõrvaldati tihendi vahetamise teel. Seega saab järeldada, et antud juhul ei olnud tegemist pressi plaadi mittevastavusega lepingu tingimustele. 2008 märtsis oli tegemist pressi plaadi õli lekkega, millest väidetavalt teavitati kostjat 25.03.2008. Aprillis asendas kostja pressi plaadi nr 24 uuega. Hageja väite kohaselt toodeti kuu aja jooksul ainult praaki. Kuna hagejal tekkis kahtlus ka teiste pressi plaatide osas, siis viidi läbi TTÜ poolt ekspertiis, mille käigus kontrolliti lisaks purunenud plaadile veel pisteliselt kahte plaati. Eksperdid leidsid, et plaadi nr 24 pinnale tekkinud auk oli tingitud plaadi valmistamisel äranihkunud kärnide tulemusena. Eksperdid leidsid, et ka teistel plaatidel on plaadiga nr 24 sarnased defektid ja uute aukude tekkimine on tõenäoline (t. II lk 11-15). XXX aruandes (t. IV lk 133-135) on selgitatud press plaatide valmistamise tehnoloogiat ning väidetud, et plaadid on valmistatud ajakohaselt tehnilisel tasemel. Nimetatud plaadid olid eelnevalt kasutusel olnud 20 aastat ning seda ilma eriliste probleemideta (t. IV lk 136)
Seega saab järeldada, et hagejale müüdud press plaadid, va üks plaat, olid töökorras ja vastasid lepingu tingimustele.
17.Järgnevalt käsitleb kohus kuivatiga seonduvat. Rein Mõis pöördus 13.03.2008 kostja poole ning teavitas, et kuivati välisseinal on tumedad laigud, ukse tihendid lekivad ning mõned keevisõmblused on arvatavasti lahti tulnud, vajalik on garantiiremont. Nimetatud puuduseid ei saa lugeda toote puuduseks, need on ilmselt tekkinud seadme paigaldamise ja ekspluateerimise käigus ja on kõrvaldatavad. Kostja ei ole keeldunud garantiiremondi teostamisest, mis nähtub tema poolt hagejale tehtud kompromissettepanekust. XXX arvamus, et kuivatil on ainult 10 kambrit, mistõttu tundub kuivati olema liiga lühike ja mitte sobiv kasepuudele, ei tõenda, et kostja oleks lepingut rikkunud. Kostja poolt müüdud kuivati on vastavuses lepingus kokkulepituga. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude kulutuste hüvitamiseks, mis on vajalik selleks, et viia lepingu objektiks olevad seadmed seisukorda, millised need oleksid pidanud lepingu kohaselt olema.
18.Hageja on kahju arvutamisel arvestatud temale tehtud hinnapakkumisi: uue pikijätkamispingi maksumus 574 310 eurot, 26 uue pressi plaadi maksumus 323 322 eurot, orienteeruv tööde maksumus 6 391,16 eurot. Kokku on väidetav kahju 904 024,16 eurot. Hageja väljastas 14.04.2008 kostjale teatise lepingu objekti puudustest ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 05.05.2008 (t. X lk 34-37). Kostja oma 21.04.2008 e-kirjas ei nõustunud hageja pretensiooniga, leides, et tarnitud seadmed vastavad lepingu tingimustele (t. X lk 38-39). Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt tarnitud seadmed vastasid lepingus kokkulepitud tingimustele, va üks press plaat, mis oli kostja poolt mõistliku aja jooksul pärast vea avastamist välja vahetatud uue plaadi vastu.
19.Arvestada tuleb ka seda, et kostja on seadmete töös esineda võivate puuduste eest maksnud hüvitist 246 875 eurot, mille kohta on vormistatud 04.07.2007 lepinguosaliste vaheline kokkulepe (t. I lk 269-271). Kostja seaduslik esindaja XXX on kohtuistungil kinnitanud vande all, et kostja otsustas kompenseerida XXXOÜ-le 246 875 eurot, et sellega välistada edasised diskussioonid seadmete töötamise osas. Erandiks oli pikijätkamispink, mida see kokkulepe ei hõlmanud. Kostja seadusliku esindaja XXX vande all antud seletuse ja tunnistaja XXX ütluse kohaselt on kostja pakkunud asja lahendamiseks kokkuleppe teel hagejale lisaks veel 2 uut press plaati, kuid hageja sellega ei nõustunud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
20.Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, väljaarvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
XXXOÜ tehasele 14.06.2005 lepingu kohaselt tarnitud seadmed võõrandas hageja 20.05.2011 OÜ-le XXX (t. VII lk 24-68). Tuginedes VÕS § 127 lg 5 tuleks kahju olemasolu korral nõutava kahju suurusest maha arvata seadmete müügist saadud summa.
21.Kohus asub seisukohale, et lepinguese vastas lepingu tingimustele, väljaarvatud üks press plaat, mille kostja asendas uuega. Plaadi välja vahetamisega hüvitas kostja hagejal tekkinud kahju. Seega puudub käesoleval ajal hagejal kostja poolt lepingu rikkumisega tekkinud kahju. Hageja on lepingu eseme võõrandanud ning seejärel on alusetu nõuda kostjalt kahju lepingu eseme lepingus kokkulepitud seisukorda viimiseks. Eelnevast lähtudes tuleb jätta hageja nõue rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.