Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-09-17464/76
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 31.10.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1661

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-17464

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2011, Tallinn

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

AS Saku AB hagi Eeltamm OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja Eeltamm OÜ vastuhagi AS Saku AB vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 17.06.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eeltamm OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

6510,71 eurot

apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik

Hageja AS Saku AB (rk 10055551), esindaja advokaat Rivo Kaldvee; Kostja Eeltamm OÜ (rk 10468922), esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.06.2011 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või alternatiivselt otsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud nii menetlus- kui materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Otsuse õiguslik põhjendus koosneb seitsmest lõigust, milles kohus ei ole analüüsinud ühtki tõendit ja ei ole aru saada, milliseid tõendeid on otsuse tegemisel arvestatud ja mis põhjusel on jäänud mõned neist arvestamata. Kohus on rikkunud TsMS § 438 lg 1, 442 lg 8, 436 lg 1. Kohus on vääralt kvalifitseerinud apellandi ja vastustaja vahelise lepingu maaklerilepinguks, vaatamata sellele, et apellant esitas menetluses mitmeid asjaolusid ja tõendeid, et sõlmiti ka veovõi ekspedeerimisleping. Apellant ei sõlminud kunagi otse laevafirmaga lepingut, vaid ostis tsisterni mereveoteenuse vastustajalt. Kuna tõendatud ei ole laevafirmaga otselepingu sõlmimine, ei saanud poolte vahel olla tegemist maaklerilepinguga. Kohus on rikkunud tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise kohustust. Juba vastuses hagile esitas apellant mitmeid tõendeid, kus laevafirma tunnistas oma käitumisega kahju tekkimist ja selle hüvitamise kohustust. Poolte vahel puudub vaidlus, et laevafirma on kahju tekitanud ja on nõus selle hüvitama, vaidlus tekkis kahju suuruse üle. Kui nõustuda, et tõendeid polnud piisavad, oleks pidanud kohus juhtima sellele apellandi tähelepanu ja andma võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Selle tegemata jätmisega rikkus kohus TsMS § 348 lg 2 ja § 351 lg 1. Kohus on tuginenud otsuse tegemisel asjas tähtsust mitteomavatele asjaoludele ning määratlenud vääralt vastuhagi nõude rahuldamise eeldused. Vastustaja on omaks võtnud kahju tekkimise fakti, põhjusliku seose kahju ja teo vahel ning tunnistanud laevafirma süüd kahju tekkimisel. Seega oli vaidluse all vaid kahju suurus. Kohus rikkus TsMS § 238 lg 1, sest vastuhagi rahuldamata jätmine tõendamatuse tõttu ei olnud neil asjaoludel võimalik. Kohus on vääralt tuvastanud apellandil nõude puudumise vastustaja vastu, kuna kvalifitseeris lepingu maaklerilepinguks. Kuna õige oleks käsitleda seda ekspedeerimislepinguna, mille puhul oleks ekspedeerija ja tegeliku vedaja vastutus solidaarne, on apellandil õigus esitada kahju hüvitamise nõue nii vastustaja kui ka vedaja vastu. Seega on apellandi võlgnevus 67 555 krooni ulatuses 23.03.2009 esitatud tasaarvestusavaldusega lõppenud ja hagi tuleks jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele.

vasta seaduses otsuse kohta sätestatud nõuetele. See tingib otsuse tühistamise ja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet või hagi ja vastuhagi, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad TsMS § 442 lg-s 8. Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seega peab maakohtu otsus sisaldama järeldusi selle kohta, millised nõuded on esitatud, millised on nende nõuete alused (faktilised asjaolud, millega nõudeid põhjendatakse) ning millised nõuded ja millisel põhjendusel kohus rahuldab. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohtu otsus ei sisalda mingeid faktilisi asjaolusid, mille kohus oleks tuvastanud, ega mingit hinnangut tõenditele, nende analüüsist rääkimata. Otsusest ei nähtu kohtupoolset hinnangut menetlusosaliste väidetele ega põhjendust, miks kohus poolte väidetega ei nõustu, samuti seda, kuidas kohus poolte väiteid käsitleb. Maakohtu otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik otsuse puudusi kõrvaldada. TsMS § 9 lg 3 kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus ja see eeldab vaidluse kohta lahendi tegemist, mis vastab kohtuotsusele seaduses sätestatud põhilistele nõuetele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõigepealt eelmenetluse ülesannete täitmise käigus kooskõlas TsMS § 392 lg-ga 1 selgitada poolte faktilised ja õiguslikud väited, aga samuti, millised on tõendid, mida pooled soovivad esitada oma väidete tõendamiseks. Maakohtul tuleb vaidlus lahendada kohtuotsusega, mis vastab seaduses kohtuotsuse kohta sätestatud nõuetele. Nimetatud puudusi ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada, sest esimese astme kohtu menetluses täitmata jäänud ülesannete täitmine eelnimetatud ulatuses ei ole apellatsioonimenetluses selle menetluse eripära arvestades võimalik. Ka olulises ulatuses põhjendamata kohtuotsuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik vaidlust uue sisulise otsusega lahendada. Vaidlusaluse nõude kohta apellatsioonimenetluses uue sisulise otsuse tegemine eeldaks vaidluse lahendamiseks olulise faktikogumi esmakordset tuvastamist, sel juhul kaotaksid aga pooled kassatsioonimenetluse eripära arvestades võimaluse kaevata kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Asja uuel sisulisel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt täita eelmenetluse ülesanded ja lahendada seejärel vaidlus seadusliku ja põhjendatud kohtuotsusega. Menetluskulude jaotamise otsustab kohus vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.