Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hageja nõue ja asjaolud

korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta jätab täitmata üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks (vt ka nt Riigikohtu 11.05.2005 otsus nr 3-2-1-38-05, p 18; 12.03.2014 määrus nr 3-2-1-185-13, p 11). Riigikohtu nr 3-2-1-61-14 otsuse kohaselt saab nõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1. Hageja ei tõendanud kohustuse rikkumist kostja poolt. Tallinna Ringkonnakohus märkis 27.01.2015 otsuses nr 2-13-4018, et korteriühistul ei lasu kaasomandi eseme osas nö riskivastutust, st korteriühistu ei vastuta igal juhul kaasomandist tulenenud mõjutuste tõttu tekkinud kahju eest. Korteriühistu saab vastutada kaasomandist tulenenud mõjutusest põhjustatud kahju eest üksnes juhul, kui kahju tekkis korteriühistu poolse kohustuse rikkumise tagajärjel. Hageja väide, et kostjal oli seadusest tulenev kohustus regulaarselt teha hooldustöid elamu kanalisatsioonitorustiku läbilaskevõime tagamiseks, ei olnud kostja vastutuse aluseks piisav. Hageja ei tõendanud ummistuse tekkimise täpset põhjust ega seda, et torustik oleks olnud amortiseerunud, purunenud või tehniliselt kuidagi valesti ehitatud või ümberehitatud. Kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei võimaldanud kahju tekkimise põhjust üheselt määratleda. Hageja ei tõendanud, et ummistuse tekkimise põhjustas kostja poolt elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks üldkoosoleku otsuse täitmata jätmine (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-38-05, p 18; 3-2-1-185-13, p 11). Kuna puudus kostja rikkumine, puudus põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Vastutuse tekkimise eeldused olid täitmata ja hagi jäi rahuldamata. Apellatsioonkaebus

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 1297 eurot 50 senti, kahju suuruse kindlaks tegemise kulu 69 eurot, võla sissenõudmise kulu 25 eurot, viivise 35 eurot 60 senti ning viivis kogu kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.