Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-15-5816

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD

29.07.2003. a sõlmisid KÜ Järveküla tee 58 (hageja) ning AS Kohtla-Järve Soojus (VKG Soojus AS õiguseellane) soojusenergia ostu-müügi lepingu nr 801003287, mille alusel müüb kostja hagejale soojusenergiat. Lepingu Lisa 1 punktis 2.7 on sätestatud, et müüja kohustub teatama massiteabevahendite kaudu soojusenergia hindande muutumisest vastavalt seaduses ettenähtud tähtaegadele ja korrale. Lepingu Lisa 1 punkt 4.13 sätestab soojuskulu arvestuse ja selle eest arveldamine: soojusenergia tariifide seaduses ettenähtud korras muutmise korral ning sellest samas seaduses ettenähtud korras etteteatamisel toimub arveldamine uute tariifide järgi nende jõustumise hetkest lepingusse vastavat muudatust tegemata. 21.12.2012. a kooskõlastas Konkurentsiamet kostja taotluse alusel Ahtme - Jõhvi ja Kohtla – Järve Järve ühendatud võrgupiirkonnale hinnavalemi ning selle alusel arvutatud soojuse piirhinna 55,52 eurot mega-vatt tunni kohta. 21.12.2012. a avaldas kostja oma kodulehel teate soojuse piirhinna muutmisest. Teates märkis kostja, et uueks piirhinnaks on 55,52 eurot /MWh, millele lisandub käibemaks (http://www.vkgsoo-jus.ee/est/uudised/93/teade-konkurentsiamet-kooskolastas-kohtla-jarvejohvi-ahtme-vorgupiirkonnas-).

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 27.08.2003 AS-i Kohtla-Järve Soojus (kehtiva ärinimega VKG Soojus AS) ja korteriühistu Järveküla tee 58 vahel soojusenergia ostu-müügileping nr 801003287. Vastavalt lepingu Lisa 1 p. 2.7 kohustus VKG Soojus AS teatama massiteabevahendite kaudu soojusenergia hindade muutumisest vastavalt seaduses ettenähtud

2-15-5816 tähtaegadele ja korrale. Alates lepingu sõlmimisest kuni 2012 detsembrini teatas kostja massiteabevahendite kaudu, sh ajalehes “Põhjarannik” soojusenergia hindade muutumisest. Kostja kohaldas alates 21.01.2013 uut tariifi (55, 52 eurot/MWh). Kuna kostja teatas 21.12.2012 uuest tariifist ainult enda kodulehe kaudu, ei ole tegemist nõuetekohase teavitamisega. Kostja avalikustas uue piirhinna (55,22 eurot/MWh) nõuetekohaselt massiteabevahendi kaudu (ajalehes “Põhjarannik”) alles 30.04.2013. Sellest tulenevalt oli kostjal õigus esitada arveid uue hinnaga alates 01.06.2013. Kuna kostja rikkus oma kohustusi ja ei teavitanud soojusenergia hindade muutumisest vastavalt lepingu Lisa 1 punktile 2.7 ja KKüTS § 8 lg 4, peab kostja tegema ümberarvestuse ja tagastama hagejale enammakstud tasu soojusenergia eest, kuna hagejal on õigus tasuda vana tariifi alusel kuni massiteabevahendite kaudu avalikustamise päevani, millele lisandub KKütS § 8 lg 4 sätestatud tähtaeg 30 päeva. Hageja palub kostjalt välja mõista ajavahemikus 21.01.2013 kuni 31.05.2013 enammakstud summa 4255,14 eurot.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnista. Lepingu Lisa 1 punkti 4.13 kohaselt toimub soojusenergia tariifide seaduses ettenähtud korras muutmise korral arveldamine uute tariifide järgi nende jõustumise hetkest vastavat muudatust lepingusse tegemata. Konkurentsiamet kooskõlastas 21.12.2012 uue soojuse piirhinna (55, 52 €/MWh, lisandub käibemaks) ja kostja avaldas 21.12.2012 oma kodulehel teate soojuse piirhinna muutmisest. Lisaks saatis kostja 07.01.2013 hagejale teate uue piirhinna kehtima hakkamise kohta alates 21.01.2013. Hageja sai nimetatud teate kätte ja kinnitas seda oma 28.01.2013 vastuskirjas. Soojuse piirhinna muutmise kohustuslikud tingimused on reguleeritud KKütS-ga, mitte aga hagejaga sõlmitud lepinguga. Soojusenergia hinna määramine on allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile (täpsemalt KKütS §-d 8 ja 9) ning avaliku võimu kontrollile. Müüdava soojuse piirhinna suurus, selle muutmine ja uue hinna kehtima hakkamine ei sõltu konkreetse tarbijaga sõlmitud soojuse ostu-müügilepingus kokkulepitust, vaid seaduse imperatiivsetest sätetest. Kostja on vaidlusaluse piirhinna muutmisel järginud kõiki seaduse nõudeid. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud selles, kus peab kostja uuest piirhinnast teavitama. Lepingu Lisa 1 punktides 2.7 ja 4.13 on kokku lepitud vaid selles, et avalikustamine peab toimuma vastavalt seadusele. Üheski KKütS § 8 lg-s 4 redaktsioonis ei ole seadus sätestanud, et piirhinna muudatustest tuleb teavitada mitme massiteabevahendi, ega ka kohaliku paberkandjal avaldatava ajalehe kaudu. Seaduses ei ole täpsustatud viisi, kuidas avalikustamine peab toimuma ning seega on avalikustamise viis soojusettevõtja valiku küsimus. Seadusandja on ühemõtteliselt pidanud kohaseks viisiks kodulehel avalikustamist ning ka otseteatena teavitamist. Kostja on täitnud mõlemad eeltoodud tingimused – avaldanud teate üks kuu enne uute hindade kehtima hakkamist kodulehel ning teavitanud hagejat ka otseteatena e-kirja teel. Lisaks eelnevale juhib kostja tähelepanu sellele, et 08.03.2013. a kirjas on hageja asunud seisukohale, et kostja oleks pidanud uue piirhinna avaldama lisaks ajalehele Põhjarannik ka Ametlikes Teadannetes. Sellist kohustust kostjal ei ole. Kostja juhib siiski tähelepanu sellele, et Ametlikud Teadaanded on veebiväljaanne ning ei ole paberil kättesaadav. Seega kinnitab hageja oma varasemate avaldustega, et piirhinna muudatuse teate avaldamine internetis on kohane avalikustamise viis. Vastupidiselt hageja seisukohale ei kehti poolte vahelises lepingulises suhtes hinnamuudatuste avalikustamise kohta tava. Hinnamuudatuse regulatsioon tuleneb imperatiivsest KKütS-st, mis ei ole poolte vahelise õigussuhte reguleerimise objekt, seega ei saa pooled kujundada selle küsimuse osas ka seadusest erinevat tava. Isegi kui KKütS-s ei oleks imperatiivne, siis

2-15-5816 vastavalt VÕS § 25 lg-le 1 on pooled kohustatud järgima tava, mille järgimises nad on kokku leppinud. Hageja ning kostja ei ole kokku leppinud, et kostja avalikustab soojuse piirhinna muudatused ajalehes Põhjarannik. Seega, isegi kui kostja on hinnamuudatuse teateid avaldanud ka ajalehes, ei tähenda, et kostja ei tohi edaspidi teateid avaldada vaid oma kodulehel. Tava ei saa olla kõrgemal seaduse regulatsioonist. Kostja interneti koduleht on vaieldamatult massiteabevahend. Hageja sai kostja valitud massiteabevahendi – kodulehe – kaudu vaidlusaluse piirhinna avalikustamisest teada ning puudub mistahes hageja õiguste riive. Hageja on pahauskne, sest hageja on ise kinnitanud, et jälgis kostja kodulehte ning sai enne uue piirhinna kehtima hakkamist kätte kostja personaalse teate hinna muutumise kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

ASJA EDASINE KÄIK

22.02.2016 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 15. märtsini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.03.2016 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu. Kostja esindaja esitas 15.03.2016 hageja menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 1276 eurot (käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja esindaja esitas 15.03.2016 kostja menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 600 eurot, sh riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 250 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esindaja esitas 16.03.2016 seisukoha hageja menetluskulude nimekirja osas. Hageja esindaja esitas 22.03.2016 seisukoha kostja menetluskulude nimekirja osas, leides, et kostja õigusabikulud on põhjendatud 3,5 tunni ehk 385 euro (käibemaksuta) osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle: 

Poolte vahel kehtib 29.07.2003 sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping.



Kostja on alates 2003-2012 detsembrini teatanud massiteabevahendite kaudu, sh. ajalehes “Põhjarannik” soojuse hindade muutumisest.



Kostja avaldas 21.12.2012 oma kodulehel teate soojuse hinna muutmisest.



Kostja edastas 07.01.2013 hagejale e-posti teel teate uue piirhinna kehtima hakkamise kohta alates 21.01.2013 ja hageja sai teate kätte.



Kostja avalikustas uue soojuse hinna kohalikus ajalehes “Põhjarannik” 30.04.2013.

Hageja leiab, et kostja rikkus oma kohustusi ja ei teavitanud soojusenergia hindade muutumisest vastavalt lepingu Lisa 1 punktile 2.7 ja KKüTS § 8 lg 4, ning peab tegema ümberarvestuse ja tagastama hagejale enammakstud tasu soojusenergia eest. Kostja leiab, et on vaidlusaluse piirhinna muutmisel järginud kõiki seaduse nõudeid, avaldanud teate üks kuu enne uute hindade kehtima hakkamist kodulehel ning teavitanud hagejat ka otseteatena e-kirja teel.

2-15-5816 Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja (müüja) teavitamiskohustus tuleneb lepingust ja tegemist on lepingu rikkumisega. Kohus nõustub kostja väitega, et tegemist ei ole lepingulise kohustusega ning lepingu punktides s 2.7 ja 4.13 on kokku lepitud ainult selles, et avalikustamine peab toimuma vastavalt seadusele, st. lepingus on otsene viide seadusele. Lepingu punkti 2.7 täiendab ja konkretiseerib KKütS § 8 lg 4. Poolte vahelise lepingu punktist 2.7 ei nähtu, et see mingil määral seaduses sätestatust erineks, sh. täpsustaks seal sätestatut. Kuna hageja on ekslikult leidnud, et tegemist on kostja lepingust tuleneva kohustusega, on hageja eksinud ka vaidluse sisu määratlusel (kas kostja on täitnud lepingu punktis 2.7 sätestatud kohustust). KKütS § 8 lg 4 kohaselt peab soojusettevõtja avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et KKütS § 8 lg-s 4 ei ole sätestatud nõuet, et piirhinna muudatustest tuleb teavitada korraga mitme massiteabevahendi, sh. kohaliku paberväljaandes ajalehe kaudu ja igat tarbijat eraldi. Eeltoodu ei tulene ka asjas viidatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast. Muuhulgas on seletuskirjas öeldud, et avalikustamine kohalikus ajalehes, oma kodulehel või tarbija otseteavitamine on märksa efektiivsem ning hinna avalikustamise tee jääb müüja otsustada. Seletuskirjast ei tulene ka nõuet, et müüja peab hinnamuutuse avalikustama korraga mitme massiteabevahendi kaudu. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja (müüja) on avaldanud 21.12.2012 oma kodulehel teate soojuse hinna muutmisest ning saatnud hagejale lisaks e-posti teel 07.01.2013 samasisulise teate, mille hageja on kätte saanud. Kuna kostja on hinnamuutuse avalikustanud oma kodulehel, on hinnamuutuse avalikustamine toimunud KKütS § 8 lg 4 nõuetele vastavalt. Seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kostja on eelnevalt pika aja jooksul ostjaid hinnamuutustest teavitanud ajalehe “Põhjarannik” paberväljaandes ja lisaks peale oma kodulehel avaldamist teate avaldanud samas ajalehes. Tava ei muuda seadust (TsÜS § 2 lg 2). Järeldada ei saa ka seda, et kostja on pidanud sellist avalikustamise viisi enda jaoks õiguslikult siduvaks. Kohtu hinnangul ei saa seadusest tulenev nõuetele vastav avalikustamine müüja kodulehel olla vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Ekslik on hageja arusaam, et teabe avaldamine kostja veebilehel internetis ei taga teabe võimalikult kiiret jõudmist igaüheni. Kohus on vastupidisel seisukohal ja leiab, et interneti vahendusel leviv teave jõuab tarbijaskonnani kõige kiiremini, võrreldes teiste massiteabevahenditega. Ka eelpool viidatud seletuskirjas on selgitatud, et avalikustamine kodulehel või tarbija otseteavitamine on märksa efektiivsem. KKütS § 8 lõikes 4 eesmärk on võimaldada tarbijal võtta kasutusele meetmeid, et õigeaegselt oma kaugküttekasutust muuta selliselt, et see vastaks hinnamuutusele. Kohus märgib, et olenemata sellise kohustuse puudumisest, võinuks kostja lähtudes hea usu põhimõttest tarbijaid eelnevalt teavitada avalikustamise viisi muutusest, kuid selline tegemata jätmine ei muuda asjaolu, et kostja on soojuse piirhinna avalikustanud nõuetekohaselt ja ostjatel, sh hagejal on olnud võimalus teabega tutvuda. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et hageja poolt esitatud tõendid ja põhjendatused ei anna alust hagi rahuldamiseks. Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

2-15-5816 TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. Kostja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas koosnevad Advokaadibüroo LINKLaw OÜ õigusabiteenuse arvetest 1505109 ja 1603130. Kostja palub välja mõista hagejalt lepingulise esindaja kulu kokku 1276 eurot (käibemaksuta) (11,6 tundi*110). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta).. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindaja esitas 22.03.2016 kohtule vastuväite kostja menetluskulude osas ning leidis, et kostja põhjendatud menetluskulu moodustab 385 eurot (so 3,5 tundi). Hageja leiab, et ei ole põhjendatud taotlusele, telefonivestlusele ja vastuse koostamisele kulunud ajakulu 6,0 tundi, põhjendatud ajakuluks on hageja arvamusel 2 tundi. Samuti ei pea hageja põhjendatuks kostja vastuse täiendamisele ja lisade koostamisele, kostja vastuse ülevaatamisele ja täiendamisele kulunud aega 3,6 tundi, antud toiminguteks on piisav ajakulu 1 tund. Hageja ei pea põhjendatuks täiendavate seisukohtade esitamise vajaduse kaardistamisele ja menetluskulude kohtule esitamisele kulunud aega 2 tundi, antud toiminguteks on piisav ajakulu 0,5 tundi. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Antud ajakulu alla kuulub ka dokumentide allkirjastamine ja/või kohtule/kliendile edastamine/saatmine. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et konsultatsioonid ja muud tegevused (kirjavahetus kliendiga, kooskõlastamised, telefonikõned, dokumentide kohtule edastamised, jne), mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Antud toimingud võivad olla küll kliendi poolt tasustatavad, kuid kohus leiab, et põhjendamatute kulude väljamõistmine vastaspoolelt on ebaeetiline ja ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Lähtudes asjaolust, et kuna käesolevas menetluses ei olnud tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama nõudega, menetlus toimus kirjalikus menetluses, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 11,6 tundi on põhjendatud osaliselt. Kostja on esitanud kohtule 1 sisulise dokumendi - vastuse (kogumahuga 8 lk, sisuline maht moodustab 7 lk). Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt kostja esindaja poolt kohtule esitatud arveid ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel:

2-15-5816 vastuse koostamisele ja muudele nimetatud kuupäevadel tehtud toimingutele, so taotluse esitamine, telefonikõne; kui 12.05.2015 teostatud toimingutele, so vastuse täiendamine, ülevaatamine, lisade koostamine) kulunud ajakuluks 6,0 tundi (vastuse sisuline pikkus 7 lk, vastuse koostamine hõlmab kõiki muid nendel kuupäevadel märgitud toiminguid). Kohus ei leia, et vastuse täiendamine, ülevaatamine, samuti dokumentide (lisade) lisamine vastusele nõuab eraldi tasustamist, kuna vastuse täiendamine, ülevaatamine, kuulub vastuse koostamise alla; vastuväiteid tõendavad dokumendid on aga vastuse loomulikuks osaks (kuna pool peab enda väiteid tõendama). Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud dokumendi (vastuse) koostamisele ja sellega seotud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 6,0 tundi, maksumusega 660 eurot (ilma käibemaksuta). Telefonikõnede ja muude e-posti kaudu paarilauseliste taotluste esitamise osas on kohus oma arvamuse eelnevalt väljendanud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.