Aktsiaseltsi SEB Liising hagi ANGELO CREMONA SPA vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. detsembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi SEB Liising apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
904 024,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm Kostja: ANGELO CREMONA SPA (Itaalia registrikood MB1455816, Viale Lombardia 275, 20900 Monza, Itaalia Vabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Raudsik ja Elise Vasamäe Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Baltic Panel Group OÜ (pankrotis, registrikood 11141235, kustutatud äriregistrist 20.10.2014)
Kohtuistungi toimumise aeg
8. detsember 2014, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 5. detsembri 2013 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Aktsiaseltsi SEB Liising kanda.
5.Asendada 08.12.2014 istungi protokollis kostja esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsiku lause: „Tahvlite 5x10 jalga tootmisvõimsus on 50 %.“ järgmise lausega: „Tahvlite suurusega 5x10 jalga osakaal tootmisvõimsusest on 50 %.“. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts SEB Liising (hageja) esitas 30.06.2008 Harju Maakohtule hagi ANGELO CREMONA SPA (kostja) vastu, milles palus lõpliku nõudena välja mõista kahjuhüvitise 904 024,16 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (ostja), Baltic Panel Group OÜ (liisinguvõtja) ja kostja (müüja) 14.06.2005 lepingu vineeritehase tootmistehnika müügi ja paigaldamise kohta. Lepingu punktis 1.2 kinnitas kostja, et seade võib toota vähemalt 50 000 m3 vineerplaati aastas. Lõpp-protokollis 04.07.2007 kinnitasid pooled, et lepingu järgi müüdud toode on edukalt läbinud lõpliku vastuvõtu testi. Tegelikkuses esines nii enne lõpp-protokolli allkirjastamist kui ka pärast seda seadmete töös pidevalt probleeme.
3.Probleemide olemuse selgitamiseks tellis hageja ekspertiisi ekspertiisibüroolt Indufor OY. Indufor OY märkis 28.03.2008 koostatud ekspertiisiaruandes, et tehase võimsus on ebapiisav – tehase võimalik võimsus on 40 000 m3 aastas. Võimsuse saavutamist takistavad eelkõige puudused pikijätkamisliini töös. Teiseks viidati probleemidele seoses pressiplaatidega, millel esineb sagedasti õlilekkeid. Kolmandaks probleemiks on kuivati tööga seotud probleemid. Kostja puuduste olemasolu ei ole tunnistanud.
4.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kanda märkimisväärseid kulutusi seoses ebakvaliteetse pikijätkamisliini asendamisega, pressiplaatide asendamisega ja kuivati parandamisega. Hageja on saanud hinnapakkumise analoogse pikijätkamisliini ostuks Plytec OY-lt, mille kohaselt on uue analoogse seadme maksumus 8 985 998,84 krooni (574 310 eurot).
5.Tehase töö käigus purunes üks pressiplaat. Kuna tekkis kahtlus, et ka ülejäänud 25 plaati ei vasta nõuetele, siis pöörduti hinnangu saamiseks Tallinna Tehnikaülikooli poole. Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbiviidud ekspertiisi tulemusel ei vasta nõuetele veel kaks pistelise kontrolli käigus valitud pressiplaati ning ekspertiisi kohaselt on tegemist puudusega pressiplaatide valmistamise tehnoloogias. Arvestades, et kõik plaadid on valmistatud sama tehnoloogia kohaselt, on ilmne, et lepingu tingimustele ei vasta kõik 26 pressiplaati ja need tuleb asendada nõuetekohaste uute plaatidega. Hagejale esitatud pakkumise kohaselt on 26 pressiplaadi maksumus koos transpordi ja paigaldusega 5 058 905,65 krooni (323 323 eurot).
6.Seoses kuivati töös esinevate puudustega on hageja sunnitud tellima tööd kuivati parandamiseks. Orienteeruv tööde maksumus on 100 000 krooni (6391,16 eurot). Kõik kokku on seega hageja kahju 14 144 904,49 krooni (904 024,16 eurot). Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja testis pikijätkamisliini enne liisinguvõtjale tarnimist ja see töötas laitmatult. See hakkas laitmatult tööle ka liisinguvõtja tehases. 04.07.2007 lõpp-protokollis kinnitasid lepinguosalised, et lepingu alusel tarnitud seadmed on läbinud edukalt vastuvõtu katsetuse. Liisinguvõtja kasutas vineeritahvlite, suurusega 5x10 jalga, tootmiseks liiga lühikesi vineeritahvleid. Samuti kasutati pikijätkamisliini töös madalakvaliteedilist liimi, mis ei võimaldanud pikijätkamisliinil normaalselt funktsioneerida ja saavutada kokkulepitud tootmisvõimsust. Probleemid vineeritehase töös olid põhjustatud ka töötajate madalast kvalifikatsioonist. Toomisvõimsuse saavutamiseks oleks tehas pidanud töötama 18 vahetusega nädalas. Tegelikult töötati 16 vahetusega nädalas.
8.Indufor OY testi pinnalt ei saa hinnata pikijätkamisliini tootmisvõimsust, kuna see kestis liiga lühikest aega. Müügilepingu p 1.5 kohaselt pidi see kestma vähemalt kaheksa tundi, kuid tegelikult kestis see vähem. Teiseks ei kasutatud testis õige parameetriga liimi. Katse läbiviimisel ei kasutatud ka õige kvaliteedi ja suurusega toormaterjali.
9.Hagejale müüdud 26 kasutatud pressiplaati pärinesid 41. pressiplaadist koosnevast partiist, mida on kasutatud ligikaudu 20 aastat ilma probleemideta. Pressiplaadid olid toodetud selleks ainuvõimaliku tehnoloogiaga. Milano Tehnikaülikooli poolt samast partiist kaheksale pressiplaadile läbiviidud test näitas, et pressiplaadid olid töökorras. Lisaks oli tegemist kasutatud pressiplaatidega ja hageja pidi sellest tulenevate riskidega arvestama. Puudus esines ühel pressiplaadil ning selle asendas kostja uue pressiplaadiga.
10.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kuivatil esinevate puuduste kohta. Kuluvad osad nagu tihendid ja laagrid ei kuulunud garantii alla. Hageja ei ole kuivati parandamiseks väidetavalt kuluvat summat põhistanud ega tõendanud.
11.Kostja varaline vastutus on lepingu punkti 4.7.3 kohaselt piiratud tarnitud seadmete maksumusega. Selle lepingupunkti kohaselt ei ületa kahjuhüvitis defektse osa väärtust. Hageja on pikijätkamisliini, pressiplaadid ja kuivati võõrandanud 20.05.2011 OÜ-le Kohila Vineer, kuid ei ole kahjuhüvitist saadud raha võrra vähendanud. Kostja on tasunud hagejale seadmetel esineda võivate puuduste eest hüvitist summas 246 875 eurot. Kolmanda isiku arvamus
12.Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) toetas hagiavaldust. Kolmas isik kinnitas, et kui kuulutati välja Baltic Panel Group OÜ pankrot, siis tehas seisis. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
13.Harju Maakohus jättis 05.12.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt kinnitas kostja lepingu punktis 1.2, et lepingu objekt (vineeritehas) suudab liisinguvõtja toormaterjalist (kask) toota aastas vähemalt 50 000 m3 lihvitud vineeri. Pikijätkamisliini tootlikkus sõltub aga mitmetest faktoritest, so toormaterjalist, liimist, seadet opereerivatest tehnikutest ja muudest asjaoludest. Lepingu järgi oli võimalik saavutada p-s 1.2 tootlikkus juhul, kui järgiti seadme põhiparameetreid ja töö aega. 50 000 m3 lihvitud vineeri tootmine aastas oleks olnud
võimalik, kui tehas oleks töötanud 3 vahetuses, pidevalt 7 500 tundi aastas ning kasutatud lepingus ettenähtud parameetrites toormaterjali ja vineeri. Tunnistajate LC, MG ja RM ütlustest selgus, et tehases kasutati liiga lühikesi vineertahvleid ja madala kvaliteediga liimi. MG ütluste kohaselt kasutati tehases liimi, mis vajas kuivamiseks aega 9 sekundit, kuigi kasutada oleks tulnud liimi kuivamisajaga 4 sekundit. LC ütlustest selgub, et tehases kasutati ka ettenähtust lühemaid spoonilehti.
14.Maakohus leidis, et Indufor OY poolt läbiviidud katsetuse puhul ei olnud järgitud katsetuse aega, mis oli 14.06.2005 müügilepingus ettenähtud 8 töötundi ja katse läbiviimisel ei lähtutud lepingus märgitud parameetritest. Tunnistaja MB ütlustest järeldub, et Indufor OY test viidi läbi 3 tunni jooksul ning probleemiks oli puitmaterjali kvaliteet, spoonilehtede mõõdud, puudus operaator, kes oleks osanud seadet käsitleda ja liim ei olnud valmistatud vastavalt nõuetele, mistõttu ei olnud sellistes tingimustes võimalik seadme tootlikkust objektiivselt hinnata. Maakohus leidis, et kuna Indufor OY-l ei olnud võimalik pikijätkamisliini tootlikust nõuetekohaselt testida, siis ei saa pikijätkamisliini tootlikuse hindamisel tugineda Indufor OY lõpparuandele.
15.Tunnistaja RM väitel pikijätkamisliin põhiliselt seisis. Samas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud seadmel oleksid ilmnenud olulised puudused. Indufor OY aruande kohaselt tekkisid pikijätkamisliinil ummistused ja pink vajas seadistamist. Ummistuste tekkimise põhjusi aga ei ole käsitletud. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et pikijätkamisliini seisak oli tingitud seadme rikkest ning selle eest oleks vastutav üksnes kostja. Lepinguosalised on kinnitanud 04.07.2007 lõpliku protokolliga, et tarnitud seadmed on läbinud edukalt lõpliku vastuvõtu katsetuse. Tõendatud ei ole, et tehase tootlikkus ei vasta lepingus kokkulepitule.
16.Seoses pressiplaatidega märkis maakohus järgmist. Pressiplaadid olid kasutatud ja kaetud roostevabast terasest kattega. Kostja seaduslikud esindajad GB ja GL kinnitasid vande all, et enne pressiplaatide tarnimist tehasesse plaadid puhastati ja testiti kostja enda tehases. Pressiplaadid funktsioneerisid laitmatult, lekkeid ei esinenud. Milano Tehnikaülikooli poolt viidi läbi samast partiist pressiplaatide test. Nimetatud testi tulemused näitasid, et kõik testitud plaadid olid pärast iga testitsükli lõppu kuivad ja puhtad, keevitusõmbluste ja ühenduste juures lekkimist ei tuvastatud. Oktoobris 2007 ei olnud tegemist pressiplaadi lekkega, vaid õli lekkis pressiplaadi ja toru ühenduskoha vahelt, so tihendi vahelt ning leke kõrvaldati tihendi vahetamise teel. Seega ei olnud tegemist pressiplaadi mittevastavusega lepingu tingimustele. 2008 märtsis oli tegemist pressiplaadi õli lekkega ja kostja asendas 2008 aprillis pressiplaadi nr 24 uuega.
17.Tallinna Tehnikaülikooli poolt viidi läbi ekspertiis, mille käigus kontrolliti lisaks purunenud plaadile veel pisteliselt kahte plaati. Leiti, et plaadi nr 24 pinnale tekkis auk plaadi valmistamisel äranihkunud kärnide tulemusel ja ka teistel plaatidel on plaadiga nr 24 sarnased defektid ning uute aukude tekkimine on tõenäoline. Kostja seadusliku esindaja GL aruandes on selgitatud pressiplaatide valmistamise tehnoloogiat ning väidetud, et plaadid on valmistatud ajakohaselt tehnilisel tasemel. Nimetatud plaadid olid eelnevalt kasutusel olnud 20 aastat ning seda ilma eriliste probleemideta. Seega oli hagejale müüdud pressiplaadid, v.a üks plaat, töökorras ja vastasid lepingu tingimustele. Puudustega pressiplaadi on kostja asendanud.
18.Seoses kuivatiga leidis maakohus järgmist. RM pöördus 13.03.2008 kostja poole ning teavitas, et kuivati välisseinal on tumedad laigud, ukse tihendid lekivad ning mõned keevisõmblused on arvatavasti lahti tulnud, vajalik on garantiiremont. Nimetatud puuduseid ei saa lugeda maakohtu hinnangul toote puudusteks. Need on ilmselt tekkinud seadme paigaldamise ja ekspluateerimise käigus ja on kõrvaldatavad. Kostja ei ole keeldunud garantiiremondi teostamisest, mis nähtub tema poolt hagejale tehtud
kompromissettepanekust. Kostja poolt müüdud kuivati on vastavuses lepingus kokkulepituga.
19.Kostja maksis seadmete töös esineda võivate puuduste eest hüvitist 246 875 eurot, mille kohta on vormistatud 04.07.2007 lepinguosaliste vaheline kokkulepe. Hageja on lepingu eseme võõrandanud 20.05.2011 OÜ-le Kohila Vineer, mistõttu on alusetu nõuda kostjalt hüvitist lepingu eseme lepingus kokkulepitud seisukorda viimiseks. Kahju olemasolul tuleks kahju suurusest maha arvata seadmete müügist saadud summa. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohtu tuvastatu, et kostja tarnitud seadmed vastasid lepingutingimustele, on kontrollimatu ja ei põhine asjas esitatud tõenditel. Kohus jättis uurimata ja hindamata 14.06.2005 sõlmitud müügilepingu ja Indufor OY eksperthinnangu. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et pikijätkamisliini tootlikuse hindamisel ei saa tugineda Indufor OY hinnangule, kuna ei järgitud katsetuse läbiviimise aega. Müügileping ei reguleeri lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks läbi viidava ekspertiisiga seonduvaid küsimusi, sh ei näe ette parameetreid katsete tegemisele. Pikijätkamisliini katsetuseks häälestasid seadme kostja tehnikud. Seega on ainetu väita, et seadistus oli vale. Testi teostamise käigus ei viidanud kostja esindajad kordagi, et toormaterjal ja liim ei ole õiged. Indufor OY hinnangus on üheselt märgitud, et tehase võimalik võimsus on ainult 40 000m3 aastas ja seda eeldusel, et pikijätkamisliin töötab nii nagu planeeritud. Hüpoteetilise väite, et tootmisel kasutati ebaõiget liimi, esitas kostja esmakordselt alles kohtumenetluses. Tõendamata on, et teise liimi kasutamisel oleks kokkulepitud tootmisvõimsus saavutatud.
21.Tallinna Tehnikaülikooli eksperthinnanguga on tõendatud, et pressiplaatidel puudub vajalik seinapaksus. Samuti tuvastati ekspertiisi käigus, et kasutatud tehnoloogia ei taga ilmeksimatult õlikanali sattumist plaadi keskele või piisavale kaugusele plaadi servast. Asjaolu, et tehniline viga tuvastati veel kahel pistelise kontrolli käigus valitud plaadid, viitab asjaolule, et viga võib olla pressiplaatide valmistamise tehnoloogias või ei ole õiget tehnoloogiat järgitud. Sellest tulenevalt võivad puudustega olla ka ülejäänud plaadid. Milano Tehnikaülikooli poolt läbiviidud ekspertiis ei tõenda vastupidist, kuna on tõendamata, et viimase poolt testitud pressiplaadid pärinesid Eestisse tarnitud pressiplaatidega samast partiist.
22.Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõendite alusel kohus järeldas, et kuivati puudused on tekkinud seadme paigaldamise ja ekspluateerimise käigus ning on kõrvaldatavad. Indufor OY hinnangu kohaselt on kuivatil näha lekkimisjälgi luukide liitekohtade ja keevitusõmbluste kohal, mis viitab asjaolule, et kuivati seinatahvlite struktuur ei ole suutnud vastu pidada temperatuuri varieerumise mõjule ja mõned paneelid on paindunud. Selline pundumine võib tulevikus põhjustada tõsisemaid rikkeid.
23.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja on maksnud seadme töös esinevate puuduste eest hagejale hüvitist 246 875 eurot. See maksti kahju hüvitamiseks, mis tulenes seadme tarnega viivitamisest.
24.Väär on kohtu käsitlus, mille kohaselt tuleb nõutava kahju suurusest arvata maha seadme müügist saadud summa. Asjaolu, et hageja on seadmed võõrandanud, ei tee lepingu rikkumist olematuks. Alusetu rikastumise tõendamise kohustus on kostjal, kes ei ole seda teinud. Tähtsust ei oma, millise hinnaga õnnestus hagejal seadmed võõrandada. Woodfront/Indufor OY arvamuse kohaselt on pressiplaadid väärtusetud. Pikijätkamisliini väärtus vanarauana on 5000 eurot, millele lisandub hüdrauliliste tõstukite väärtus kokku 4000 eurot.
Kostja vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht
26.Kolmas isik toetas apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi, kuid kohtuotsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
28.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja (ostja), Baltic Panel Group OÜ (liisinguvõtja) ja kostja (müüja) sõlminud 14.06.2005 lepingu vineeritehase tootmistehnika müügi ja paigaldamise kohta. Seadmed paigaldati liisinguvõtja vineeritehasesse Rapla maakonnas, Kohilas. Müügilepingu p-s 1.2 kinnitas kostja, et vineeritehas suudab toota toormaterjalist (kask) vähemalt 50 000 m3 lihvitud vineeri aastas vastavalt lepingu lisas A toodud tehnilisele spetsifikatsioonile. 04.07.2007 on lepinguosalised kinnitanud, et müügilepingu alusel tarnitud seadmed on läbinud edukalt lõpliku vastuvõtu katsetuse.
29.Hageja hinnangul on kostja müügilepingut rikkunud, kuna tehase võimsus on alla 50 000 m3 aastas ning see on tingitud puudustest pikijätkamisliini töös. Kolleegium märgib, et vastavalt müügilepingu lisale A3 jagunes tehase tootlus erinevate vineeritahvli suuruste vahel järgmiselt: 30 % - tahvlid suurusega 4 x 8 jalga, 50 % tahvlid suurusega 5 x 10 jalga ja 20 % - tahvlid suurusega 5 x 15 jalga. Seega pidi tehas olema võimeline tootma tahvleid suurusega 5 x 10 jalga 25 000 m3 aastas. Müügilepingu lisa A3 kohaselt kehtib nimitootmisvõimsus tarnitava tehnika kohta siis, kui lõppkasutaja kasutab sobiva kvaliteediga palke ja tema infrastruktuur on sobiv ja töötajad oskustega, mis väldib tehnikaga mitteseotud seisakuaegu. Samuti tuleneb müügilepingu lisast A3, et tehase võimsuse saavutamiseks vajalik tööaeg on 312,5 päeva aastas, 3 vahetust päevas, 8 tundi vahetuses, 7500 tundi aastas.
30.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et puudused pikijätkamisliini töös ei ole tõendatud. Pikijätkamisliini osas tuleb kohtuotsuse põhjendusi muuta. Vineeritehase kohta on andnud hinnangu Indufor OY. Indufor OY 28.03.2008 aruande punktis 2.1.11 on analüüsitud vineeri pikijätkamisliini tööd. Aruande kohaselt on pikijätkamisliin tahvlite, mõõtudega 5 x 10 jalga, tootmise peamine kitsaskoht. Liin võib toota neid umbes 9000 m3 aastas (16 vahetuse korral nädalas). Kui kvaliteediprobleemid on lahendatud (st praaki ei ole) võib tahvlite, mõõtudega 5 x 10 jalga, tootmine saavutada 12 000 m3/aastas piiri. Kui liin töötaks nagu lubatud, oleks tootlikus umbes 22 000 m3 aastas.
31.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RES) § 1 järgi kohaldatakse käesolevat seadust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Vastavalt RES § 32 lg 1 kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Antud juhul ei ole pooled kohaldatavas õiguses kokku leppinud. RES § 33 lg 1 sätestab, et kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. RES § 33 lg 2 kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole
majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Kuna tehase seadmed tuli paigaldada Kohilas asuvas tehases, siis on RES § 33 lg 2 kolmanda lause alusel leping kõige tugevamalt seotud Eestiga, mistõttu kuulub kohaldamisele Eesti õigus.
32.Müügilepingu punktis 4 andis kostja seadmetele garantii, välja arvatud kiiresti kuluvatele osadele (tihendid, lindid, harjad, kaitsmed, terad jms). Hiljem on garantiiperioodi pikendatud 30. juunini 2008 (pikendamise kokkulepe kannab kuupäeva 26.06.2007, kuid puudub vaidlus, et see on allkirjastatud 04.07.2007) (X kd lk 26-29). VÕS § 230 lg 1 (müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestab, et müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. VÕS § 230 lg 3 kohaselt eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused.
33.Ringkonnakohus leiab, et Indufor OY aruandest nähtub, et põhimõtteliselt oli pikijätkamisliin võimeline tootma tahvleid suurusega 5x10 jalga müügilepingus fikseeritud mahus, s.o 25 000 m3/aastas. Nimelt on Indufor OY aruandes märgitud, et kui liin töötaks nagu lubatud, oleks tootlikus vineeri osas umbes 22 000 m3/aastas. Aruandest selgub, et see arvestus on tehtud lähtudes tööajast 16 vahetust nädalas. Eeltoodust järeldub, et 18 vahetuse korral nädalas oleks pikijätkamisliin võimeline tootma tahvelid suurusega 5 x10 jalga umbes 24 750 m3/aastas. Samas ei töötanud pikijätkamisliin nõuetekohaselt. Indufor OY aruandest nähtub, et tegelikkuses pikijätkamisliin sellist tootmisvõimust ei saavutanud, samuti tegi pikijätkamisliin osaliselt praaktoodangut. Pikijätkamisliinil puuduste olemasolu tõendavad ka tunnistaja RM (kes oli liisinguvõtja tehnikadirektor) ütlused, mille kohaselt pikijätkamisliin korralikult ei töötanud, kuigi kostja töötajad seda korduvalt häälestasid.
34.Kuna kostja on andnud pikijätkamisliinile garantii ning hageja on tõendanud pikijätkamisliinil puuduste olemasolu, siis oli kostja kohustus tõendada, et need ei ole tingitud müüdud seadmest, vaid hageja või liisinguvõtja poolsest seadme mittenõuetekohasest kasutamisest. Tunnistaja MG ütluste kohaselt kasutati tehases pika kuivamisajaga liimi, mistõttu on seadme võimsus väiksem. Tunnistaja LC ütluste kohaselt tuleb vineeritahvlite, suurusega 5 x 10 jalga, tootmiseks kasutada kahte spoonilehte pikkusega 1,60 m, kasutati aga spoonilehti pikkusega 1,50 m. Seetõttu tuli juurde võtta kolmas spoonileht ja seda pärast lõigata, et saavutada sobiv vineeritahvli pikkus. See nõuab lisaaega. Samuti tuleb kasutada liimi, mille kuivamisaeg on neli sekundit, tehases kasutati aga liimi, mis kuivas kaheksa sekundit. Tunnistaja MB ütluste kohaselt esines praaktoodangut seetõttu, et puit oli kaua seisnud. Samuti olid spoonilehed liiga lühikesed, mistõttu tuli teha rohkem jätkamiskohti ning see võtab kauem aega. Lisaks ei olnud liim vajaliku kvaliteediga. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlused ei tõenda veenvalt seda, et pikijätkamisliini puudused olid tingitud liisinguvõtjast. Tõendatud ei ole, et kui oleks kasutatud kiirema kuivamisajaga liimi ja spoonilehti pikkusega 1,50 m, siis oleks saavutatud nõuetekohane tootmisvõimsus. Tunnistaja MB ütlus, et puit oli kaua seisnud, on kolleegiumi hinnangul liiga üldsõnaline. Nimetatud ütlusega ei saa lugeda tõendatuks, et kasutatud puit ei olnud kvaliteetne. Aga isegi, kui oleks tõendatud, et kasutati ebakvaliteetset puitu, siis on tõendamata, et kvaliteetse puidu korral ei oleks pikijätkamisliin praaki tootnud.
35.Kostja on väitnud, et Indufor OY testi pinnalt ei saa hinnata pikijätkamisliini tootmisvõimsust, kuna see kestis liiga lühikest aega. Kolleegium on seisukohal, et see väide ei ole põhjendatud. Müügilepingu punkt 1.5, mille kohaselt on käituskatsetuse pikkus 8 tundi, reguleerib käituskatsetuse tingimusi seadmete üleandmiselvastuvõtmisel. See lepingupunkt ei reguleeri olukorda, kus seadmete vastavust müügilepingule hinnatakse hiljem. Indufor OY aruande kohaselt sooritati katse 18.03.2008 kella 10.00 ja 16.45 vahel. Puudub alus väita, et selle ajaga ei saa pikijätkamisliini tööd hinnata.
36.VÕS § 115 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Hageja on 14.04.2008 kirjaga andnud kostjale tähtaja Indufor OY aktis märgitud puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kostja ei kõrvaldanud pikijätkamisliini puudusi, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 2 alusel. Hageja nõuab kostjalt 574 310 eurot, s.o uue pikijätkamisliini maksumust. Sellises summas pakkumise uue pikijätkamisliini ostmiseks on Plytec OY teinud liisinguvõtjale 11.02.2008. Müügilepingu punkti 4.7.3 kohaselt ei saa kahjuhüvitis ületada defektse osa väärtust. Müügilepingu lisa A1 (positsioon 11) kohaselt on pikijätkamisliini lepingujärgne maksumus 568 900 eurot. Seega ei saa kahjuhüvitis ületada seda summat.
37.VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Hageja ei ole pikijätkamisliini väärtust kahjuhüvitise nõudest maha arvanud, kuigi pikijätkamisliin jäi tema omandisse. 20.05.2011 müüs hageja OÜ-le Kohila Vineer Kohilas Jõe tn 21 asuval kinnistul asunud vallasvara (sh vineeritehase tootmisseadmed) 90 000 euro eest (VI kd lk 43 jj, tõlge VII kd lk 24 jj). Pikijätkamisliini hinda ei ole lepingus eraldi välja toodud. Woodfront/Indufor OY on 16.03.2010 andnud hinnangu vineeritehase seadmete väärtuse kohta (V kd lk 166 jj, tõlge VI kd lk 2 jj). Selle kohaselt on vineeritehase seadmete kogumaksumus hinnanguliselt 1 277 000 eurot, sealhulgas pikijätkamisliini maksumus 9000 eurot. Aruandes on märgitud, et seadmete hindamine toimus mittetöötavas tehases ja põhineb ainult välisel ülevaatusel. Pikijätkamisliini puhul on märgitud, et korralikuks hindamiseks tuleb liin käivitada. Ringkonnakohus leiab, et kummagi tõendiga ei saa adekvaatselt tõendada pikijätkamisliini väärtust. Woodfront/Indufor OY hinnangus on märgitud, et korralikuks hindamiseks tuleb pikijätkamisliin käivitada, mida aga antud juhul ei tehtud. 20.05.2011 lepingu punktist 2.1.13 selgub, et vineeritehase seadmeid ei ole kasutatud alates 2008 maikuust. Seega oli pikijätkamisliin Woodfront/Indufor OY aruande koostamise ajaks seisnud peaaegu kaks aastat ja 20.05.2011 lepingu sõlmimise ajaks kolm aastat. Tehase seismisest tulenevat seadmete väärtuse vähenemise riski ei pea kolleegiumi hinnangul kandma kostja. Tsiviilasja materjalidest selgub, et pooled on pidanud kompromissi läbirääkimisi, mille käigus nõustus kostja pikijätkamisliini tagasi võtma ning hüvitama hagejale pikijätkamisliini maksumuse 568 900 eurot (X kd lk 50-53). See kinnitab, et pikijätkamisliin ei olnud väärtusetu. Lisaks oli pikijätkamisliin vähekasutatud. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kolleegiumi hinnangul ei saa antud juhul kahju täpset suurust kindlaks teha, kuna hagejale jäänud pikijätkamisliini väärtust ei saa täpselt tuvastada. Arvestades seda, et pikijätkamisliin oli vähekasutatud ning, et seadme puuduste põhjuseks olid eelkõige seadistusprobleemid, mis on põhimõtteliselt kõrvaldatavad, siis loeb kohus VÕS § 127 lg 6 alusel hagejale jäänud pikijätkamisliini väärtuseks 368 900 eurot ja hagejale tekitatud kahju suuruseks 200 000 eurot (568 900 – 368 900).
38.Pooled on 04.07.2007 allkirjastanud kokkuleppe (allkirjastamise kuupäeva osas puudub pooltel vaidlus, kokkuleppe kuupäevaks on märgitud 26.06.2007), mille punktis 7 on sätestatud, et kuna liisinguvõtja on lõpliku vastuvõtu protokollile alla kirjutanud, hüvitab hageja kolme päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi allkirjastamist kostjale eranditeta 20-protsendilise ettemaksugarantii (1 975 000 eurot), miinus 246 875 eurot. Hageja maksab liisinguvõtjale kostja eest hüvituseks 246 875 eurot. Lisaks leppisid lepinguosalised kokku, et müügilepingu punkti 1.5 viimane lõik on kehtetu (X kd lk 26-29). Hageja on seisukohal, et 246 875 eurot on kahjuhüvitis, mida kostja tasus seadmete tarnega viivitamise eest. Ringkonnakohus hageja väitega ei nõustu. Müügilepingu punkti 1.5 viimane lõik sätestas, et käivitustulemus loetakse positiivseks, kui selle kohta ei esitata kolmekümne päeva jooksul pärast seadmete lõpliku vastuvõtmise katsetuse viimast päeva mingeid kirjalikke vastuväiteid. Kõikide pärast seadmete positiivset käivitamist ilmnenud tehniliste probleemidega tegeletakse garantii korras. 04.07.2007 sõlmiti ka protokoll, milles sedastati, et tarnitud seadmed on läbinud edukalt lõpliku vastuvõtu katsetuse. Seega loobus hageja nimetatud summa eest käivitustulemustele vastuväidete esitamise õigusest. Arvestades, et võimalikud vastuväited said käsitleda puudusi seadmete töös, siis on see summa tasutud seadmetel esinevate võimalike puuduste hüvitamiseks. Kuna puuduvad tõendid, et nimetatud summat oleks kasutatud mingite muude puuduste kõrvaldamiseks, siis on 246 875 euroga hageja kahjunõue, s.o 200 000 eurot, kaetud. Seega puudub alus kostjalt 200 000 euro väljamõistmiseks.
39.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 25 pressiplaati vastasid müügilepingu tingimustele. Küll aga tuleb pressiplaatide osas kohtuotsuse motiive täiendada. Pooled ei vaidle selle üle, et tehase seadmete hulgas müüs kostja hagejale 26 pressiplaati. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et ühel pressiplaadil (pressiplaat nr 24) avastati õlileke ja kostja asendas selle uue pressiplaadiga. Hageja on seisukohal, et ka ülejäänud 25 pressiplaati ei vasta nõuetele. Hageja esitatud Tallinna Tehnikaülikooli 26.06.2008 arvamuse kohaselt oli pressiplaadi nr 24 pinnale tekkinud auk tingitud sellest, et plaadi valmistamisel äranihkunud kärnide tulemusena on õliavade teljed nihkunud ja plaadi seinapaksus on nendes kohtades väike (1,6 mm kuni 1,7 mm). Ka kahe teise plaadi seinapaksuse mõõtmistulemused (1,5 mm kuni 3,0 mm) viitavad sellele, et ka teistel plaatidel on plaadiga nr 24 sarnased defektid ja uute aukude tekkimine on tõenäoline (II kd lk 11-12). Kostja on esitanud Milano Tehnikaülikooli poolt 18.05.2011 koostatud lekketesti aruande, milles nähtuvalt tehti lekketest kaheksale pressiplaadile ning kõik plaadid läbisid testid ning õli lekkimist ei tuvastatud (IV kd lk 170-199). Kostja seadusliku esindaja GL seletuse kohaselt olid Milano Tehnikaülikooli poolt testitud pressiplaadid ja Eestisse müüdud pressiplaadid samast partiist. Ringkonnakohtul puudub alus GL seletuses kahelda. GL seletust kinnitavad ka kostja seadusliku esindaja CB seletus ja tunnistaja LC ütlused, mille kohaselt asuvad samast partiist 14 plaati kostja tehases.
40.Kolleegium on seisukohal, et Tallinna Tehnikaülikooli 26.06.2008 arvamus ei tõenda seda, et ülejäänud 25 pressiplaati ei vasta lepingu tingimustele. Arvamuses sisalduv järeldus, et ka ülejäänud 25. pressiplaadi seinapaksus on väike, ei ole piisavalt veenev. Tunnistaja LC ütluste kohaselt ostis kostja pressi koos plaatidega PLYSOROL EUROPE SAS-ilt ning tegi selle hageja jaoks ümber. PLYSOROL EUROPE SAS-i 17.11.2009 kinnituse kohaselt töötas see press nende tehases katkematult üle 20. aasta ilma eriliste probleemideta (tõlge IV kd lk 136). Ka liisinguvõtja enda tehases ei ole teiste pressiplaatidega (sh Tallinna Tehnikaülikooli poolt testitud kahe teise pressiplaadiga) probleeme olnud. Milano Tehnikaülikooli poolt läbiviidud testides pressiplaatidel õlilekkeid ei tuvastatud. Seega on nii praktikaga kui teaduskatsega
tõendatud, et pressiplaadid on piisava seinapaksusega ning pressiplaadil nr 24 esinenud defekti saab käsitleda ühekordse juhtumina.
41.Müügilepingu rikkumist ei tõenda ka Woodfront/Indufor OY 16.03.2010 hinnang tehase seadmete väärtuse kohta, mille kohaselt on pressiplaadid roostetanud (V kd lk 166 jj, tõlge VI kd lk 2 jj). See hinnang on tehtud mittetöötava tehase kohta ligi kaks aastat pärast liisinguvõtja pankrotistumist. Puuduvad andmed, millistes tingimustes pressiplaate hoiti. Eelmärgitud aruande pinnalt ei saa teha järeldust, et kostja on müügilepingut rikkunud.
42.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et isegi kui ülejäänud 25 pressiplaati oleksid olnud puudustega, ei saaks hageja nõuda kahju hüvitamist, kuna hageja ei ole andnud kostjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega VÕS § 114 alusel. Hageja ei ole nõudnud kostjalt ülejäänud 25. pressiplaadi asendamist teiste pressiplaatidega. VÕS § 115 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka seetõttu hageja kahjunõue pressiplaatide osas põhjendatud.
43.Kuivati puudustega seonduvalt tuleb muuta maakohtu põhjendusi. Indufor OY 28.03.2008 arvamuse punkti 2.1.3 kohaselt on kuivatil näha lekkimisjälgi luukide liitekohtade ja keevitusõmbluste kohal. Kuivati seinatahvlite struktuur ei ole suutnud vastu pidada temperatuuri varieerumise mõjule ja mõned paneelid on paindunud. Selline pundumine võib põhjustada tulevikus tõsisemaid rikkeid. Määrdunud laigud ja mustad triibud välispinnal viitavad kuuma õhu väljapääsemisele. Leke muudab halvemaks tehase õhu kvaliteedi ja mõjutab kuivati energiatarbimist ja jõudlust. Lisaks sellele võib suureneda tuleoht. Kolleegium leiab, et Indufor OY arvamusega on tõendatud, et kuivatil esineb kolme liiki puudusi – luukide ühenduskohad ja keevitusõmblused lasevad läbi ning seinatahvlite struktuur ei ole pidanud vastu temperatuuri varieerumise mõjule. 14.06.2005 müügilepingu punktis 4 on lepitud kokku garantiis. Punkti 4.3 kohaselt ei vastuta kostja kiiresti kuluvate osade (tihendid, lindid, harjad, kaitsmed, terad jms) tavapärasest kulumisest tingitud defektide või rikete eest. Seega ei vastuta kostja garantii korras luukide ühenduskohtade tihendite puuduste eest. Selle kohta, et ühenduskohtade tihendid oleksid olnud puudustega juba asja üleandmisel, ei ole tõendeid esitatud. Küll aga vastutab kostja garantii korras keevitusõmbluste ja seinatahvlite puuduste eest. Kuivatil olevatele puudustele on liisinguvõtja juhtinud kostja tähelepanu 13.03.2008 e-kirjas ja palunud garantiiremondi tegemist (III kd lk 69). Kostja ei ole puudusi kõrvaldanud, mistõttu on hagejal õigus VÕS § 115 lg 2 alusel nõuda kahju hüvitamist. Hageja ei ole aga tõendanud kahju suurust. Selle kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. 08.12.2014 istungil selgitas hageja esindaja, et kahju suurus (s.o 6391,16 eurot) on liisinguvõtja tehnikadirektori hinnang. Tehnikadirektori hinnang ei saa kolleegiumi arvates tõendada kahju suurust. VÕS § 127 lg 6 sätestab küll, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Seda normi käesoleval juhul aga kohaldada ei saa, kuna kahju suurus on kindlaks tehtav. Hageja ei ole lihtsalt esitanud kahju suuruse kohta tõendeid. Kolleegium lisab, et isegi kui kahjunõue summas 6391,16 eurot oleks tõendatud, oleks see kaetud 04.07.2007 allkirjastatud kokkuleppe alusel kostja makstud kahjuhüvitisega summas 246 875 eurot. Seega ei kuulu ka kuivati puuduste osas hageja kahjunõue rahuldamisele.
44.Kostja esitas 08.12.2014 toimunud istungi protokolli parandamise taotluse. Hageja vaidles taotlusele vastu. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et protokollis tuleb kostja esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsiku lause: „Tahvlite 5x10 jalga tootmisvõimsus on 50 %.“ asendada
järgmise lausega: „Tahvlite suurusega 5x10 jalga osakaal tootmisvõimsusest on 50 %.“. Ülejäänud osas on protokolli parandamise taotlus põhjendamatu. Protokoll ei ole stenogramm. Menetluskulude jaotus
45.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, apellatsiooniastmes kantud menetluskulud hageja kanda.
46.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.