Jätta AS Nordea Finance Estonia menetluskulud ringkonnakohtus KP`i kanda ja KP ́i menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.11.2012 esitas AS Nordea Finance Estonia (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse KP`i (kostja) vastu võlgnevuse summas 6000 eurot (millest põhivõlg summas 5400,57 eurot ja viivised summas 599,43 eurot) nõudes, hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, Evaage OÜ ja müüja Autolink OÜ 23.11.2006 liisingulepingu nr 20065460, mille esemeks oli sõiduauto BMW 730D.
3.23.11.2006 sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt Evaage OÜ-ga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses.
4.Liisingulepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja omandama Evaage OÜ huvides ja soovil sõiduauto ning andma selle liisinglepingu perioodiks Evaage OÜ valdusesse ja kasutusse. Liisinguvõtja peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine.
5.Hageja ütles 04.02.2010 liisingulepingu üles, sest liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata. Kuna Evaage OÜ on 04.10.2011 äriregistrist kustutatud, esitas hageja nõude käendaja kostja vastu.
6.Hagi esitamise aja seisuga oli kostja lepingumaksete võlgnevus 2931,28 eurot, mis koosnes: põhimaksetest 1523,19 eurot kindlustusmaksetest 560,97 eurot, kohtuväliselt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kuludest (Intrum Justitia AS teenustasu) 69,02 eurot, lepingu ülesütlemise tasust 383,47 eurot, intressidest 189,88 eurot ja viivistest seisuga 03.02.2010 summas 204,75 eurot.
7.Sõiduauto tagastati hagejale (esindaja Credit Expert OÜ) 12.02.2010 vastavalt vara vastuvõtuaktile nr 72TLN-N. Hageja suunas tagastatud sõiduki United Motors OÜ-sse tehnilisse kontrolli ja müügiks ettevalmistusse.
8.Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli sõiduauto lepingujärgne jääkmaksumus 12758,16 eurot käibemaksuta. 15.02.2010 toimunud sõiduki tehnilise kontrolli käigus tuvastati sellel rida tehnilisi puudusi. Sõidukil esinenud puuduste tõttu õnnestus see reaalselt müüa 16.03.20101 hinnaga 11184,54 eurot (käibemaksuta) (sõiduki müügiarve nr 50015699), mis on 8,7% vähem, kui esialgne müügihind 12 249,73 eurot.
9.Liisinglepingu üldtingimuste p 9.6 kohaselt, kui lepingu ülesütlemise ja sõiduki võõrandamise korral müügist saadud hind on väiksem kui lepingujärgse võlgnevuse, põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja sõiduki jääkväärtuse summa, kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe viie päeva jooksul alates nõude esitamisest.
10.Käesoleval juhul sõiduki võõrandamisest saadud raha ei katnud hageja poolt sõiduauto omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk sõiduki lepingujärgset jääkmaksumust (12758,16 eurot käibemaksuta), siis sai hageja tagastatud sõiduki võõrandamisel kahju 1573,62 eurot (12758,16 –11184,54=1573,62).
11.Seoses liisingulepingu ülesütlemisega, sõiduki valduse taastamisega ning sõiduki müügiga, on hagejal tekkinud tagastamiskulud 159,78 eurot (Credit Expert OÜ arve 01607) ja müügikulud 735,89 eurot (United Motors OÜ arve 1308424: sõiduki tehniline kontroll, pesu ja müügi vahendustasu). United Motors AS arve nr 1308424 alusel vahendustasu maksmine oli põhjendatud, kuna sõiduk müüdi Valgevenesse.
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396
12.Liisingulepingust nr 20065460 tulenev kostja võlgnevus hageja ees kokku on 5400,57 eurot: tasumata lepingumaksed 2931,28 eurot, müügikahjum 1573,62 eurot, tagastamiskulud 159,78 eurot, müügikulud 735,89 eurot.
13.Hageja saatis 27.04.2010 nii Evaage OÜ-le kui kostjale kirja võlga tasumise nõudes, kuid kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasuma hakanud. Evaage OÜ oli varatu äriühing ning pankrotimenetlus oleks lõppenud raugemisega.
14.Käendaja vastutab võlausaldaja ees enne käenduse lõppemist tekkinud kohustuste eest sõltumata selles, millal võlausaldaja kohtusse pöördub. Käendaja ei saa teadmatusele tugineda, kuivõrd lisaks käendajaks olemisele, oli kostja ka põhivõlgnik Evaage OÜ ainuomanik ja juhataja. Teated käendajale on kätte toimetatud käenduslepingu p 7 alusel. Hageja on saatnud nii käendajale kui põhivõlgniku seadusjärgsele esindajale (kokkulangevad isikud) nõude kirja 27.04.2010.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus 5400,47 eurot ning lisaks välja viivis alates 05.05.2010 (nõudekirjas antud tasumise tähtaja järgnev päev) kuni hagi esitamise hetkeni määras 0,25% päevas. Hagi esitamise hetkeks (01.11.2012) on sissenõutavaks muutunud viivis 6159,67 eurot. Hageja vähendab viivist 599,43 euroni.
16.Kindlustusmakseid on nõudes arvestatud enne lepingu lõppemist. Ülesütlemise tasu on käsitatav leppetrahvina, see katab kulud, mis on seotud lepingu ülesütlemisega. Müügikuluks on vastavalt hinnakirjale kulud, teenustasu, väärtuse langusega seotud kulud ja OÜ Credit Expert kaasamisega seotud kulu. Kostja vastuväited
17.Kostja vaidles esitatud kajas ja vastuses hagiavaldusele vastu ning palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, nõuda hagejalt välja: hageja ja United Motors AS koostööd reguleerivad kokkulepped, mille alusel United Motors AS vahendas liisitud sõidukite müüki 2010.aastal ning sõiduki BMW 730D müüki; kõik sõiduki BMW 730D tehnilised andmed, sealhulgas kogu lisavarustuse loetelu ning andmed auto tehnilise seisukorra kohta selle tagastamisel 12.02.2010; nõuda Sanoma Baltics AS-ilt andmed sõidukile BMW 730D sarnaste sõidukite (arvestades selle lisavarustust) väärtuse ja hindade kohta 2010 märtsis.
18.Harju Maakohtu registriosakond on 08.09.2010 avaldanud Ametlikes Teadaannetes teate põhivõlgniku Evaage OÜ sundlõpetamise kohta, kohustades võlausaldajatel likvideerimismenetluse alustamiseks teatama kõigist oma nõuetest 6 kuu jooksul. Evaage OÜ on äriregistri andmetel registrist kustutatud 04.10.2011. Evaage OÜ ei olnud varatu ja enne registrist kustutamist oli äriühingul vara, mille väärtus ületas oluliselt hageja nõudeid. Hageja oleks pidanud teatama oma nõudest põhivõlgniku vastu, mille tulemusena oleks alustatud likvideerimis- ja pankrotimenetlust ning hageja oleks pidanud esitama nõude pankrotimenetluses. Kostja leiab, et kui hageja oleks selliselt käitunud, ei oleks käendajal ilmselt käesolevat kohustust tekkinud. Sellest tulenevalt loeb kostja talle tekkinud kahjuks, mis tekkis seoses hageja poolt nõude esitamata jätmisega põhivõlgnikule, kogu haginõude summa.
19.Kostja arvates ei saa hageja antud juhul tugineda käenduslepingu nr 20065460 punkti 8 sätetele. VÕS § 142 lg 6 sätestab käendaja kahjuks VÕS 8.peatükis sätestatust kõrvale kalduva kokkuleppe tühisuse. Lisaks sellele lõppes käendusleping hiljemalt 23.11.2011, mistõttu selle punkt 8 ei kehtinud enam hagi esitamise ajal.
20.Hageja tegevus liisitud sõiduki müümisel põhjendamatult madala hinnaga (11184,54 eurot) oma lepingupartnerile United Motors AS-ile, kes ka vahendab sama sõiduki müüki, on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt hagiavaldusele lisatud United Motors AS arvetele nr 50015699 ja 1308424 vahendas United Motors AS
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396 liisitud sõiduki müüki iseendale. Vahenduse väidetavate kulude väljanõudmine kostjalt ei ole õige.
21.Liisitud sõiduk oli rikkaliku lisavarustusega, mille väärtus ületas ilmselt oluliselt sõiduki lepingujärgset jääkmaksumust. Asja õigeks lahendamiseks tuleks tuvastada sõiduki tegelik väärtus selle müügi hetkel. Kostja ei pea hageja tegevust mõistlikuks. Sõiduk on müüdud teadlikult madalama hinnaga (alla turuhinna). Sõiduki oleks saanud müüa kallimalt.
22.Hagejal tekkis väidetav kahju hageja enda tegevuse tagajärjel, mistõttu kostja ei saa selle eest vastutada. Hageja on nõustunud müüma enda lepingupartnerile sõiduki põhjendamatult madala hinnaga, tasudes ostjale samas lisatasu iseendale sõiduki müügi vahendamise eest.
23.Kostja palub juhul, kui kohus leiab, et esineb alus kostja poolt hagejale kahju hüvitamiseks hinnavahe osas, vähendada seda maksimaalses ulatuses.
24.Hageja ei ole kostjat teavitatud põhivõlgniku vastu suunatud nõuetest ega nende suurusest. Hagiavaldusele lisatud 27.04.2010 nõuet nägi kostja esmakordselt hagiavalduse lisana. Kostjal puudub kohustus selliseid kulutusi hüvitada. Esitatud materjalide ja andmete pinnalt pole võimalik jälgida nõude suuruse kujunemist.
25.Viivisenõue on ebamõistlikult suur, viivisearvestuse aastamäär on 91,25%. Kostja palub kohtul vähendada viivist maksimaalses võimalikus ulatuses.
26.United Motors AS 15.02.2010 akt ei ole korrektne. Sõiduk käis 12.02.2010 United Motors AS-is remondis ja tunnistati tehniliselt korrasolevaks, akt ei kajasta asja tegelikku turuväärtust. Müügikuulutuses ei ole kajastatud kogu autol olnud lisavarustust.
27.Tehingu krediidikulukuse määr on ebamõistlik ja heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Nii liising- kui ka käenduslepingu tingimused on tüüptingimused. Esimese astme kohtu otsus
28.Harju Maakohus rahuldas 18.12.2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja liisinglepingust ja selle ülesütlemisest tuleneva võlgnevuse summas 4918,66 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda.
29.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hageja ja Evaage OÜ (esindajaks juhatuse liige KP ehk kostja) ning automüüja Autolink OÜ vahel oli 23.11.2006 sõlmitud liisinguleping nr 20065460, mille kohaselt hageja ostis Autolink OÜ-lt ja andis liisinglepingu alusel ja tingimustel kostja valdusesse ja kasutusse sõiduauto BMW 730D maksumusega 28435,27 eurot tähtajaga 60 kuud, intressiga 5,67% aastas, jääkväärtusega 5 687,05 eurot. Lepingus kokku lepitud viivisemäär oli 0,25% päevas ja tagatiseks käendusleping kostjaga; hageja ja kostja vahel sõlmiti 23.11.2006 käendusleping tähtajaga 60 kuud, vastutuse maksimaalmääraga 33553,62 eurot. Lepingu p 8 kohaselt vastutavad käendaja ja põhivõlgnik liisinguandja ees kui solidaarvõlgnikud; 04.02.2010 teatas hageja Evaage OÜ-le ja kostjale liisinglepingu ülesütlemisest alates 03.02.2010; tasumata liisingumaksed on summas 1523,19 eurot; tasumata kindlustusmaksed on 560,97 eurot; sõiduauto tagastati hageja esindajale vastava akti (nr 72TLN-N) alusel 12.02.2010.
30.Peamine vaidlus tuleneb kostja järgmistest väidetest: kui suur oli sõiduki tegelik turuväärtus selle liisingfirmale tagastamise hetkel ning kas ekspert on konkreetse sõiduauto väärtuse määramisel arvestanud selle sõiduki kõiki tunnuseid; kas hageja nõutavad müügikulud ja nende suurus on põhjendatud. Kostja leiab, et käenduslepingu p 4 teine lause ja p 8 on tüüptingimused ja tühised; kas käendusleping lõppes 23.11.2011 ning kas sellest tulenevalt on hageja kaotanud nõudeõiguse; kas hagejal
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396 oleks tulnud oma nõue esmalt esitada Evaage OÜ ehk liisinguvõtja vastu ning kuna hageja seda ei teinud, kas ta on siis oma nõudest loobunud; Evaage OÜ pankroti korral oleks viimasel olnud piisavalt vara, et hageja nõue rahuldada; kas viivis kuulub vähendamisele.
31.Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kõik käesolevas lahendis käsitletud hageja nõuded on arvestatud läbivalt käibemaksuta. Kostja on füüsiline isik ja ta on kinnitanud, et käibemaksu tagasisaamise õigus ja võimalus tal puudub.
32.Liisinguleping vastab VÕS § 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele, mille järgi kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguleping on VÕS § 401 lg 2 järgi ühtlasi krediidileping.
33.Liisingulepingu rikkumise ja lõpetamisega seotud vaidlustes tuleb arvestada, et liisinguandja ei vali liisingueset ja tal puudub seetõttu üldjuhul muu õiguslik huvi kui üksnes tagatishuvi krediidi tasumiseks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 25). Seega on ka liisinguesemega seotud riskid (mh väärtuse vähenemise risk) üldjuhul liisinguvõtja kanda. Pooled ei ole riskijaotuse teistsugusele käsitusele tuginenud. Kohtu hinnangul on see antud juhul ka põhjendatud, kuna liisinglepingus on selle pooled kokku leppinud, et vara väärtuse vähenemise riski kannab liisinguvõtja.
34.Pooled ei vaidle selle üle, et leping lõppes hageja ülesütlemisega, kuna kostja rikkus liisingumaksete tasumise kohustust. Kuna kostja tagastas auto hagejale 12.02.2010, siis selleks hetkeks pidi kostja olema hageja tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, kätte saanud. Kohus loeb seega liisinglepingu lõppemise ajaks 12.02.2010.
35.Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel saavad kõne alla tulla enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel, lisaks lõpetamisega seotud tagasitäitmise nõuded ja lepingu rikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded. Kahju hüvitamise nõuete puhul on VÕS § 367 seejuures ette nähtud erikord: lepingu lõpetamisega seotud krediidikulude hüvitamise nõue on ette nähtud VÕS § 367 lg 1 (seda täpsustavad VÕS § 367 lg-d 2 ja 3) ja ülesütlemisest tingitud lisakulude hüvitamise nõue VÕS § 367 lg 4.
36.Hageja esitatud nõuetest on lepingu täitmise nõudeks enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumise nõue, ülejäänud nõuded on sisult kostja lepingurikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded. Kohus tunnustab järgmisi hageja nõudeid: VÕS § 108 lg 1 järgse täitmisnõudena 1 523,19 eurot tasumata liisingumaksed, kindlustusmaksed 560,97 eurot, intressid 189,88 eurot ja viivised 175,24 eurot; VÕS § 367 lg 4 järgse lisakulude hüvitamise nõudena tunnustab kohus võlgnevuse sissenõudmise kulu summas 57, 5 eurot. Kokku 2506,78 eurot.
37.Hageja nõuet lepingu ülesütlemise tasu osas 383,47 eurot kohus ei tunnusta, kuna sellise summa maksmise kohustus ei tulene liisinglepingust ega hageja hinnakirjast.
38.Vaidluse all on hageja VÕS § 367 lg 1 järgse kulutuste hüvitamise nõue müügikahju 1 573,62 euro, vara tagastamise kulu 159,78 euro ja vara müügikulu 735,98 euro osas ning täiendava viivise 599,43 euro osas.
39.Lähtudes liisingulepingu kui krediteerimislepingu olemusest, tuleb liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada liisinguandjale kui krediteerijale krediteerimiseks tehtud kulutused (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-29-06, p 24).
40.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et on vara müügikuluna tasunud United Motors AS-ile arve nr 1308424 alusel sõiduauto pesu, tehnilise kontrolli ja müügi vahenduse eest kokku 11514,17 EEK ehk 735,89 eurot käibemaksuta. Hageja pidi enne auto
5(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396 müüki suunamist kontrollima selle tehnilist seisundit ning auto müügiks ettevalmistamisel pesema. Kuna hageja on liisinglepingu puhul liisinguvõtja krediteerija auto soetamisel, puudub tal sõidukite edasimüügivõrgustik ja vastav kompetents. Seetõttu peab ta vastava teenuse ostma ja selle eest ka tasuma (müügi vahendusteenus). Sellise kahju kostjalt sisse nõudmine vastab VÕS § 367 eesmärgile.
41.VÕS § 367 lg 4 järgse lisakulude hüvitise nõudena tunnustab kohus ka Credit Expert OÜ arve nr 01607 alusel tagastusteenuse kulu 159,78 eurot käibemaksuta.
42.Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud liisinguandja kulude hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisinguandjale tagastatud liisingueseme väärtust, s.o TsÜS § 65 järgi sarnase eseme kohalikku keskmist müügihinda liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetkel (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14). Seega ei saa hageja tugineda müügikahju hüvitamise nõudes liisinglepingu p-le 9.6, kuna see on vastuolus seadusega ja tühine. VÕS § 42 lg 1 järgi on tühine kokkulepe, mille järgi ei võeta liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses.
43.Kuna VÕS § 367 lg 1 järgi on tegemist liisinguandja nõudega liisinguvõtja vastu, siis peab liisinguandja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel, ning liisinguandja esitatud ja tõendatud liisingueseme väärtusele vastuväite esitanud liisinguvõtja peab omakorda tõendama, et liisingueseme väärtus oli selle tagastamise hetkel selline, nagu tema väidab.
44.Hageja on tõendanud, et vara tegelik turuväärtus oli selle müügihind, milleks antud juhul oli 175 000 EEK käibemaksuta ehk 11184,54 eurot.
45.Kostja taotlusel on asjas läbi viidud sõiduki väärtuse kindlaks määramiseks ekspertiis (ekspertiisiakt 07.07.2015). Osundatud ekspertiisiakti kohaselt on sõiduauto BMW 730D reg märk 882 AYA harilikuks väärtuseks 2010 veebruaris 14700 eurot kooskäibemaksuga. Seega käibemaksuta väärtus 12250 eurot.
46.Kohtu puudub alus kahelda eksperdi järeldustes, sest: ekspert ei ole väitnud, et asja füüsiliselt nägemata ei ole võimalik selle väärtust kindlaks määrata ja kohtule on see veenev – sõiduauto on masstoodang, ning lisavarustuse ja vigastuste kohta info omamisel on selle väärtust võimalik kindlaks määrata ka autot ennast nägemata. BMW-l on piisavalt suur ja aktiivne järelturg, et ekspert saaks omada võimekust asja väärtuse määramiseks; eksperdi käsutuses on olnud United Motors AS valduses olevad dokumendid vaidlusaluse sõiduauto kohta,sõiduki hooldusarved 2006-2010, sõiduauto sedaan BMW 730D 3,0 190 KW ja sedaan BMW 740l 3,0 235 KW standard- ja lisavarustuse nimekiri ja hinnakiri, keskregistri andmed sõiduki varustuse kohta. Seega on ekspert hinnanud just kostja valduses olnud omadustega autot. Kostja pole tõendanud, et autol oli veel mingisuguseid, tsiviilasja toimikus nimetamata, omadusi; hageja on vara üleandmise aktiga ja sõiduki müüki suunamise hindamise aktiga 15.02.2010 tõendanud autol selle üleandmise hetkel esinenud puudusi ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. See, et autot kuni üleandmiseni regulaarselt hooldatud, ei tõenda kohtu arvates, et autol ei võinud olla selle hagejale tagastamise hetkel siis tuvastatud puuduseid.
47.Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on Riigikohtu senise praktika kohaselt (vt lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13) mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud (vt ka Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 tehtud otsuse p 18 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-77-08 tehtud otsuse p 16). Käesoleval juhul on hinnaerinevus 8,7% (eksperdi kindlaks määratud turuhind 12250 eurot ja tegelik müügihind 11 184,54 eurot).
6(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396
48.Kohus jätab tähelepanuta kostja väiteid, et aeglasemini müües oleks saanud parema hinna, kuna: kostja on ise kohtuistungitel kinnitanud, et ei oleks saanud ise autot müüa, kuna töötas sellel ajal Soomes ja tal ei olnud aega sellega tegelda; kostja ei ole tõendanud, et autol oleks olnud ostja, kes oleks nõustunud maksma rohkem, kui turuhinna; hageja on oma kohustuse parima hinnaga müümiseks täitnud; eksperdi antud väärtuse (12250 eurot) ja tegeliku müügihinna 11184,54 eurot vahe on 1065,45 eurot ehk 8,7% ning seega on hageja täitnud oma kohustuse müüa asi parima hinnaga. Ka ekspert on märkinud, et sellises hinnaklassis kasutatud sõiduki puhul peetakse tavapäraseks turul kaubeldavaks suuruseks 5% küsimishinnast, mille võrra on müüja nõus tehingu korral hinda langetama, asja väärtuse vähenemise riski kannab liisinglepingu kohaselt liisinguvõtja.
49.Seega tunnustab kohus hageja õigust nõuda müügikahju summas 1573,62 eurot, vastavalt VÕS § 367 lg1. Kokku tunnustab kohus hageja nõuet liisinguvõtja vastu summas 4976,16 eurot (2506,78+735,98+159,78+1573,62).
50.Kohus ei nõustu kostjaga, et käenduslepingu p 4 teine lause ja p 8 on tühised seetõttu, et need on tüüptinguimused. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks nii lepingutingimus, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, kui ka muu ilma läbirääkimisteta varem välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-12, p 12; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-07, p 11). Seega leiab kohus, et praeguses vaidluses ei ole välistatud, et käenduslepingu p 4 teine lause ja p 8 on tüüptingimus. Kuid isegi, kui tegemist oleks tüüptingimusega, siis kohus ei tuvastanud käenduslepingu p 4 teise lause ja p 8 tühisuse aluseid VÕS § 42 järgi. Vastupidi – osundatud lepingupunktid vastavad seadusele, mida tuleks kohaldada, kui tingimus oleks tühine.
51.VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
52.Käesoleval juhul ei ole käenduslepingu punktis 8 ette nähtud teisiti ja seega vastab käenduslepingu p 8 seadusele. Seega oli hageja õigus valida, kelle vastu ta nõude esitab, kas käendaja või põhivõlgniku vastu. Muuhulgas on hageja tõendanud, et põhivõlgnik Evaage OÜ on registrist kustutatud 04.10.2011.
53.VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
54.Võla sissenõudmise teated on saadetud kostja e-posti aadressil. Käenduslepingu punktis 7 on kokku lepitud teadete edastamine tähitud postiga käendaja aadressil. Lepingukohast sissenõudmise teate edastamist enne hagi esitamist ja posti teel teadete edastamist kostjale või Evaage OÜ-le ei ole hageja tõendanud. Seega võla sissenõudmise kulu 57,5 eurot sissenõudmist käendajalt, ei saa esitatud hagi asjaoludel lugeda põhjendatuks (VÕS § 145 lg 2).
55.VÕS § 153 lg 1 p 3 tulenevalt lõpeb tähtajaline käendus tähtaja möödumisega, kuid sama § lg 3 kohaselt tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest.
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396
56.Kostja väidab, et käendusleping lõppes 23.11.2011. Hageja nõuded põhivõlgniku ja käendaja vastu olid aga muutunud sissenõutavaks alates liisinglepingu lõppemisest 12.02.2010 ja vara müügist 16.03.2010. Seega vastustab käendaja VÕS § 153 lg 3 alusel enne käenduslepingu tähtaja möödumist põhivõlgnikul tekkinud kohustuste eest.
57.Hagiavaldusest nähtub, et hageja arvestab viivist alates 05.05.2010 kuni 01.11.2012 kogukahjult liisinglepingus kokkulepitud viivisemääras. Hageja on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 6159,67 eurot, vähendanud 599,43 euroni ehk 90 %.
58.Praeguses asjas on viivisemäär 0,25% päevas. Kohtu arvates ei saa hageja aga nõuda liisinglepingus sätetatud määras viivist pärast põhivõlgniku registrist kustutamist 04.10.2011. Käendaja viivituse eest ei ole nõuet esitatud. Seega tuleks viivisearvestust vähendada vähemalt 11 kuu viivisesumma võrra, mis moodustab 40% hageja esitatud viivisearvestusest (29 kuud). Kuna hageja ise on viivisenõuet vähendanud 90%, siis leiab kohus, et kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud ja kohus vähendab viivist 0 euroni.
59.Kohus ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et kui hageja oleks esitanud nõude põhivõlgniku likvideerimismenetluses, oleks ta saavutanud oma nõuete rahuldamise. Kostja ei ole tõendanud, et põhivõlgnikul likvideerimise hetkel 2011 üldse mingisugust vara oli.
60.Kohus leiab, et käendusleping ei ole vastuolus heade kommetega. Kostja käendas sisuliselt enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevaid võlgasid.
61.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 180 lg 1 järgse täitmisnõudena 2449,28 eurot ja VÕS § 367 järgse kulutuste hüvitamise nõudena müügikahju 1573,62 eurot, tagastamiskuludena 159,78 eurot ja müügikuluna 735,98 eurot. Kokku 4918,66 eurot.
62.Käesolevas otsuses käsitlemata väited ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 alusel tähelepanuta.
63.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja veel 28.09.2015 kohtuistungil vähendas oma senist kompromissettepanekut 3900 eurot 3556,8 euroni ja kostja sellega ei nõustunud ning kohus rahuldab hagi osaliselt, aga suuremas ulatuses kui hageja pakutud kompromiss, jätab kohus kohtukulud tervikuna kostja kanda. Apellatsioonkaebus
64.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada osas, millega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt välja võlgnevus summas 4918,66 eurot ning jäeti menetluskulud kostja kanda, teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda; alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus ei tee ise tühistatud osas uut otsust, saata asi tühistatud ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning menetluskulud jätta hageja kanda ja määrata kindlaks nende rahaline suurus.
65.Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning oluliselt rikkunud ka menetlusnormi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja menetlusosaliste poolt esitatud asjaolusid. Kohus ei ole teostanud erapooletut õigusemõistmist. Kohtuotsuse alusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, milliseid väiteid, asjaolusid ja tõendeid kohtus üldse esitati. Kohtuotsust ei saa pidada seaduslikuks ega põhjendatuks (TsMS § 436 lg 1 rikkumine). Maakohus on otsusest välja jätnud apellandi 04.08.2014, 23.03.2015, 10.04.2015, 03.08.2015, 19.11.2015 menetlusdokumentides olevad seisukohad ning hagejalt, United Motors AS-ilt ja Sanoma Baltics AS-ilt menetluse käigus välja nõutud tõendid.
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396
66.Maakohus ei ole kohtuotsuse kirjeldavas osas täitnud TsMS § 442 lg 7 sätestatud nõudeid ega märkinud otsusesse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid.
67.TsMS § 442 lg 8 sätestab kohtuotsuse põhjendava osa kohustuslikud elemendid. Kohus peab oma otsuses samuti põhjendama, miks ta ei nõustu ühe või teise menetlusosalise poolt esitatud faktilise väitega. Kohus peab oma otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus ei ole ülalmärgitud nõudeid täitnud.
68.Näiteks on kohus: jätnud analüüsimata, kas hageja pidi tuginema eeldusele, et selline vara(ekskavaator) kuulub äriühingule likvideerimise ajal, kui hageja oli ekskavaatori ise Evaage OÜ-le müünud; jätnud andmata hinnangu nendele eksperdi seisukohtadele, millele apellant menetluses viitas; pole põhjendanud, miks ta kaldus mõningate järelduste puhul kõrvale eksperdi poolt öeldust; jätnud tähelepanuta vara üleandmise akti ja sõiduki müüki suunamise hindamise akti suhtes apellandi poolt esitatud vastuväited ning menetluse käigus kogutud tõendid; hoidunud andmast hinnangut hageja ja viimase lepingupartneri United Motors AS-i omavahelistele suhetele; võtnud seisukohta osundatud huvide konflikti ja sellest tuleneva keelu osas United Motors ASi poolt sõidukit üldse omandada, sellest tulenevast kohustusest hüvitada sellega seoses tekkinud kahjud.
69.TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus on vastavat põhimõtet rikkunud. Selliselt on kohus: arvestanud menetluses tõendiga (hageja poolt 30.10.2015 esitatud arve nr 1308418 väljatrükk), mis oli kohtule esitatud hilinenult (s.o. TsMS § 329 lg 1 sätestatut rikkudes) ja mille osas apellant esitas ka vastuväite; esitanud paljasõnalise ja üllatusliku väite selle kohta, et käesoleva vaidlusega seotud eksklusiivne sõiduauto oli hoopis masstoodang ning et selle väärtust on võimalik kindlaks määrata ka autot ennast nägemata.
70.Kohtuotsuse alusel peab olema võimalik jälgida ja kontrollida kohtuotsuse kujunemist. Kohtuotsuse põhistavas osas on kohus välja toonud mitmeid asjaolusid ja seisukohti, mis ei ole seostatavad kohtu poolt kajastatuga. Selliselt ei ole kohtu poolt esitatu alusel võimalik muuhulgas aru saada: kuidas ja millega on hageja tõendanud, et vara tegelik turuväärtus oli selle müügihind; millisel põhjusel aktsepteeris maakohus tagastusteenuse kulu ja miks kohus eiras ega hinnanud apellandi poolt sellega seoses esitatud vastuväiteid; kuidas on hageja kohtu arvates täitnud oma kohustuse müüa sõiduk parima hinnaga; kuidas on vara üleandmise aktiga ja sõiduki müüki suunamise aktiga tõendatud sõidukil selle üleandmise hetkel esinenud puudused ja miks ei ole kostja kohtu arvates vastupidist tõendanud. Kohus ei võtnud seisukohta apellandi 19.11.2015 lõplike seisukohtade punktis 9 märgitud asjaolude ja tõendite suhtes.
71.Apellant on seisukohal, et käesolevas kohtuasjas esitatud tõendite ja asjaolude alusel oleks kohus pidanud tegema sisult teistsuguse otsuse, hagiavalduse täielikult rahuldamata jätma. Maakohus on oma otsuse põhjendava osa rajanud hageja poolt esitatule, kuid ei ole põhjendanud, miks ta apellandi seisukohtade ja tõenditega ei arvesta.
72.Maakohus on apellandi poolt esitatud seisukohtade käsitlemisel kohtuotsuses seoses käenduslepingu sätete tühisuse ja hageja poolse nõudest loobumisega apellandi arvates ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. VÕS § 153 lg 3 sätestatu ei välista apellandi poolt vaidlustatud käenduslepingu sätete tühisust VÕS § 146 lg 2 sätestatuga sarnases olukorras (s.o. võlausaldaja kohustus esitada nõue pankrotimenetluses põhivõlgniku vastu) ega VÕS § 146 lg 3 sätestatud käendaja vastutuse vähendamist juhul, kui
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396 vastavat nõuet ei esitata. Kohus ei ole vähendanud sellest tulenevalt apellandi vastutust, kuigi oleks pidanud.
73.Maakohus on meelevaldselt pannud apellandi kanda riskid, mis kaasnevad liisinguandja enda pahatahtliku ja põhjendamatu tegevusega. Apellant leiab, et hageja on käesoleval juhul kujundanud ja esitanud tema vastu kunstlikke nõudeid. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et kõik riskid, mis tulenevad sõiduki tehnilise varustuse ning sõiduki väidetavate puuduste puudulikust ja ilmselt asjatundmatust tuvastamisest hageja lepingupartneri poolt, hageja poolt kunstlike kulude tekitamisest, mis ei vasta samas ka liisinguandja ja teenuseosutaja endi vahel kokkulepitule, sõiduki tegelike müügiandmete (sh ostja, müügihind jms) varjamisest, on sellised riskid, mille eest peab vastutama liisinguandja (hageja) ise.
74.Maakohus ei ole võtnud arusaadavat ega jälgitavat seisukohta eksperdi poolt avaldatud erinevate seisukohtade suhtes. Ei ole võimalik aru saada, mille alusel ja miks kohus mõningate eksperdi seisukohtadega nõustus ja teisi eiras. Kohus ei ole otsuses esitanud selget seisukohta apellandi poolt ekspertiisiaktiga seoses esitatu suhtes. Kohus jättis tähelepanuta eksperdi poolt esitatud selgituse, et pikem müügiperiood oleks kaasa toonud kõrgema müügihinna, omistades selle väite ekslikult hoopis apellandile ning vaieldes sellele ka vastu.
75.Maakohus on kahjustanud kostja huve ja õigusi käesolevas menetluses ka sellega, et sundis teda taotlema ekspertiisi teostamist. Käesoleval juhul on tegelikult hagejal kohustus tõendada nii vara väärtust kui selle müügihinda.
76.Kohus ei ole arvestanud ka sellega, et Hageja ja United Motors AS on tegutsenud antud juhul huvide konfliktis. Vastus apellatsioonkaebusele
77.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, alternatiivselt muuta otsuse põhjendusi ilma otsuse resolutsiooni muutmata, menetluskulud jätta apellandi kanda ja mõista apellandilt välja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohtu seisukoht
78.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
79.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus TsMS § 442 lg 7 sätestatud nõudeid. TsMS § 442 lg 7 esimese lause kohaselt otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kuna otsuse kirjeldavas osas tuleb lühidalt esile tuua poolte väited, siis ei ole vaja viitega menetlusdokumendi esitamise päevale refereerida poolte korduvalt esitatud väiteid. Kostja heidab maakohtule ette, et tema väidet, mille kohaselt oli põhivõlgniku Everage OÜ omandis 04.10.2011 piisavalt vara hageja nõuete rahuldamiseks, ei ole kohtuotsuse kirjeldavas osas kajastatud. Ringkonnakohus osutab, et nimetatud väide on kajastatud kohtuotsuse kirjeldava osa p-s 17.
80.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt on maakohus asja lahendamisel arvestanud hageja poolt hilinenult esitatud tõendiga ei ole põhjendatud. 28.09.2015 toimunud istungil määras maakohus pooltele väidete ja tõendite esitamiseks
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396 tähtaja 30.10.2015. Hageja esitas 30.10.2015 tõendina arve nr 1308418. Seega ei esitanud hageja viidatud tõendit hilinenult.
81.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et kostja väited käenduslepingu p-de 4 teise lause ja 8 tühisuse kohta ei ole põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu p 4 teise lause kohaselt käesoleva lepingu tähtaja möödumisel vastutab käendaja liisingufirma ees edasi enne tähtaja möödumist tekkinud liisinguvõtja lepingu punktis 2 sätestatud kohustuste eest. Käenduslepingu p 8 järgi ei ole käendajal õigust nõuda, et liisingufirma esitaks lepingu punktis 2 sätestatud kohustuse täitmise nõude esmalt liisinguvõtjale või mõnele teisele isikule, sealhulgas mõnele teisele käendajale, juhul, kui neid on. Liisingufirmal on õigus otsustada oma äranägemisel, kas nõue lepingu punktis 2 sätestatud kohustuse täitmiseks esitatakse liisinguvõtjale või käendajale või liisinguvõtjale ja käendajale koos. Käendaja vastutab liisingufirma ees solidaarselt kõigi teiste käendajatega, kes tagavad liisingufirmale liisinguvõtja kohustuste täitmist. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 153 lg 3 järgi tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest. VÕS § 142 lg 6 kohaselt kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingus ei ole kaldutud käendaja kahjuks kõrvale VÕS-is käendust reguleerivatest sätetest. VÕS § 145 lg-st 1 ja poolte vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevalt oli hagejal õigus valida, kas ta esitab hagi põhivõlgniku või käendaja vastu. Ringkonnakohus osutab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. See säte annab võlausaldajale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral hagi (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-5-06, p 16). Arvestades asjaolu, et põhivõlgnik oli hagi esitamise ajal registrist kustutatud, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kas enne registrist kustutamist oli põhivõlgnikul vara. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et põhivõlgniku suhtes algatati pankrotimenetlus, siis kostja väited hageja poolt VÕS § 146 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmata jätmise kohta ei ole põhjendatud.
82.VÕS § 367 lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud, selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega, selleks, et tuvastada, kas kostjal on peale põhivõlgnikuga sõlmitud lepingu ülesütlemist hageja ees võlgnevus, tuleb kõigepealt välja selgitada liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel. Tõendamiskoormuse sõiduki turuhinna määramiseks selle tagastamise hetkel jagas maakohus küll poolte vahel valesti, kuid lõppjärelduses ei toonud see kaasa ebaõiget kohtuotsust, sest asjas on sõiduki turuhinna kohta esitatud eksperdi arvamus.
83.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et hageja on sõiduki võõrandamisel oma kohustuse sõiduki eest kõrgeima tasu saamiseks täitnud. Ekspert on oma arvamuses igakülgselt arvestanud konkreetse sõiduki turuhinna kujunemise asjaolusid, sh võtnud arvesse ka sõiduki puuduseid, lisavarustust (ekspertiisiakti lisa 1, III kd, tlk 131-132) ja müügiprotsessi aega. Eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduki turuhind 230 000 krooni. Sõiduk müüdi turuhinnast väiksema hinnaga, so summaga
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396 210 000 krooni ning ekspert on arvamuses esile toonud, et kuna sõiduk müüdi suhteliselt kiiresti ja müük lõpetati alghinnaga, võiks sõiduki müüki nimetada kiirmüügiks ja hinda kiirmüügi hinnaks. Maakohus on õigesti esile toonud, et hinnaerinevus kuni 10 % võrra turuväärtusest võib olla mõistlik ja lubatav. Vaidluse all olev sõiduk müüdi hinnaerinevusega 8,7 %. Ringkonnakohus osutab, et asja materjalidest nähtuvalt oli sõiduk avalikus müügiportaalis müügis umbes kuu aega ning sõiduk müüdi välisriiki. Arvestades eksperdi arvamuses väljendatut, võib asuda seisukohale, et juhul, kui sõiduk oleks müüki pandud tunduvalt kõrgema hinnaga ning müügiprotsess olnud pikem, oleks võinud hind olla kõrgem. See on siiski ainult tõenäoline arvamus. Seetõttu tulebki teatud ulatuses lubatavaks pidada hinnaerinevust tõenäolisest turuväärtusest. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus valesti hinnanud ka asjas esitatud eksperdi arvamust. Maakohus on arvestanud eksperdi lõppjäreldust sõiduki hinna kohta. Kostja on asjas eksperdi arvamuses esile toonud eksperdi kaalutlused arvamuse tegemisel, rebides need välja kontekstist. Seetõttu ei ole kostja väited, et maakohus ei ole otsust rajanud eksperdiarvamuses toodule, põhjendatud.
84.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud sellega, et hageja tekitas kostja vastu kunstlikke nõudeid, kuna tuvastas puudused, mida sõidukil ei olnud ning jättis arvestamata sõiduki rikkaliku lisavarustuse. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud sõidukil selliste omaduste olemasolu, mida eksperdiarvamuses arvesse pole võetud. Ka apellatsioonkaebuses esitas kostja vaid väiteid sõidukil teistsuguste omaduste kohta, viitamata ühelegi tõendile, millest võiks järeldada, et sõidukil oli lisavarustus, mille tõttu sõiduki turuhind oli suurem või et sõidukil ülevaatuse käigus tuvastatud puuduseid ei olnud. Asjaolu, et 2009 oktoobris vahetati sõidukil ära rooliots ja 2009 novembris oli roolisüsteem korras, ei tõenda sõiduki ülevaatamisel 2010 veebruaris tuvastatud (I kd, tlk 148) roolilati lõtku puudumist. Kuna sõiduk müüdi puudustega, st sõiduki müügihinnas sisaldusid ka sõidukil tuvastatud puudused, puudus müüjal vajadus enne müüki sõidukit remontida. Seega ei ole asjakohased kostja väited, et asjas puuduvad tõendid sõiduki remontimise kohta enne müüki. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas tõendi sõiduki ülevaatusel tuvastatud puuduste kohta. Seega ei saanud kostja kasutada hagi vastu kaitsena ainuüksi vastuväiteid, omapoolseid tõendeid esitamata. Kuna kostja jättis oma väited tõendamata, lähtus maakohus asja lahendamisel õigesti esitatud tõenditest.
85.Kuna VÕS § 367 lg 4 järgi saab liisinguandja nõuda liisinguvõtjalt liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamist, tuleb liisinguandjal nende kulude hüvitamise nõude esitamisel TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, millised lisakulud tal liisingulepingu ülesütlemise tõttu tekkisid. Olukorras, kus käendaja vaidleb liisinguandja lisakulude nõudele vastu, leides, et need ei ole põhjendatud ega tõendatud, tuleb kohtul lisakulude hüvitamise nõude rahuldamiseks kontrollida, kas iga lisakulu, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjendatud ja tekkis liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Maakohus on otsuse p-des 35 ja 36 leidnud, et lisateenuste tellimine hageja poolt kolmandatelt isikutelt olid põhjendatud, kuna liisinguvõtja on liisingulepingu sõlmimisel krediteerija ja tal puudub sõidukite edasimüügivõrgustik ja vastav kompetents. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga selles, et müügikulu summas 735,89 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja tõendatud ning ei korda maakohtu otsuses toodut. Hagejale müügi vahendusteenust osutanud United Motors AS tuvastas sõiduki tagastamisel selle puudused, lisavarustuse koosseisu ja korraldas sõiduki müügi avalikus sõidukite müügiportaalis. Asjas leidis tõendamist, et sõiduk müüdi välisriiki ning müügisumma leppis ostjaga välisriigis kokku hageja. Seeõttu on müügi vahendusteenuse kulu kui liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulu,
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-12-44396 põhjendatud hoolimata sellest, et sõiduki välisriiki müümisel vormistati vahepealseks ostjaks müügi vahendusteenust osutanud isik United Motors AS.
86.Maakohus leidis, et tagastusteenuse kulu summas 159,78 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Menetluses on kostja väitnud, et see kulu on põhjendamatu, kuna põhivõlgnik tagastas sõiduki ise. Asja materjalidele lisatud vara vastuvõtuakti (I kd, tlk 31) kohaselt on vara vastuvõtja tuvastanud koos sõidukiga üleantud seemed, võtmed jne ning sõiduki läbitud kilometraaži, samuti on sõiduki üleandmisel tehtud varast fotod. Nimetatud asjaolude tuvastamine ja kirjalikult taasesitatavas vormis talletamine oli nii liisinguvõtja kui ka kostja huvides. Nagu eelpool märgitud, on liisinguandja liisingulepingu krediteerija. Seetõttu tuleb liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulusid, sh ka vara tagastamisega seotud kulusid pidada põhjendatuteks. Hageja tõendas, et teise, samasugust teenust pakkuva isiku käest teenuse tellimisel oleks teenustasu olnud kõrgem (II kd, tlk 12-13). Kuna asjas puuduvad tõendid, et hageja tellitud vara vastuvõtmise teenuse oleks saanud väiksema kuluga, ei ole kostja väited vara tagastamise teenustasu suuruse kohta põhjendatud.
87.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse otsuse tegemiseks, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulude jaotus
88.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Maakohus on oma seisukohta menetluskulude jaotuse kohta, hoolimata sellest, et hagi rahuldati osaliselt, piisavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
89.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.