AS Saku AB hagi Eeltamm OÜ vastu 4317,55 euro ja viivise nõudes Eeltamm OÜ vastuhagi AS Saku AB vastu 6510,81 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.10.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6510,81 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Eeltamm apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja) (apellatsioonimenetluses vastustaja) Aktsiaselts Saku AB (registrikood 10055551, Peterburi tee 92/ Paneeli 2, Tallinn, 11415, Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee (e-post: XXX) Kostja (vastuhagis vastuhageja) (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Eeltamm (registrikood 10468922, asukoht Treimani küla, Häädemeeste vald, 86003, Pärnu maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik (e-post XXX)
Kohtuistungi aeg
03.03.2016
1(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 07.10.2015 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse põhjendusi
Osaühing Eeltamm apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta AS Saku AB menetluskulud ringkonnakohtus Eeltamm OÜ kanda ja Eeltamm OÜ menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud, vastus vastuhagile
1.21.04.2009 esitas AS Saku AB Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Osaühing Eeltamm põhinõude 67555 krooni ja viivise 2067,40 krooni saamiseks. Võlgnik esitas vastuväite. Kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.16.07.2009 esitas AS Saku AB Pärnu Maakohtule hagi, milles palus kostjalt Osaühing Eeltamm välja mõista võlgnevuse kogusummas 67 555 krooni ja viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest 0,5% päevas kuni nõude rahuldamiseni, menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja vahendanud veolepingu sõlmimist kostjale DFDS Tor Line SIA poolt korraldatavale mereveole. Kostja on tellinud hagejalt vahendusteenust, mis seisnes piletite tellimises erinevatele laevaliinidele ja esitas seejärel arved, mis sisaldasid veo hinda ja maakleriteenuse hinda. AS Saku AB on 2008 aasta detsembris esitanud Osaühingule Eeltamm piletite tellimise eest erinevatele laevaliinidele ning vahendusteenuse osutamise eest kuus arvet: LV282470 summas 9263 krooni, LV282471, summas 9263 krooni, LV282472 summas 11210 krooni, LV282542 summas 11210 krooni, LV282543 summas 9263 krooni, LV282558 summas 17345 krooni, mis kõik on tasumata.
4.Hageja ja kostja õigussuhtele kohaldub maaklerlepingu kohta sätestatu.
5.Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt kohustus hageja korraldama kostjale kuuluva tsisterni transpordi Riia-Lübeck liinil. Kostja oli kogu pooltevahelise praktika käigus selgelt teadlik ja informeeritud asjaolust, et hageja ei korralda laevavedusid, hagejal puuduvad selliseks tegevuseks vajalikud vahendid ja litsentsid. Hageja üksnes vahendas lepingu sõlmimist maaklerilepingu alusel (ostis kostjale laevapileteid).
6.Täidetud ei ole tasaarvestuse eeldused. Kostjal puudub hageja vastu sissenõutav nõue. Kostja väide, et poolte vahel on sõlmitud veoleping, on tõendamata. AS Saku AB vahendas kostjale laevapileteid. Vahendatud pileti alusel oli laevaliini teenuste (veo) kasutamise õigus sellel isikul, kes valdas haagist, mille registreerimisnumber oli OÜ Eeltamm poolt edastatud AS Saku AB-le ja AS Saku AB poolt omakorda laevaliini esindajale. AS Saku AB ei ole kunagi vallanud kahjustada saanud haagist. Seega oli veoleping sõlmitud kahjustada saanud haagise valdaja ehk OÜ Eeltamm ja laevaliini vahel. OÜ Eeltamm ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks määrata nende poolt
2(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 kantud kahju suurust. OÜ Eeltamm ei ole oma tasaarvestusavalduses kirjeldanud eelpool nimetatud kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid. OÜ Eeltamm ei ole tõendanud kahju suurust ega põhjuslikku seost kahju ja teo vahel.
7.Hageja kostja vastuhagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata, hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leidis, et tegemist ei ole veolepinguga ning kostja ei ole seda tõendanud. Veoleping oli sõlmitud kostja ja DFDS Tor Line SIA vahel. Hageja vahendas kahju kannataja (kostja) ja kahju tekitaja (laevaliin) vahel informatsiooni hea tahte alusel. Kostjal puudus hageja vastu vastuhagis esitatud nõue. Hageja ei ole õigustatud kolmanda isiku poolt tekitatud kahju hüvitamist kostjalt nõudma. Kostja ei ole tõendanud nõude suurust. Ei ole võimalik järeldada, et kahju on kantud seoses DFDS A/S poolt korraldatud laevaveo käigus ja sellest tingituna. Enam kui 200 töötunni ulatuses remonditöö vajalikkus on põhjendamata ja konkreetne tööde loetelu koos ajakuluga välja toomata. Arusaamatu ja ebaselge ja tõendamata on kostja väited kahju suuruse kohta. Kostja poolt hagejale esitatud arvel nr 84 on lisatud kahjuhüvitisnõudele alusetult käibemaks. Kahjuhüvitis ei ole maksustatav käive käibemaksuseaduse tähenduses. Samuti ei ole käibemaks kajastatud UAB Egmila poolt esitatud arvel. Kostja vastuväited ja vastuhagi
8.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooltevahelisele lepingule ei kohaldu maaklerilepingu sätted. Kostja on hageja nõude tasaarvestanud ning hageja nõue on lõppenud.
9.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt hageja kohustus korraldama kostjale kuuluva tsisterni Schwartsmüller registreerimisnumbriga 250GS ja tehasetähisega VAVSAB3384H181264 transpordi Lübeck-Riia liinil. 07.03.2008 pärast Riia sadamasse jõudmist tekkisid tsisternile mahalaadimise käigus kahjustused tulenevalt sadamatöölise ebaprofessionaalsusest veotehnika käsitsemisel. Lübeck’i sadamast väljastati hagejale akt, mille kohaselt tsistern oli laevale pealelaadimise hetkel terve. Seega lepingu täitmise käigus sai tsistern kahjustada.
10.05.02.2009 esitas kostja hagejale arve nr 84 veolepingu täitmisest tuleneva kahju – tsisterni remondikulude – hüvitamiseks summas 169 427 krooni. 23.03.2009 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse summas 67 555 krooni.
11.Oma 30.03.2009 kirjas tunnistas hageja, et poolte vahel puuduvad põhimõttelised erimeelsused seoses kahju tekkimise fakti ja laevaettevõtja poolse hüvitamiskohustuse olemasoluga. Seega puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostjale tekkis kahju tsisterni kahjustumise tõttu mereülesõidul.
12.01.04.2010 esitas kostja vastuhagi ja palus hagejalt välja mõista kahju hüvitise summas 101 872 krooni ning jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuhagi asjaoludel on hagejal nõue kostja vastu veoteenuse osutamise kohta esitatud arvete alusel 67 555 krooni ja kostjal nõue 169 427 krooni tsisterni remontimise kulude hüvitamiseks. Vastuhagi koahselt sai tsistern pärast Riia sadamasse jõudmist mahalaadimise käigus kahjustusi. Hageja palus kostjalt remondikalkulatsiooni, et esitada nõue tsisterni lõhkunud äriühingule. Pooled leppisid kokku, et kostja korraldab tsisterni remondi ja esitab arve hagejale. Kostja tasus UAB-le Egmila remondiarved. Hageja on keeldunud kostjale 169 427 krooni maksmisest. Kuna kostja esitas 23.09.2009 tasaarvestusavalduse, on hageja nõue tasaarvestusega lõppenud ja kostjal on nõue hageja vastu summas 101 872 krooni.
3(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 Menetluse edasine käik
13.20.04.2010 taotles hageja DFDS Tor Line SIA kaasamist kolmanda isikuna hageja poolel. Kostja palus jätta taotlus rahuldamata. 02.06.2010 jättis maakohus hageja taotluse määrusega rahuldamata, mille ringkonnakohus 12.10.2010 tühistas ja saatis taotluse uuesti maakohtule läbivaatamiseks. 28.04.2011 määrusega jättis maakohus DFDS Tor Line SIA ja DFDS A/S kolmandate isikutena asja arutamisele kaasamata. Määrus jõustus 17.05.2011.
14.27.05.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtule taotluse kohaldada kostja vastuhagis esitatud nõude osas aegumist.
15.Pärnu Maakohus rahuldas 17.06.2011 otsusega hagi täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kogusummas 67 555 krooni ning viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest 0,5% päevas kuni nõude rahuldamiseni; vastuhagi jättis kohus rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
16.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.10.2011 otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, jätkamiseks eelmenetluse staadiumis.
17.07.05.2012 täpsustas kostja vastuhagi, milles märkis, et poolte vahelise veolepingu puhul on tegemist suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepinguga, mis sõlmiti hiljemalt hetkel, mil hageja kinnitas kostjale tema veotellimuse tingimused. Lepingu tingimused olid: kostja transpordib tühja tsisterni Lübeck’i sadamasse, kus ta haagitakse kostja sõidukist lahti; hageja võtab Lübeck’i sadamas tsisterni haagise vastu, korraldab tsisterni laadimise laevale ja transpordi Lübeck’i sadamast Riia sadamasse; hageja laeb tsisterni Riia sadamas laevalt maha ja annab üle kostja esindajale; tsistern peab jõudma Riia sadamasse 7.03.2008; kostja kohustub tasuma hagejale tsisterni veo korraldamise eest. 05.02.2009 esitas kostja hagejale arve nr 84 lepingu täitmisest tuleneva kahju – tsisterni remondikulude- hüvitamiseks summas 169 427 krooni. Tsisterni remontinud ettevõte UAB Egmila esitas kostjale tsisterni remondiarve summas 9204 eurot 24.02.2009. Kostja ja hageja vahel sõlmitud leping on veo- või ekspedeerimisleping, mitte maaklerileping. Kostja ei sõlminud laevafirmaga lepingut otse, vaid ostis tsisterni mereveo teenuse hagejalt. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: hageja korraldas faktiliselt tsisterni laadimise laevale ja selle mereveo liinil Lübeck-Riia. Kostja esindajaid laevale ei lubatud ning kostja ei saanud mõjutada tsisterni liikumist või kahjustumist. Seega hagejal oli täielik kontroll tsisterni valduse üle; kostja ei ole andnud hagejale volitust enda nimel laevafirmaga lepingu sõlmimiseks. Maakler ei sõlmi käsundiandja nimel lepinguid – maakler üksnes aitab lepingu sõlmimisele kaasa, kuid lepingu sõlmib käsundiandja ise. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendatud hagejal volituse olemasolu kostja nimel tegutsemiseks, siis ei ole tõendatud ka veolepingu sõlmimine otse kostja ja laevafirma vahel. Järelikult ilma volituseta ei saanud hageja kostja nimel ise laevafirmaga veolepingut sõlmida; hageja on ise tasunud laevafirma piletite arve ning alles seejärel esitanud enda nimel kostjale eraldi arve. Hageja on oma käitumisega kinnitanud, et kostja ei ole laevafirmaga sõlmitud veolepingu pooleks, vaid et laevafirma lepingupartneriks on hageja; kogu tsisterni kahjustumisega seotud protsessi jooksul ei ole laevafirma nõustunud kostjaga sel teemal suhtlema. Laevafirma on aktsepteerinud oma kontaktisikuna üksnes hagejat. Seega ei ole kostjal olnud reaalset võimalust nõude asjaolusid selgitada otse laevafirmaga ning kogu suhtlus on toimunud hagejaga. Järelikult ka laevafirma aktsepteerib oma lepingupartnerina üksnes hagejat, mitte kostjat. Pole vahet, kas tsisternile tekitas kahju hageja või laevafirma, kostjal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue ükskõik kumma vastu. Hageja on kahju tekitamise omaks võtnud 06.01.2009 ja 30.03.2009 kirjades. Kostja on tõendanud nii kahju
4(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 ulatust, kahju suurust kui ka tööde teostamist UAB Egmila poolt. Kostja nõuab viivist alates 16.02.2009. Kostja vastuhagi nõue hageja vastu ei ole aegunud, kuna kostja esitas oma nõude ühe aasta jooksul alates kahju tekkimisest: kahju sündmus toimus 7.03.2008, kostja esitas hagejale arve tsisterni remondikulude hüvitamiseks summas 169 427 krooni 5.02.2009. Kostja palub hagejalt välja mõista kokku 101 872 krooni ning seadusjärgse viivis alates 16.02.2009, menetluskulud jätta hageja kanda.
18.Hageja jäi vastuses täiendatud vastuhagile oma varasemate seisukohtade juurde ja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja ei ole tellinud hagejalt logistikateenuseid ning hageja ei ole kinnitanud kostjale veotellimuse tingimusi. Seetõttu on ebaõiged kostja viited ekspedeerimislepingule. Vaadeldes hageja ja kostja vahelisi suhteid ja praktikat, on ilmne, et kostja oli volitanud hageja teda esindama. Seega faktiliselt sõlmis hageja kostja nimel veolepingu ning maksis veolepingu alusel tasumisele kuuluva tasu. Maakler ei vastuta tema poolt vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest. Juhul, kui vedaja tekitas kostjale kahju, siis tuleb kostjal pöörduda kahju hüvitamise nõudega vedaja vastu. agejale ei ole sealjuures antud ega tema avalduses ei ole kostja poolt väidetud akti, mille kohaselt olevat kostja tsistern olnud laevale pealelaadimise hetkel terve. Asja materjalide hulgas puuduvad kostja väidetud fotod tsisterni esiosa väidetavatest kahjustustest. Kostja esitatust tuleneb, et kahju tekitasid väidetavalt sadamatöölised, kuid nende tegevuse eest hageja ei vastuta. Hageja ei ole ka kahju tekitamist omaks võtnud, sest ta ei ole kostjale kahju tekitanud. Tõene on väide, et hageja palus kostjal edastada tsisterni remondikalkulatsiooni, mille hageja edastas tegelikule vedajale ja kahju tekitajale. Tegelik vedaja DFDS A/S, veolepingu pool ja kahju tekitaja, on oma esindaja DFDS Tor Line SIA kaudu asunud seisukohale, et ta vastutab tekkinud kahju eest kostja ees. Kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda veolepingu olemasolu hageja ja kostja vahel. Kuivõrd kostja poolt esitatud nõue ei ole suuruse ja mahu osas põhjendatud ja on tõendamata, siis ei ole kostja kahjuhüvitist saanud. Kostja ei ole oma nõude suurust mahus 169 427 krooni ehk 10 828.36 eurot siiani tõendanud. Kostja on esitanud tõendid remondiarvete summas 122 407,69 krooni ehk 7823,28 eurot tasumise kohta. UAB Egmila poolt esitatud arve suuruseks on aga 144 011,30 krooni ehk 9204 eurot. Kostja väidetav kahju tekkis väidetavalt 07.03.2008. Kostja esitas vastuhagi alles 01.04.2010 ehk rohkem kui kaks aastat hiljem. Vastuhagis kajastuv nõue on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Ebaõige on kostja väide 05.02.2009 kahjunõude esitamise kohta hagejale, hageja ei ole sellist nõuet saanud.
19.21.05.2012 esitas hageja maakohtule viivisenõude arvestuse summas 420 092,39 krooni ehk 26 848,80 eurot ning vähendas viivisenõuet ja palus mõista kostjalt viivise välja kindla summana põhinõudega samas ulatuses ehk summas 4317,55 eurot.
20.07.01.2013 esitas hageja maakohtule alternatiivse nõude rahuldada viivisenõue seaduslikus määras seisuga 07.10.2013 mahus 1430,08 eurot ning iga täiendava päeva eest mahus 0,91 eurot kuni põhivõla tasumiseni, millise nõude suhtes palus kostja 26.02.2013 seisukohas kohaldada aegumist, kuna arvetest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 2008 aasta lõpust.
21.11.02.2015 esitas kostja maakohtule seisukoha, mille kohaselt on nõuet vähendatud käibemaksu võrra ja kostja nõue hageja vastu on pärast tasaarvestuse tegemist 76 027 krooni ehk 4859 eurot. 01.06.2015 esitatud viivisearvestuse kohaselt moodustab kostja viivisenõue alates 16.02.2009 hageja vastu kokku 2506,54 eurot. Esimese astme kohtu otsus
22.Harju Maakohus rahuldas 07.10.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 67555 krooni s.o. 4317,55 eurot, seadusjärgses määras viivise arvestatuna võla põhiosalt seisuga 07.10.2015 summas 2404,35 eurot ja viivise VÕS §
5(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.10.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu ja menetluskulud jättis kostja kanda.
23.Maakohtu otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust järgmises: Osaühingu Eeltamm poolt on tasumata arved kogusummas 67555 krooni s.o. 4317,55 eurot; Osaühing Eeltamm on AS-lt Saku AB tellinud pileti tsisterni 250 GS vedamiseks merel 07.03.2008 liinil Lübeck-Riga; AS Saku AB ei olnud tegelik vedaja; tegelikuks vedajaks on DFDS A/S.
24.Asjaolu tõttu, et AS-le Saku AB oli esitatud tellimus tsisterni 250 GS merel vedamise korraldamiseks, on poolte vahel sõlmitud ekspedeerimisleping. Tegemist on rahvusvahelise kaubaveoga merel. Pooled ei ole kohaldatavas õiguses kokku leppinud. REÕS § 33 lg 1 kohaselt kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lepingupoolte asu- ja tegevuskoht on Eestis, siis saab rakendada lepingu kõige enam seotuse tõttu Eesti õigust.
25.Transocean Eesti OÜ 26.03.2013 vastuse järgi laevapileti tellimus on vastu võetud telefoni teel ja kirjalikku tellimuskirja ei ole. AS Saku AB on kinnitanud tellimuste esitamist laevaettevõtetele telefoni teel. AS Saku AB tunnistab laevapileti tellimuse esitamist Transocean Eesti OÜ-le. AS Saku AB poolt tellimuse esitamist Transocean Eesti OÜ-le tsisterni vedamiseks eespool märgitud ajal ja kohta saab käsitleda kui lepingulist suhet teise ekspedeerijaga oma kohustuse täitmiseks. Seda järeldust toetab ka asjaolu, et 07.03.2008 mereveokirjas (saatekiri) on saatjana märgitud Transocean Eesti OÜ ning saatekiri loeti veolepinguks. Järelikult veoleping sõlmiti Transocean Eesti OÜ nimel ja AS Saku AB arvel.
26.07.03.2008 Riia sadamas sai tsisterni esiosa mahalaadimise käigus kahjustusi, millise asjaolu kohus saab tõendatuks lugeda AS Saku AB nimel AK poolt Eeltamm OÜ saadetud 06.01.2009 e-kirjaga, milles märgitakse, et tsisternhaagise kahju hüvitamisest on räägitud Transoceaniga ning vastuseks on saadud, et juunis tehtud otsuse põhjal kuulub hüvitamisele vaid haagise 250 GS kahju ja hüvitamise tarbeks oleks tarvis hinnapakkumist ning esitati palve saata remondikalkulatsioon, AS Saku AB 30.03.2009 vastusega Eeltamm OÜ 23.03.2009 tasaarvelduse avaldusele 23.03.2009 ja 05.02.2009 arvele nr 84, millest ilmneb, et põhimõttelised erimeelsused kahju tekitamise fakti olemasolu osas puuduvad, DFDS A/S agent DFDS Tor Line SIA 06.03.2009 kirjaga Eeltamm OÜ-le, milles tunnistatakse tsisternile 250GS tekitatud kahju marsruudil Lübeckist Riiga 07.03.2008 ning tuuakse esile, et Vecmilgravi terminalis tehtud fotol on näha tsisternil väline mõlk.
27.Eeltamm OÜ saab olla AS Saku AB vastu treileri kahjustamisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Vastuhageja põhivõla nõue on summas 4859 eurot ja viivise nõue seisuga 01.06.2015 summas 2506,54 eurot.
28.KMSS § 48 kohaselt (1) Käesolevas peatükis (2. peatükk) sätestatud vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta kauba üleandmisest alates. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Selle all peetakse aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.
29.Kuivõrd muid objektiivseid andmeid pooled esitanud ei ole, siis seetõttu vaidlus puudub selles, et tsistern anti üle (üleandmiseks ettenähtud aeg) 07.03.2008. Seega
6(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 muid asjaolusid arvestamata Eeltamm OÜ kahju nõude saab lugeda aegunuks 07.03.2009.
30.Eeltamm OÜ esitas vastuhagi kahju nõudmiseks 01.04.2010. Eeltamm OÜ on seisukohal, et kahju nõue ei ole aegunud, kuna AS-le Saku AB on 5.02.2009 esitatud arve tsisterni remondikulude hüvitamiseks s.t. VÕS § 802 lg-st 1 ja VÕS §-st 862 tuleneva veo- ja ekspedeerimislepingule kehtiva ühe-aastase aegumistähtaja jooksul. Eeltamm OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik 26.05.2015 eelistungil viitas 06.01.2009 AS Saku AB AK kirjale, mis katkestab aegumise. Viidatakse ka TsMS § 160 lg 2 punkt 5.
31.TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. AS Saku AB ei tunnista 05.02.2009 arve nr 84 kättesaamist enne 30.03.2009 ning Eeltamm OÜ ei ole tõendanud arve ja tasaarvelduseavalduse varasemat kättetoimetamist AS-le Saku AB, sealhulgas arve nr 84 kui kahju nõude esitamist 05.02.2009. Eeltamm OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik ja juhatuse liige IE 26.05.2015 eelistungil selgitasid, et 05.02.2009 arve nr 84 saadeti e-kirjaga, kuid võis olla saadetud ka lihtpostiga. Eeltamm OÜ juhatuse liige IE arvab, et e-posti andmed ei ole säilinud. Seega kohtul puuduvad objektiivsed andmed, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et Eeltamm OÜ on AS-le Saku AB 5.02.2009 esitanud arve nr 84 kui kahju nõude tsisterni remondikulude hüvitamiseks, mis oleks nõude aegumistähtaja peatanud kuni AS Saku AB poolt 30.03.2009 kirjaga nõude täitmise tagasilükkamiseni. KMSS § 48 lg 4 alusel nõude aegumistähtaeg saab olla peatunud 1 päev (30.03.2009), kuid 30.03.2009 oli ühe aastane aegumistähtaeg möödunud.
32.Eeltamm OÜ ka ise 03.03.2010 eelistungil räägib läbirääkimiste pidamisest vedajaga, ning võla suuruse ja võla koosseisu kohta andmed puuduvad, mistõttu kohus ei saa asuda seisukohale, et AS Saku AB on selgelt võlga tunnistanud (TsÜS § 158). Objektiivsed andmed Transoceani poolt juunis tehtud otsuse kohta puuduvad. AS Saku AB ei ole tunnistanud remondieelset kokkulepet, et Eeltamm OÜ remondib tsisterni enda kuludega, misjärel AS Saku AB hüvitab kahju esitatava arve ja tasutu alusel. Kohus on seisukohal, et kuivõrd antud asjaolu AS Saku AB õigeks ei võta, siis ainuüksi Eeltamm OÜ juhatuse liikme seletuse alusel antud asjaolu tõendatuks lugeda ei saa. Pealegi 05.02.2009 arve nr 84 jääb tsisterni remontimise lepingu ja remontija poolt arve esitamise eelsesse aega. Eeltamm OÜ 03.02.2009 kirja järgi haagis on saadetud remonti UAB „Egmila“, remontimise leping on UAB „Egmila“ ja Eeltamm OÜ vahel sõlmitud 24.02.2009. UAB „Egmila“ on esitanud Eeltamm OÜ-le faktuurarve 00510, 24.02.2009 summas 9204 eurot. Eeltamm OÜ poolt on AS-le Saku AB 05.02.2009 välja antud arve nr 84 haagise remondikulu kohta summas 143852 krooni, millele lisandub käibemaks 25845 krooni, kokku 169 845 krooni, maksetähtajaga 15.02.2009. Arvest ei nähtu, missugune on olnud arve alusdokument.
33.TsMS § 160 lg 2 punkt 5 puhul on tegemist juhuga, kui kohtumenetluses esitatakse tasaarvestusavaldus ja soovitakse nõude tasaarvestamist kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse. Sellist olukorda käesoleval juhul ei ole. Kohtumenetluses on esitatud vastuväide tehtud tasaarvestuse tõttu hageja nõude puudumise kohta 07.05.2009. Seega ka selleks ajaks oli kahju nõue aegunud ja aegumise peatumine ei ole enam võimalik.
34.Eeltamm OÜ on esitanud hagile täitmise vastuväite. Vaatamata sellele, et Eeltamm OÜ kahju nõue on aegunud, saab ta VÕS § 200 lg 2 alusel kasutada tasaarvestamiseks aegunud nõuet eeldusel, et õigus nõue tasaarvestada (tasaarvestusolukord) tekkis enne nõude aegumist (riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-1-60-11, p 29). Aktiivnõue peab
7(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 olema sissenõutav. Kahju hüvitamise nõue saab muutuda sissenõutavaks peale kahju tekkimist.
35.Eeltamm OÜ on tuginenud sellele, et ta esitas AS-le Saku AB 05.02.2009 arve nr 84 kahju s.o. haagise remondikulu kohta summas kokku 169 845 krooni, maksetähtajaga 15.02.2009 hüvitamiseks, millisest ajast muutus kahju nõue sissenõutavaks ning seejärel esitas tasaarvestusavalduse summas 67555 krooni. Eeltamm OÜ ei ole esitanud tõendeid nimetatud arve kättetoimetamise kohta AS-le Saku AB. AS Saku AB on tunnistanud arve kättesaamist 30.03.2009. Kohtus ei ole kinnitust leidnud nõude sissenõutavus enne nõude aegumist. Järelikult puudus tasaarvestusolukord enne nõude aegumist ja tasaarvestus ei ole kehtiv. Kohus on seisukohal, et kostja Eeltamm OÜ on rikkunud kohustust tasuda ekspedeerijale tasu ning VÕS § 108 lg 1 alusel hagejal, AS Saku AB, on õigus nõuda selle täitmist summas 4317,55 eurot. Eeltoodu lausel kuulub nõue põhivõla osas rahuldamisele.
36.Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe suurema viivise määra kohaldamise kohta kui seadusjärgne viivise määr, kusjuures ka arvetel ei ole märgitud viivise määra, siis kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ning hageja hagi Eeltamm OÜ vastu viivise nõudmiseks viivise määra 0,5 % päevas alusel summas 4317,55 eurot ei ole võimalik rahuldada.
37.Hagejal, AS Saku AB, on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostjal oli tasumata eelpool märgitud arved, millega rikkus sellekohast kohustust. AS Saku AB hagi viivise nõudmiseks kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra alusel. Eeltamm OÜ-lt tuleb välja mõista viivis seisuga 07.10.2015 2404,35 eurot ning viivis alates 08.10.2015 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
38.AS Saku AB on maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks hagiavalduses viivise nõude esitanud koos põhinõudega 16.07.2009. 21.04.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduses on nõueteks põhinõue ja intressi nõue. AS Saku AB arved on 2008 detsembrikuust. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega AS Saku AB viivise nõue ei saa olla aegunud. Kohus ei ole nõus Eeltamm OÜ üldise ainult seaduse tekstile viitamise kaudu antud seisukohaga ilma konkreetseid asjaolusid esile toomata, et AS Saku AB on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt alternatiivse viivisenõude esitamisel.
39.Eelpool toodut nõude aegumise asjaolude kohta märgitut arvestades ning TsÜS § 144, olid Eeltamm OÜ nõuded hagi esitamise ajaks aegunud, vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt Eeltamm OÜ kanda. Apellatsioonkaebus
40.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg summas 4859 eurot ning viivis arvestatuna põhinõudelt alates 16.02.2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, jätta menetluskulud hageja kanda.
41.Maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades asunud seisukohale, et asjas ei ole kinnitust leidnud apellandi kahjunõude sissenõutavus enne nõude aegumist. Aegumistähtaeg algab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole võimalik, et kahjunõue aegub enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 3).
8(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464
42.Riigikohus on 25.02.2009 lahendis nr 3-2-1-3-09 punktis 15 sedastanud, et seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning et kahju hüvitamise nõue muutub VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
43.Apellant on seisukohal, et apellandi kahjunõude aegumistähtaeg hakkas kulgema mitte 08.03.2008 (järgmine päev pärast tsisternile kahju tekkimist), vaid mõistliku aja möödumisel pärast vastustajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist. Arvestades kaasuse asjaolusid, muuhulgas seda, et tsisterni kahjustuste täpse ulatuse kindlakstegemine oli ajamahukas protsess, tuleks vastustajal lepingu rikkumisest tuleneva kohustuse täitmise mõistliku ajana käsitleda vähemalt 1-2 kuu pikkust tähtaega alates kahju tekkimisest Riia sadamas. Järelikult hakkas apellandi kahjunõude aegumistähtaeg kulgema mitte varem kui 08.04.2008.
44.Õiguskirjanduses on täiendavalt öeldud, et kulutuste hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks reeglina siis, kui kulutused on kantud või erandina ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel. Käesolevas asjas oli kulutuste kandmine kindel 05.02.2009 ehk siis, kui koostati remonttööde arve nr 84. Pärnu Maakohus leidis oma otsuses, et apellant ei ole esitanud tõendeid 05.02.2009 remondiarve nr 84 kättetoimetamise kohta enne vastustaja 30.03.2009 kirja apellandile. Apellant on jätkuvalt seisukohal et remonttööde arve nr 84 on vastustajale e-posti teel kätte toimetatud juba 05.02.2009. Kogu pooltevaheline suhtlus toimus e-posti teel. Vastustaja ei ole remonttööde arve nr 84 kättesaamise kohta 05.02.2009 vastuväiteid esitanud. Kõnealuse arve tasumise tähtaeg oli 15.02.2009. Seega, kui kohus peaks leidma, et apellandi nõue muutus sissenõutavaks remonttööde arve nr 84 esitamisega, hakkas aegumistähtaeg kulgema 16.02.2009.
45.Kui kohus peaks leidma, et asjas ei ole tõendatud remonttööde arve kättetoimetamine kostjale enne 30.03.2009 vastustaja kirja apellandile, on apellant alternatiivselt seisukohal, et kahjunõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.03.2009.
46.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et apellandi kahju hüvitamise nõue oli vastustaja poolt 23.03.2009 tasaarvestusavalduse kättesaamise ja 01.04.2010 vastuhagi esitamise hetkeks aegunud. Apellant on vastustajale esitanud kahju hüvitamise nõude avalduse hiljemalt 06.01.2009, mistõttu nõude aegumine oli peatunud kuni vastuhagi esitamiseni. Maakohus on oma otsuses ebaõigesti leidnud, et apellant on vastustajale esitanud kahjunõude avalduse seoses tsisterni remondikulude hüvitamisega kätte saanud alles 30.03.2009, mil vastustaja saatis apellandile vastuskirja.
47.Apellant nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et apellandi ja vastustaja vahel on sõlmitud ekspedeerimisleping VÕS § 854 lg 1 mõttes. KMSS § 48 lg 1 kohaselt on lastivedude vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg üks aasta kauba üleandmisest alates. Vedaja vastu suunatud nõude aegumistähtaeg peatub saatja või saaja poolt kirjalikult taasesitatavas vormis avalduse tegemisest, millega ta esitab kahju hüvitamise nõude, kuni ajani, mil vedaja lükkab nõude täitmise kirjalikult taasesitatavas vormis tagasi (KMSS § 48 lg 4). TsÜS § 168 lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul.
48.06.01.2009 saatis vastustaja apellandile e-kirja, milles palus edastada tsisterni remondikalkulatsiooni, et selle alusel esitada omakorda nõue tsisterni lõhkunud äriühingule. Eeltoodud e-kirjast selgub, et vastustaja on kahju tekkimise omaks võtnud. Vastustaja jaatab nii kahju tekkimist, põhjusliku seose olemasolu kahju tekitanud sündmuse ja kahju tekkimise vahel kui ka laevafirma süüd. E-kirja sisu põhjal on võimalik tuvastada, et apellant on oma kahju hüvitamise nõudeavalduse vastustaja ja
9(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 laevafirma vastu esitanud kindlasti juba enne vastustaja 06.01.2009 e-kirja. Kirjast selgub, et tulenevalt apellandi esitatud kahjuhüvitise taotlusest, oli juba juunis 2008 tehtud laevafirma poolt otsus kahju hüvitamise kohta. KMSS § 48 lg 4 järgi oli apellandi kahjunõude aegumine seega kindlasti peatunud alates 06.01.2008, mil vastustaja saatis apellandile eelpool analüüsitud e-kirja.
49.Kui ringkonnakohus peaks siiski leidma, et apellandi kahjunõude esitamine hiljemalt 01.06.2008 (ehk peagi pärast kahju tekkimist) ei ole asjaolusid arvestades piisavalt põhjendatud, tuleb kahjunõude avalduse esitamise ajaks lugeda 06.01.2009 ehk vastustaja eelpool nimetatud e-kirja saatmise kuupäev. Vastustaja ei ole peale kahjunõude esitamist lükanud nõude täitmist kirjalikult taasesitatavas vormis tagasi, mistõttu oli nõude aegumine peatunud kuni vastuhagi esitamiseni.
50.Seega, tulenevalt KMSS § 48 lõikest 4, oli apellandi kahjunõude aegumistähtaeg hiljemalt alates 06.01.2009 kuni vastuhagi esitamise ajani peatunud. Järelikult ei olnud apellandi kahju hüvitamise nõue 23.03.2009 tasaarvestusavalduse ja 01.04.2010 vastuhagi esitamise ajal aegunud. Maakohus on jätnud apellandi vastuhagi põhjendamatult rahuldamata.
51.Apellandil on alternatiivne seisukoht, mille kohaselt apellandi nõude aegumistähtaeg peatus pooltevaheliste läbirääkimiste pidamise ajaks hiljemalt 06.01.2009 ja seejärel uuesti 07.05.2009 apellandi tasaarvestuse vastuväite esitamisega kohtumenetluses.
52.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et apellandi kahjunõue oli aegunud selleks ajaks, mil apellant esitas kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
53.06.01.2009 saatis vastustaja apellandile e-kirja, mille põhisisuks olid apellandi kahjuhüvitise taotluse rahuldamise küsimused. Seega olid apellant ja vastustaja hiljemalt 06.01.2009 asunud pidama läbirääkimisi kahju hüvitamise nõude sisu ja ulatuse üle, mistõttu oli nõude aegumine sellest ajahetkest alates peatunud. Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et pooltevahelised läbirääkimised lõppesid vastustaja 30.03.2009 kirja saatmisega apellandile, mistõttu lõppes ka nõude aegumise peatumine, tuleb silmas pidada, et TsÜS § § 168 lg 2 mõtte kohaselt ei aegunud apellandi nõue kindlasti enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest. Seega oleks apellandi nõue kõige varem aegunud 31.05.2009.
54.TsÜS § 160 lg 2 p 5 sätestab, et nõude aegumine peatub nõudele tasaarvestuse vastuväite esitamisega kohtumenetluses. Asjaolude kohaselt esitas apellant kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite esmakordselt 07.05.2009. Samuti on apellant tasaarvestuse vastuväite esitanud 07.08.2009 vastuses hagile. Kuna apellandi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg oli KMSS § 48 lg 4 või alternatiivselt TsÜS § 147 lg 1 alusel eelnevalt peatunud, ei olnud apellandi kahju hüvitamise nõue kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite esitamise ajal aegunud. Tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 punktist 5, peatus nõude aegumine kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite esitamisega uuesti. Nõude aegumine oli peatunud kuni 01.04.2010 vastuhagi esitamiseni. Järelikult ei olnud vastuhagi esitamise ajal apellandi nõue aegunud ja maakohus on ebaõigesti jätnud apellandi vastuhagi rahuldamata.
55.Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud, et apellant ei ole kinni pidanud pooltevahelisest kokkuleppest remontida tsistern esmalt oma kuludega, misjärel vastustaja pidi hüvitama tehtud kulutused temale esitatava arve ja tasutu alusel. Kohus on 07.10.2015 kohtuotsuses tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud, et tõendatud ei ole apellandi ja vastustaja remondieelne kokkulepe, mille kohaselt apellant remondib
10(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 kahjustada saanud tsisterni esmalt oma kuludega, misjärel vastustaja hüvitab kahju temale esitatava arve ja tasutu alusel. Samuti leidis maakohus, et apellandi poolt 05.02.2009 vastustajale esitatud remondiarvest nr 84 ei nähtu, missugune on olnud arve alusdokument.
56.Vastustajale 05.02.2009 esitatud remonttööde arve nr 84 aluseks on tsisterni remondi teostanud ettevõtte UAB „Egmila“ eelnevalt koostatud esialgne remondikalkulatsioon, mistõttu on igati mõistetav, et 24.02.2009 esitas UAB „Egmila“ apellandile täiendavalt arve nr 00510 summas 9204 eurot tsisterni suhtes teostatud tegelike remonttööde kulude eest. Kostja on remondiarve tasunud 08.12.2009 ja 24.12.2009 pangaülekannetega. Seega on apellant kinni pidanud pooltevahelisest kokkuleppest remontida tsistern esmalt oma kuludega.
57.Apellant ei nõustu, et tema kahjunõue oli 23.03.2009 tasaarvestusavalduse tegemise ajal aegunud. Kui kohus peaks siiski leidma, et apellandi nõue oli tasaarvestusavalduse tegemise ajal aegunud, oli apellandil sellest olenemata õigus oma nõue tasaarvestada. VÕS § 200 lg 2 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Seega peab tasaarvestuse tegemiseks aktiivnõue ehk apellandile kuuluv kahjunõue olema eelnevalt muutunud sissenõutavaks. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 sätestatud reegli kohaselt nõude sissenõutavaks muutumisega. Seetõttu ei ole võimalik, et enne apellandi nõude sissenõutavaks muutumist on apellandi nõue juba aegunud.
58.Apellandi kahjunõue muutus sissenõutavaks mõistliku aja möödumisel pärast vastustajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist ehk mitte varem kui 08.04.2008 või 16.02.2009 ehk järgmisel päeval pärast remonttööde arve nr 84 tasumise tähtaega. Mõlemal juhul ei olnud apellandi nõue 23.03.2009 tasaarvestusavalduse tegemise ajal aegunud. Kui aga kohus peaks tuvastama, et apellandi kahjunõue muutus sissenõutavaks alles 31.03.2009, tekkis apellandil tasaarvestamise õigus kõnealusel kuupäeval. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
59.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebuselt on osaliselt riigilõiv tasumata ning kaebus on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse. TsMS § 137 lg 2 kohaselt on tsiviilasja hinnaks kokku 14 647,90 eurot ning RLS lisa 1 järgi tuli lõivu tasuda 600 eurot, samas on apellant tasunud 475 eurot.
60.Ringkonnakohus palus apellandil võtta seisukoht vastustaja eelnimetatud arvamuse osas. 22.02.2016 maksekorraldusega nr 15 on apellant tasunud täiendava riigilõivu summas 175 eurot (kokku seega 650 eurot). Ringkonnakohtu seisukoht
61.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
62.Kuigi kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud kogu maakohtu otsuse, ei ole kostja apellatsioonkaebuses hageja hagis esitatud nõude suhtes vastuväiteid esitanud. Maakohus tuvastas, et kostja poolt olid hagejale tasumata arved kogusummas 67 555 krooni, so 4 317,55 eurot ning märkis, et poolte vahel selle nõude osas vaidlus puudub. Maakohus mõistis kostjalt arvete tasumata jätmisega välja ka viivise ning ka viiviste suurust ja arvestust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Apellatsioonkaebuse
11(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 kohaselt on maakohtu otsus ebaõige seetõttu, et vaidluse lahendamisel ei ole arvestatud kostja tasaarvestust ning samuti on ebaõigesti jäetud kostja vastuhagi rahuldamata. Kuna ringkonnakohus ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest, siis kontrollib ringkonnkohus maakohtu otsust ulatuses, milles kaebus on esitatud.
63.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel Eesti õigust. Poolte poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt on nende vahel sõlmitud leping seotud välisriigiga ning seetõttu tuli maakohtul tuvastada lepingulisele suhtele kohaldav õigus. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd lepingupoolte asu- ja tegevuskoht on Eestis, siis saab rakendada lepingu kõige enam seotuse tõttu Eesti õigust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse nr 593/2008 artikkel 3 p 1 esimese lause järgi lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust, p 2 esimese lause järgi pooled võivad igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muude käesoleva määruse sätete alusel. Käesolevast asjast nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Eesti õigust.
64.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmiti ekspedeerimisleping. VÕS § 854 lg 1 järgi ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Hageja seisukoht, et poolte vahel oli sõlmitud maaklerileping, ei ole põhjendatud. Maakleri, kui käsunditäitja põhikohustuseks on vahendada käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isiku kasuks või osutada sellisele võimalusele. Maakleril käsundisaajana ei ole esindusõigust, ta ei sõlmi käsundiandja nimel lepinguid, vaid aitab nende sõlmimisele kaasa, lepingu sõlmib käsundiandja ise. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tsisterni transportimiseks tellis kostja teenuse hagejalt, teenuse kohta on esitatud ka arve ja maksekorraldus (III kd, tlk 41, 42). Hageja tellis enda nimel teenuse omakorda Transocean Latvia SIA-lt, mida tõendavad arve ja teenuse eest tasumine (III kd, tlk 91, 92) ning tegelikuks vedajaks oli DFDS A/S ning viimase agent oli DFDS Tor Line A/S (I kd, tlk 166). Kuna hageja sõlmis lepingu enda nimel, siis ei olnud poolte vahel sõlmitud maaklerilepingut.
65.VÕS § 861 lg 1 järgi peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. Vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 793 ja 794, § 795 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 796-799 sätestatut. Kuna VÕS § 861 lg 1 viitab veolepingu sätetele, kuid VÕS § 774 lg 3 järgi ei kohaldata veolepingu sätteid veose vedamisele merel, siis tuleb vaidluse lahendamisel, arvestades, et poolte vahel puudub vaidlus Eesti õiguse kohaldamises, juhinduda kaubandusliku meresõidu seaduse sätetest.
66.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tsistern sai 07.03.2008 Riia sadamas laadimise käigus kahjustusi. Maakohus on õigesti esile toonud, et vaidluse lahendamisel kohaldub KMSS (kaubandusliku meresõidu seadus) § 25, mille järgi vedaja vastutab kauba kaotsimineku või kahjustamise eest, mis on toimunud kauba vedamiseks vastuvõtmisest kuni kauba üleandmiseni. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et kostja esitatud nõue nii tasaarvestuse kui ka vastuhagi osas on aegunud.
67.Maakohus ei esitanud otsuses konkreetset seisukohta, millal kostja kahjunõue sissenõutavaks muutus. Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et saajale anti kahjustatud tsistern üle 07.03.2008 ja seetõttu aegus kostja nõue 07.03.2009. Maakohus leidis, et kohtus ei leidnud kinnitust nõude sissenõutavus enne nõude aegumist. TsMS § 147 lg 1 esimese lause järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 järgi nõue muutub
12(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kuna aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisega, siis ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kostja nõue aegus enne selle sissenõutavaks muutumist. Käesolevas asjas tuleb aegumise kohaldamise taotluse lahendamiseks tuvastada kostja nõude sissenõutavaks muutumise aeg. KMSS § 48 lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis sätestatud vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta kauba üleandmisest alates, lg 4 järgi vedaja vastu suunatud nõude aegumistähtaeg peatub saatja või saaja poolt kirjalikult taasesitatavas vormis avalduse tegemisest, millega ta esitab kahju hüvitamise nõude, kuni ajani, mil vedaja lükkab nõude täitmise kirjalikult taasesitatavas vormis tagasi. Sama kahju hüvitamise nõude esitamine uues avalduses ei peata aegumist uuesti. Kuna KMSS § 48 lg 1 järgi algab vedamisest tuleneva nõuete aegumistähtaeg kauba üleandmisest, siis on ajahetkega, mil kaup üle anti, kindlaks määratud nii nõude sissenõutavaks muutumine kui ka aegumise kulgemise algus, sest aegumine ei saa alata enne sissenõutavaks muutumist. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et kaup anti saajale üle 07.03.2008, siis kahjunõue muutus sissenõutavaks ja aegumine algas 08.03.2008. Seega ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud käsitlusega, et kostja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakanud kulgema mitte 08.03.2008, vaid mõistliku aja möödumisel pärast hagejal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist.
68.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt 05.02.2009 arve saatmine KMSS § 48 lg 4 järgi aegumist alates 05.02.2009 ei peatanud. Hageja võttis õigeks, et 05.02.2009 arve sai ta kätte 30.03.2009. Seega enne 30.03.2009 ei saa KMSS § 48 lg 4 järgi nõude aegumist peatunuks lugeda. Apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole 05.02.2009 remonttööde arve nr 84 kättesaamise kohta 05.02.2009 vastuväiteid esitanud, ei ole põhjendatud. Hageja on 19.06.2012 menetlusdokumendis (III kd, tlk 12) avaldanud, et 05.02.2009 kahjunõuet ei ole ta enne 07.03.2009, st enne nõude aegumist kätte saanud. 30.03.2009 oleks kostja nõue olnud aegunud, kui nõude aegumise peatumine (või katkemine) poleks toimunud mõnel teisel alusel.
69.Maakohus leidis, et 06.01.2009 hageja kirja kostjale (I kd, tlk 90) ei saa lugeda nõude tunnustamiseks. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, lg 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja 06.01.2009 kirja nõude tunnustamiseks lugeda ei saa, kuna selles puudub konkreetne kinnitus selle kohta, et hageja nõustub konkreetses summas kostjale kahju hüvitama. Kostja on menetluses avaldanud alternatiivse seisukoha, et hageja 06.01.2009 kirjast tulenevalt peatus tema nõude aegumine KMSS § 48 lg 4 järgi, sest kirjast võib järeldada, et kostja on hagejale kahju hüvitamise nõude esitanud. KMSS § 48 lg 4 sätestab sisuliselt kahju hüvitamise nõude esitanud isikule soodsama erandi läbirääkimiste tõendamiseks, sest TsÜS § 167 lg 1 mõttes ei peata aegumist nõudekirjade saatmine, kui teine pool sellele läbirääkimiste pidamise tahtega ei vasta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-178-10, p 28). Kuigi asjas ei ole tõendamist leidnud kostja poolt hagejale enne 06.01.2009 kirjalikult taasesitatavas vormis nõude esitamine, tuleb ringkonnakohtu arvates hageja 06.01.2009 kirjaga lugeda tõendatuks läbirääkimiste pidamine poolte vahel, sest kuigi hageja kirja algusest võib aru saada, et kahju hüvitamise ulatus sõltub hageja arvates äriühingust nimega Transocean, palub hageja remondikalkulatsiooni, millest nähtub kostja kahju suurus, saata endale. Samuti väljendab hageja kirjas, et loodab hüvitistaotluse rahuldada. TsÜS § 167 lg 1 järgi nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib
13(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 tuleneda. Kuna läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks, siis tulebki hageja kirjaga lugeda tõendatuks poolte vahel läbirääkimiste pidamine alates 06.01.2009. Kostja saatis vastavalt hageja nõudele 05.02.2009 arve nr 89 (I, kd tlk 85). 23.03.2009 saatis kostja hagejale tasaarvestusavalduse (I kd, tlk 88). Hageja väidete kohaselt sai ta arve ja tasaarvestusavalduse kätte 30.03.2009. Kuna kostja saadetud arve ja tasaarvestusavalduse hagejale varem kui 30.03.2009 kättetoimetamise kohta tõendid puuduvad, tuleb lähtuda sellest, et hageja sai need kätte 30.03.2009. 30.03.2009 teatas hageja kostjale (I kd, tlk 89), et kuigi põhimõttelised erimeelsused kahju tekkimise fakti ja laevaliini poolse hüvitamiskohustuse olemasolu kohta puuduvad, hageja kostja tasaarvestust ei tunnista. Tasaarvestusele vastuväite esitamist tuleb ringkonnakohtu arvates lugeda hageja tahteks läbirääkimised lõpetada. Seetõttu hakkas 06.01.2009 peatunud aegumine uuesti kulgema alates ajast, kui kostja sai hageja 30.03.2009 kirja kätte. Kuna alates 06.01.2009 oli kostja nõude aegumine peatunud ja tasaarvestuse tegemise ajaks ei olnud poolte läbirääkimised veel lõppenud, siis ei olnud 23.03.2009 kostja kahju hüvitamise nõue aegunud. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt nõude tasaarvestamisel kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse. Seega kohtuväliselt esitatud tasaarvestuse avaldus nõude aegumist ei peatanud. Apellatsioonkaebuses tugines kostja sellele, et esitas maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimenetluses tasaarvestuse vastuväite. Vaidluse lahendamisel, kas tasaarvestus tõi kaasa vastastikuste nõuete lõppemise kattuvas ulatuses ei oma siiski tähtsust asjaolu, kas kostja nõue oli tasaarvestuse tegemise ajaks aegunud, sest tasaarvestav pool võib VÕS § 200 lg 2 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Kuna kostja nõue muutus sissenõutavaks 08.03.2008 ja samal ajal oli hagejal kostja vastu lepingust tulenev nõue, siis oli kostjal õigus kohtumenetluses oma nõue hageja nõudega tasaarvestada olenemata sellest, kas tasaarvestuse vastuväite esitamise ajal oli kostja nõue aegunud või mitte.
70.Asjas on oluline tuvastada, kas vastuhagi esitamise ajaks oli kostja nõue aegunud. Tasaarvestuse väite esitamine kohtumenetluses vastuhagis esitatud nõude aegumist ei peatanud, sest tasaarvestuse väite esitamine peatab nõude aegumise selles ulatuses, milles tasaarvestaval poolel on õigus oma nõuet teise poole nõudega tasaarvestada. Vastuhagi nõude esitamisel on kostja arvestanud sellega, et sama kahju hüvitamise nõudest on ta osaliselt juba hageja nõudega tasaarvestanud. Kuna kostja nõude aegumine peatus 06.01.2009 ja aegumine algas uuesti 30.03.2009, siis arvestades ka TsÜS § 168 lg-s 2 sätestatud tähtaega oli vastuhagi esitamise ajaks 01.04.2010 vastuhagis esitatud nõue aegunud. Kuna vastuhagis esitatud nõue on aegunud jättis maakohus õigesti vastuhagi rahuldamata.
71.Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid hageja vaidles tasaarvestusele vastu. Seega tuleb hinnata, kas hageja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
72.Kostjal tuleb selleks, et kohus saaks lugeda kostja tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused täidetuks, tõendada hageja poolt lepinguliste kohustuste rikkumist, kahju
14(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464 olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost hageja kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
73.Kostja tsistern sai 07.03.2008 Riia sadamas laadimise käigus kahjustada ja hageja on oma 30.03.2009 kirjaga vastuses tasaarvestuse avaldusele kinnitanud, et erimeelsused kahju tekkimise fakti ja laevaliini poolse hüvitamiskohustuse osas puuduvad. Selle kirjaga avaldas hageja seisukohta, et tema ei ole kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kuid kahju tekkimise fakti üle vaidlus puudus. Kahju tekkimist kostjale ja kostjal nõudeõiguse olemasolu kahju hüvitamiseks on hageja tunnistanud oma 06.01.2009 kirjas. Seega on kostja väited kahju tekkimise kohta veo käigus tõendamist leidnud. Käesoleva otsuse p- s 67 ja 68 tuvastas ringkonnakohus, et hageja on kostja kahju hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju suurust tõendas kostja peamiselt tsisterni remontinud äriühingu tööde kalkulatsiooni ja arvega (I kd, tlk 86-87, tõlge II kd, tlk 194).
74.Hageja esitas menetluses vastuväite, et kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja väidetud suuruses kahju tekkis 07.03.2008 tsisterni laadimise käigus. Asjas on tegeliku vedaja DFDS A/S agent teatanud, et väliselt ei olnud tuvastatav selliste kahjustuste olemasolu tsisternil, mis põhjendaksid kostja poolt esitatud kahju nõuet (I kd, tlk 116; tõlge II kd, tlk 204) ning seda on möönnud ka kostja (II kd, tlk 188, p 2.4.2). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hageja kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi teatud juhtudel võib hea usu põhimõttest tulenevalt tõendamiskoormis ringi pöörduda, siis käesolevas vaidluses tõendamiskoormus ringi ei pöördunud. Kostja kui tsisterni omaniku ja tsisterni remondi tellija kontrolli all olid tõendid laadimisega seoses tsisternile tekkinud kahjustuste ulatusega. Hageja kui ekspedeerija objektiivne võimalus esitada tõendeid seisnes tõendite väljanõudmise taotluse kaudu saadavate tõendite esitamises. Kuigi põhjusliku seose tõendamine tekkinud kahju ja hageja kohustuse rikkumise vahel oli menetluses kostjal, esitas hageja menetluses korduvalt taotlusi, et saada kõik tsisterni remondiga seotud dokumentatsioon. Oluline oli sealjuures fotode saamine kahjustatud tsisternist, et selgitada võimalik kahju suurus 07.03.2008 toimunud sündmuse tagajärjel. Kostja on oma seisukohas esile toonud, et esitas remondifirmale fotod tsisterni esiosa kahjustustest ja palus selle järgi teha esialgse kalkulatsiooni remondi kulude kohta (II kd, tlk 188). Kostja ei ole hoolimata hageja taotlusest fotosid kahjustatud tsisterni kohta esitanud, kuigi need olid kostja väidete kohaselt tal olemas (II kd, tlk 188; IV kd, tlk 124) ja neid ei esitanud ka tsisterni remonti teostanud ettevõte kohtu poolt dokumentide väljanõudmise raames. Seega puuduvad asjas tõendid, mille põhjal oleks saanud tuvastada, et kostja poolt tsisterni remontimise eest makstud summa on seotud 07.03.2008 toimunud tsisterni kahjustamisega. Ainuüksi kostja väidetest tsisterni remontimise käigu kohta (II kd, tlk 188) ja remondi eest tasutud summa põhjusliku seose tõendamiseks kostjale tekkinud kahju ja hageja kohustuse rikkumise vahel ei piisa.
75.Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks ning kohtul ei ole kohustust selgitada seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas n 3-2-1-41-15 p 19). Käesolevas asjas ei tõendanud kostja põhjuslikku seost hageja kohustuse rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel. Seega välistavad hageja väited tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seetõttu on maakohtu lõppjäreldus kostja tasaarvestuse vastuväite põhjendamatuse tõttu õige. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
15(16)
Tsiviilasi nr: 2-09-17464
Menetluskulude jaotus
76.Juhindudes TsMs § 171 lg- st 1 tuleb hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
77.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.